Mis abi oli kontaktide jälgimise ja hoiatamise rakendustest COVID-19 pandeemia ajal?

COVID-19 kontaktide jälgimise ja hoiatamise rakendused

COVID-19 vastu võideldi digiajastul. Koroonaviiruse olemus ja vajadus oma käitumist muuta sundisid meid kasutama sotsiaalse kaasamise vahendeid, et suurendada ja motiveerida inimesi võtma meetmeid ja võitlema viiruse vastu üheskoos. Pandeemia esimestel kuudel asus digikogukond kasutusele võtma uue usaldusväärse tehnoloogia (nt Bluetoothi lähedustehnoloogia) potentsiaali, et jälgida ja leevendada pandeemiat, hõlbustada patsientide järelravi korraldamist ning anda kodanikele otseseid juhiseid haiguse tõrjes osalemise kohta.

22 tervishoiuasutust käivitasid koroonaviiruse leviku tõkestamise meetmepaketi raames riiklikud jälgimis- ja hoiatusrakendused. Need vabatahtlikud, eraelu puutumatust kaitsvad ja turvalised rakendused võimaldavad kodanikele märku anda ja neid hoiatada, et nad on viibinud COVID-19 positiivse testitulemusega isiku vahetus läheduses. Kontaktide jälgimise ja hoiatamise rakendused on olnud tõhusad vahendid, mis aitasid murda nakkuste ahelat nii riiklikul kui ka piiriülesel tasandil ning aidata päästa elusid, täiendades hästi tuntud automatiseerimata kontaktide jälgimist.

2020. aasta oktoobris lõid Euroopa riigid ja Euroopa Komisjon uue teenuse – Euroopa liidendlüüsiteenuse, et võimaldada riiklikel rakendustel üksteisega suhelda ja muuta need koostalitlusvõimeliseks kogu liidus. See tähendas, et eurooplased said jätkata oma riiklike rakenduste kasutamist isegi piire ületades ning saada kasu täielikust koostalitlusvõimest, turvalisest andmeedastusest ja kogu liidus vahetatava teabe minimeerimisest. See teenus töötati välja ja võeti kasutusele rekordilise ajaga, kuue kuu jooksul pärast esimesi COVID-19 puhanguid Euroopas, ning see on suurepärane näide Euroopa koostööst.

Teenuse tippajal, 2021. aasta sügisel, vahetasid Euroopa lüüsi kaudu riskikontaktide andmeid 19 Euroopa riiki, kokku laaditi seda vabatahtlikult alla umbes 206 miljonil korral, mis tähendab kümneid miljoneid aktiivseid kasutajaid Euroopas ja ELis. 

Euroopa liidendlüüsiteenus – tähtsamad andmed

Neid kontaktide jälgimise ja hoiatamise rakendusi kasutati üksnes vabatahtlikult, austades täielikult kasutajate eraelu puutumatust, ning need ei võimaldanud jälgida inimeste asukohta.

Riiklikud rakendused ja Euroopa lüüsisüsteem loodigi algusest peale võimalusega selle toimimine lõpetada pärast COVID-19 pandeemia lõppemist või kui liikmesriikide valitsused teenuse kasutamise lõpetavad. Mitu riiki võtsid kontaktide jälgimise rakenduste kasutuselevõtuks vastu ajutised õigusaktid või muutsid juba kehtivaid õigusakte (nt andmekaitse, uued pandeemiaseadused jne). See koos pandeemia soodsa arenguga selgitab, miks Euroopa riigid hakkasid alates 2021. aasta lõpust end Euroopa lüüsiteenusest lahti ühendama kas seetõttu, et riikliku rakenduse kasutamine lõpetati või sai ajutiste õigusaktide kehtivusaeg läbi.

2022. aasta aprillis anti Euroopa lüüsisüsteem edukalt üle Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusele (ECDC). See võimaldas ELil tugevdada digitaalset kontaktide jälgimise suutlikkust kooskõlas ECDC uute volitustega, koondades selleks Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuses vajalikud eksperditeadmised.

2023. aasta veebruariks olid kõik ülejäänud Euroopa lüüsiteenuses osalevad riigid süsteemist lahkunud. Seega lõpetas Euroopa lüüsisüsteem tegevuse. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus ja komisjon on ette näinud ka Euroopa lüüsi taasaktiveerimise menetluse, et teha see vajaduse korral ELi liikmesriikidele kättesaadavaks.

Mobiilsed kontaktide jälgimise rakendused ELis – tulevikumudel?

2022. aasta detsembris avaldas Euroopa Komisjon uuringu, milles antakse ülevaade COVID-19 digitaalsete kontaktide jälgimise rakenduste lähenemisviisist ja saadud kogemustest piiriülese koostalitlusvõime, koordineerimise, rakendamise ja epidemioloogilise mõju valdkonnas.

Liikmesriigid on ühel meelel selles, et ELi koostöö kontaktide digitaalse jälgimise eri töörühmades on aidanud vähendada nakkuste piiriülese tuvastamise koormust. Lisaks pakkus see tehnilist abi, vastastikust tuge ja väärtuslikku teavet, mille tulemusel vähenesid mitme riikliku rakenduse rakendus- ja tegevuskulud.

Digitaalse kontaktide jälgimisega seotud jõupingutused näitasid Euroopa suutlikkust leppida kiiresti kokku ja pakkuda miljonitele kasutajatele tänu osalevate riikide vahelisele tõhusale koordineerimisele ja koostööle uuenduslikku ja kujunemisjärgus tehnoloogiat eraelu puutumatust tagaval viisil.

Saavutused

Jälgimis- ja hoiatusrakendused võeti vastu suures ulatuses vabatahtlikkuse alusel ning neid laaditi 2020. aastast kuni 2022. aasta juulini alla rohkem kui 206 miljonit korda, mis tähendab kümneid miljoneid aktiivseid kasutajaid. Arendajad ja Euroopa riigid lõid kasutuselevõtu edendamiseks spetsiaalsed veebisaidid ja reklaammaterjalid ning korraldasid teadlikkuse suurendamise kampaaniaid. 

Võtmete liikumist Euroopa lüüsiteenuse kaudu juhtisid epidemioloogilise olukorra muutused, erinevad nakkuslained ja uued nakkavamad viirusevariandid. Lüüsiliikluse absoluutne tipptase oli 2022. aasta märtsis, kui ühe päevaga laaditi üles üle 700 tuhande võtme.

* 7 riigis: Soome, Iirimaa, Saksamaa, Island, Prantsusmaa, Šveits, Madalmaad
** 6 riigis: Soome, Iirimaa, Saksamaa, Island, Prantsusmaa, Šveits

Kasutajate isikuandmete kaitse  

2020. aasta aprillis avaldas Euroopa Komisjon kontaktijälgimis- ja hoiatusrakendusi käsitlevad ELi meetmepaketi ning andmekaitse alased juhised. Nendes allikates määratletakse asjaomaste rakenduste juhtpõhimõtted:

• kontaktijälgimis- ja hoiatusrakenduste alla laadimine ja kasutamine on vabatahtlik;
• andmete minimeerimise põhimõte: kogutakse ainult neid andmeid, mis on möödapääsmatult vajalikud teenuse osutamiseks, mitte rohkem
• rakendustes tuleb kasutada Bluetoothi tehnoloogial põhinevaid lähedusandmeid
• kontaktijälgimisrakendustes ei küsita ega kasutata asukohaandmeid
• kontaktijälgimis- ja hoiatusrakendused ei jälgi inimeste liikumist
• andmeid ei tohi säilitada kauem kui vajalik, maksimaalselt 14 päeva
• andmeid tuleb kaitsta tipptasemel, sealhulgas krüpteerimise abil
• rakendused tuleb deaktiveerida kohe, kui pandeemia on lõppenud

Isikuandmete kaitse üldmääruse (artikli 9) kohaselt peetakse terviseandmeid delikaatseteks andmeteks ning seetõttu kehtivad nende töötlemise suhtes ranged nõuded. Isikuandmeteks ei loeta statistilisi koondandmeid selliste kontaktijälgimisrakenduste kasutamise kohta, mis ei võimalda asjaomaseid füüsilisi isikuid tuvastada, ning seetõttu isikuandmete kaitse üldmäärust ei kohaldata.

Taustteave

8. aprillil 2020 võttis komisjon vastu soovituse toetada koroonaviiruse leviku tõkestamise meetmete järkjärgulist kaotamist mobiiltelefoniandmete ja -rakenduste abil ning kinnitas põhimõtted mobiilirakenduste kasutamiseks, mis on mõeldud suhtlemisdistantsi hoidmiseks, hoiatamiseks, ennetamiseks ja kontaktide jälgimiseks. Rakenduste ja andmete kasutamisel tuleb austada andmete turvalisust ja ELi põhiõigusi, nagu eraelu puutumatus ja andmekaitse.

E-tervise võrgustikuga liitunud liikmesriigid võtsid 16. aprillil 2020 komisjoni toetusel vastu ELi meetmepaketi, mis on seotud kontaktijälgimisrakendustega ELi võitluses COVID-19 vastu. Meetmepakett tagab ühtse üleeuroopalise lähenemisviisi kontaktijälgimis- ja hoiatusrakendustele. E-tervise võrgustik võttis 13. mail vastu koostalitlusvõime suunised, milles kirjeldatakse üksikasjalikult koostalitlusvõime vajadusi digitaalse kontaktide jälgimise eri etappides.

Tuginedes eelnevale tööle, võttis e-tervise võrgustik juunis 2020 vastu tehnilised kirjeldused ja suunised, milles on sätestatud Euroopa liidenduslüüsiteenuse ülesehitus, mis võimaldab vahetada liikmesriikide vahel kontaktide jälgimise võtmeid. Liidenduslüüsiteenusega ühinenud riikides said kodanikud tänu lüüsiteenusele reisida ainult ühe kontaktijälgimisrakendusega. Isikuandmete töötlemise kord liidenduslüüsiteenuse osutamisel võeti vastu 2020. aasta juulis e-tervise võrgustikku käsitleva rakendusotsuse muutmisega.

Liidendlüüsi arendamine ja kasutuselevõtt viidi lõpule 2020. aasta septembri lõpuks, vaid kuus kuud pärast esimesi haiguspuhanguid Euroopas. Pärast seda hakkasid liikmesriigid järk-järgult süsteemiga liituma. Tipphetkel oli liidendlüüsiteenusega ühinenud 19 riiki. 2023. aasta veebruariks olid kõik ülejäänud Euroopa liidendlüüsis osalevad riigid süsteemist lahkunud ja see lõpetas tegevuse.