Koroonaviiruse leviku aeglustamiseks ning kõigi eurooplaste tervise ja heaolu kaitsmiseks on vaja mõningaid reisipiiranguid. Euroopa Komisjon annab endast kõik, et inimesed saaksid kohtuda sõprade ja perega ning reisida tööasjus. Ta püüab tagada kodanike, kaupade ja teenuste vaba liikumine, austades seejuures täielikult tervishoiu- ja ohutusmeetmeid.

Selleks et kodanikud saaksid ohutult kõikjal Euroopas reisida, on komisjon käivitanud järgmised algatused:

Liikmesriigid võtsid 13. oktoobril 2020 vastu nõukogu soovituse, mis käsitleb koordineeritud lähenemisviisi vaba liikumise piiramisele COVID-19 pandeemiale reageerimisel. Soovitust ajakohastati 1. veebruaril 2021, 14. juunil 2021 ja 25. jaanuaril 2022. 

Lisateave reisimisega seotud meetmeid käsitleva ühise lähenemisviisi kohta

Ühine Euroopa reisija asukoha vorm

Andmevahetus liikmesriikide kontaktide jälgimise asutuste vahel võib olla eriti oluline, kui reisijad ületavad piiri üksteise vahetus läheduses, näiteks lennukites või rongides. Liikmesriigid võivad nende territooriumile sisenevatelt piiriülestelt reisijatelt andmete kogumiseks kasutada digitaalseid vorme. Selleks et liikmesriigid saaksid vahetada asjakohaseid andmeid komisjoni ja Euroopa Liidu Lennundusohutusameti (EASA) väljatöötatud teabevahetusplatvormi kaudu, avaldas komisjon 17. märtsil 2021 meetmed, millega on kavas kehtestada selliste isikuandmete töötlemiseks vajalikud õiguslikud tingimused.

ELi eeskirjade kohaselt on reisijatel tühistatud sõidupiletite (lennu-, rongi-, bussi- ja parvlaevapiletid) või pakettreiside korral õigus valida vautšerite või rahas hüvitamise vahel. Kuigi komisjoni 13. mai 2020. aasta soovituses on seda õigust kinnitatud, on eesmärk tagada, et vautšeritest saaks arvestatav ja atraktiivne alternatiiv pandeemia tõttu tühistatud reiside rahalisele hüvitamisele, sest ka reisikorraldajad on sattunud suurtesse finantsraskustesse.

Euroopa riikides reisisoovitusi andvate ametiasutuste nimekiri:

ELi riigid on kokku leppinud ühises lähenemisviisis seoses kolmandatest riikidest Euroopa Liitu reisimisega. Vastu on võetud ka selleteemaline nõukogu soovitus. 22. veebruaril 2022 ajakohastas nõukogu soovitust, et teha ELi-välistest riikidest ELi reisimine lihtsamaks.  Liikmesriigid leppisid kokku, et kohaldavad neid ajakohastusi alates 1. märtsist 2022. 

ELi kodanikel ja elanikel, nende pereliikmetel ning nendel, kellel on oluline põhjus Euroopasse reisimiseks, peaks olema jätkuvalt võimalik seda teha.

2. märtsil 2022 tegi komisjon ettepaneku aktiveerida ajutise kaitse direktiiv, et pakkuda Ukrainast põgenevatele inimestele kiiret ja tõhusat abi. Komisjon võttis vastu ka tegevussuunised, et aidata liikmesriikide piirivalveametnikel Ukrainast saabujaid tõhusalt hallata. Liikmesriike julgustatakse hõlbustama piiriületust ELi-Ukraina piiril, sealhulgas isikutele, kellel pole kõiki vajalikke dokumente (nt kellel puudub testimis-, vaktsineerimis- või läbipõdemistõend).

Vastavalt nõukogu soovitusele ELi reisimise kohta pandeemia ajal tuleks sõjapiirkonnast põgenevate inimeste puhul loobuda kõikidest Euroopa Liitu saabumise eelsetest nõuetest.

Erandid koroonaviirusega seotud reisipiirangutest

Vaktsineeritud ja läbipõdenud isikud

ELi riigid peaksid tühistama ELi mittehädavajaliku reisimise ajutise piirangu isikute puhul, kes on vaktsineeritud ELis müügiloa saanud või WHO heakskiidetud vaktsiiniga, eeldusel, et esmase vaktsineerimiskuuri viimasest doosist on möödunud vähemalt 14 päeva ja mitte rohkem kui 270 päeva või kui isik on saanud tõhustusdoosi.

Samuti peaksid ELi riigid tühistama mittehädavajaliku reisimise ajutise piirangu isikute puhul, kes on 180 päeva jooksul enne ELi reisimist COVID-19 läbi põdenud, kui nad saavad läbipõdemist tõendada ELi digitaalse COVID-tõendiga või ELi digitaalse COVID-tõendiga samaväärseks peetava ELi-välise riigi tõendiga.

Lapsed

Lastel, kes on vanemad kui 6 aastat ja nooremad kui 18 ning kes täidavad täiskasvanutele kehtestatud tingimusi, tuleks lubada reisida.

Kõikidel teistel lastel, kes on vanemad kui 6 aastat ja nooremad kui 18, tuleks lubada reisida, kui neil on kõige varem 72 tundi enne reisile asumist tehtud negatiivne PCR test. ELi riigid võivad nõuda lisatestimist pärast saabumist, samuti karantiini või isolatsiooni jäämist.

Koos täiskasvanuga reisivatele alla 6-aastastele lastele ei tuleks kohaldada lisanõudeid.

Riigid ELi loetelus 

Kui epidemioloogiline olukord paraneb riigis piisavalt, saab nõukogu lisada selle nende riikide loetellu, kust igasugune reisimine peaks olema võimalik, sõltumata vaktsineerimise staatusest. Praegu on loetellu kantud järgmised riigid:

• Bahrein
• Tšiili
• Hiina (vastastikkuse kinnitamise tingimusel)
• Colombia
• Indoneesia
• Kuveit
• Uus-Meremaa
• Peruu
• Katar
• Rwanda
• Saudi Araabia
• Lõuna-Korea
• Araabia Ühendemiraadid
• Uruguay

Samuti tuleks järk-järgult kaotada reisipiirangud Hiina Hongkongi ja Macau erihalduspiirkondadele. Selliste territoriaalüksuste kategoorias, mida vähemalt üks liikmesriik ei tunnusta riigina, tuleks järk-järgult kaotada ka Taiwanile kehtestatud reisipiirangud. 

Viimati ajakohastas nõukogu loetelu 17. jaanuaril 2022. Loetelu vaadatakse läbi iga kahe nädala järel.

Andorra, Monaco, San Marino ja Vatikani elanikke käsitatakse soovituse kohaldamisel ELi elanikena. Soovitus puudutab ka Schengeni lepinguga ühinenud riike (Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits). 

Hädapiduri mehhanism 

Nõukogu soovitus sisaldab ka nn hädapiduri mehhanismi võimalust, mis võimaldab liikmesriikidel kiiresti ja koordineeritult reageerida, et piirata koroonaviiruse tüvede ELi sisenemise ohtu.

Kuna nõukogu soovitus ei ole õiguslikult siduv, võivad liikmesriigid ja Schengeni lepinguga ühinenud riigid kohaldada erinevaid meetmeid. Üksikasjalik teave kehtivate meetmete kohta on kättesaadav veebisaidil Re-Open EU. 

Kui Schengeni alal viibivad viisaomanikud ei saanud lahkuda enne oma lühiajalise viisa kehtivusaja lõppu, pikendasid liikmesriikide ametiasutused seoses koroonaviiruse pandeemiaga nende isikute viibimisaega kuni 90 päevani 180 päeva jooksul. Kui viisaomanikud olid sunnitud riigis viibima sellest kauem, oleksid riiklikud ametiasutused pidanud neile väljastama riikliku pikaajalise viisa või ajutise elamisloa.

Liikmesriikidel soovitatakse loobuda halduskaristuste või trahvide määramisest kolmanda riigi kodanikele, kes ei saanud reisipiirangute tõttu nende territooriumilt lahkuda. Ajutistest reisipiirangutest tingitud viibimisaja ületamist ei tohiks tulevaste viisataotluste menetlemisel arvesse võtta.

Viisanõudest vabastatud kolmandate riikide kodanikud, kes on jäänud Schengeni alale kauemaks kui lubatud 90 päevaks

Viisanõudest vabastatud kolmandate riikide kodanike puhul, kes on sunnitud riiki jääma pikendatud perioodist (90/180 päeva) kauemaks, peaksid riiklikud pädevad asutused pikendama seadusliku riigis viibimise loa kehtivust, andma välja uue loa või võtma muid asjakohaseid meetmeid, millega tagatakse jätkuv õigus viibida nende territooriumil. Teave on kättesaadav liikmesriikide ametiasutuste veebisaitidel.

Reisidokumendid, mis on kehtivusaja ületanud kavandatust pikema välismaal viibimise tõttu

ELi kodanikel ja nende pereliikmetel, kellel ei ole kehtivat passi ja/või viisat, tuleks lubada siseneda ELi territooriumile, kui nad suudavad muul viisil tõendada, et nad on ELi kodanikud või ELi kodaniku pereliikmed. Kehtivuse kaotanud passi omamist tuleks praeguses olukorras pidada muul viisil tõendamiseks. Pereliikmed peaksid igal juhul suutma tõendada, et nad on ELi kodaniku pereliikmed.

ELi õiguse kohaselt on kodanikul õigus paluda abi mis tahes ELi liikmesriigi saatkonnast või konsulaadist, kui ta satub olukorda, kus ta vajab väljaspool ELi abi, ja kus ei ole tema enda ELi liikmesriigi saatkonda või konsulaati.

Teave ELi kodanike õiguste kohta diplomaatilisele või konsulaarkaitsele väljaspool ELi

Pärast COVID-19 pandeemia puhkemist on Euroopa Komisjon ja Euroopa välisteenistus aidanud kõikjalt maailmast lõksu jäänud ELi kodanikke koju tuua. ELi kodanikel, kes vajavad abi väljaspool ELi, soovitatakse võtta ühendust oma liikmesriigiga.