(1)

Nõukogu võttis 30. juunil 2020 vastu soovituse (EL) 2020/912 Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piiramise ja sellise piirangu võimaliku kaotamise kohta (1).

(2)

Sellest ajast alates on epidemioloogiline olukord märkimisväärselt paranenud, kuna vaktsineerituse tase on kogu maailmas suurenenud, vaktsineeritakse vaktsiinidega, mis pakuvad tugevat kaitset raske haiguse ja surma vastu, ning kuna alates 2022. aasta juulist on maailmas domineerinud omikron BA.4 ja BA.5 tüved, mis üldiselt põhjustavad vähem tõsiseid tagajärgi kui varasemad delta variandid.

(3)

Praegust ja prognoositavat epidemioloogilist olukorda arvestades tundub seetõttu asjakohane soovitada liitu reisimise piirangud kaotada. Kõik liikmesriigid ja Schengeni acquis’ga hõlmatud riigid on need piirangud suve jooksul juba tühistanud.

(4)

Soovituse (EL) 2020/912 I lisa sisaldab muu hulgas loetelu nendest kolmandatest riikidest, erihalduspiirkondadest ning muudest üksustest ja territoriaalvalitsustest (edaspidi „kolmandad riigid või piirkonnad“), mis vastavad selles soovituses sätestatud epidemioloogilistele kriteeriumidele ja mille suhtes võib liitu mittehädavajaliku reisimise piirangu kaotada. Piirangute leevendamise tõttu pole seda loetelu enam tarvis ja seega tuleks see kehtetuks tunnistada.

(5)

SARS-CoV-2 viirus levib aga endiselt. Seepärast peaksid liikmesriigid olema valmis tegutsema koordineeritult ja proportsionaalselt, kui epidemioloogiline olukord märkimisväärselt halveneb, sealhulgas uue murettekitava või uurimisaluse variandi tekkimise tõttu.

(6)

Liikmesriigid peaksid mittehädavajalikku reisimist vajaduse korral piirama eelkõige juhul, kui epidemioloogiline olukord mõnes kolmandas riigis või piirkonnas oluliselt halveneb, ent piirangutega ei tuleks hõlmata isikuid, kes on vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud või on 72 tundi enne reisile asumist teinud nukleiinhappe amplifikatsioonil põhineva testi (NAAT-test) ja saanud negatiivse tulemuse. See ei tohiks takistada liikmesriikidel võtta reisijate saabumisel lisameetmeid, näiteks näha ette lisatestimine, eneseisolatsioon või karantiin.

(7)

Kui üks liikmesriik kehtestab vastavalt nõukogu soovitusele (EL) 2022/107 (2) COVID-19-ga seotud piirangud, peaksid liikmesriigid nõukogu struktuuride raames ning tihedas koostöös komisjoni, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse ja terviseohutuse komiteega oma tegevust koordineerima, et otsustada, kas võtta kolmandatest riikidest liikmesriikidesse reisimise suhtes kasutusele sarnased piirangud. Teave uute meetmete kohta tuleks avaldada võimalikult varakult ja üldjuhul vähemalt 48 tundi enne nende jõustumist, võttes arvesse, et epidemioloogiliste hädaolukordade puhul on vaja teatavat paindlikkust.

(8)

Selles kontekstis peaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2021/953 (3) ja (EL) 2021/954 (4) loodud ELi digitaalne COVID-tõend jääma vaktsineerimise, läbipõdemise ja testimise tõendamise võrdlusaluseks. See peaks kehtima ka kolmandate riikide välja antud tõendite kohta, mille suhtes kehtib määruse (EL) 2021/953 artikli 3 lõike 10 või artikli 8 lõike 2 kohaselt vastu võetud rakendusotsus.

(9)

Kui kolmandas riigis või piirkonnas kerkib esile murettekitav või uurimisalune variant, peaks liikmesriikidel olema endiselt võimalik võtta koordineeritult kiireloomulisi, tähtajalisi ja paindlikke meetmeid, et sellise murettekitava või uurimisaluse variandi levikut edasi lükata ja selle ohjeldamiseks valmistuda.

(10)

Käesolevas soovituses tuleks ette näha ka vajalikud erandid kolmandatest riikidest liikmesriikidesse reisimise piirangutest. Inimestel, kelle reisimine on hädavajalik või kes täidavad olulist ülesannet, tuleks lubada reisida liikmesriikidesse ja teistesse Schengeni acquis’ga hõlmatud riikidesse ka siis, kui kohaldatakse hädapidurimehhanismi. Sel eesmärgil tuleks vältimatu reisivajadusega inimeste loetelu kohandada nii, et see piirduks isikutega, kes peavad saama reisida ka sellistes olukordades.

(11)

Samamoodi peaks liidu kodanikel ja liidus seaduslikult elavatel kolmandate riikide kodanikel olema alati võimalik naasta oma kodakondsusjärgsesse või elukohaliikmesriiki, kuid nende saabumisel võidakse nende suhtes kohaldada meetmeid. Alla 12-aastastelt lastelt ei tohiks vaktsineerimis-, läbipõdemis- ega testimistõendit nõuda.

(12)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva soovituse vastuvõtmisel. Arvestades et käesolev soovitus põhineb Schengeni acquis’l, peaks Taani otsustama kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast nõukogu poolt otsuse tegemist käesoleva soovituse üle, kas ta rakendab seda soovitust.

(13)

Käesolev soovitus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ (5). Seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva soovituse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(14)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev soovitus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (6) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (7) artikli 1 punktis A osutatud valdkonda.

(15)

Šveitsi puhul kujutab käesolev soovitus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (8) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (9) artikliga 3.

(16)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev soovitus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (10) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (11) artikliga 3.

(17)

Schengeni ala nõuetekohase toimimise huvides peaksid liitu mittehädavajaliku reisimise piirangute taaskehtestamise üle otsustama koordineeritult kõik liikmesriigid,

1)

2)

3)

4)

5)

6)

7)

8)

9)

10)

11)

12)

13)

14)

15)

16)

17)

Kui neil isikutel ei ole kehtivat ELi digitaalset COVID-tõendit, võidakse saabumisel nende suhtes kohaldada punktis 7 nimetatud lisameetmeid.

18)

19)

20)

21)