ELi elanikkonnakaitse mehhanism
COVID-19 pandeemia ajal koordineeris ja rahastas EL meditsiiniseadmete ja nendega seotud esemete kohaletoimetamist ning kaasrahastas peaaegu 100 000 ELi kodaniku repatrieerimislende ELi elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu.
Abi taotlenud riikidesse nii Euroopas kui ka mujal toimetati kaitsevahendeid, nagu kaitsemaskid, kitlid, kindad, kaitseprillid, tunked, desinfektsioonivahendid ja muud tooted.
EL võttis COVID-19 pandeemia ajal järgmisi meetmeid:
-
koordineeris ja kaasrahastas enam kui 190 miljoni meditsiini- ja isikukaitsevahendi kohaletoimetamist;
-
tugevdas haiglaid täiendava meditsiinipersonaliga;
-
andis ELi elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu üle 10,5 miljoni vaktsiinidoosi rohkem kui 55 riigile Euroopas ja kogu maailmas.
Abi oli võimalik anda tänu ELi hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskusele, mis on Euroopa Liidu tasandi hädaolukorrakeskus. ELi hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus vastas rohkem kui 170-le COVID-19ga seotud abitaotlusele, mis ei hõlma repatrieerimist.
rescEU – meditsiinivahendite ühisvaru
Komisjon lõi 2021. aastal strateegilise rescEU meditsiinivahendite varu, et kiiremini reageerida tervisekriiside (näiteks COVID-19 pandeemia) põhjustatud vajadustele.
Ühisvaru võimaldas pandeemiaga silmitsi seisvatesse liikmesriikidesse tarnida kiiresti üle 3 miljoni meditsiini- ja kaitsevahendi ning laboritarbe.
Varud asusid kümnes ELi liikmesriigis (Belgia, Horvaatia, Kreeka, Madalmaad, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Sloveenia, Taani ja Ungari) ning neid rahastas täielikult komisjon.
Euroopa tiimi lähenemisviis – abi väljaspool ELi
Alates COVID-19 puhangust 2020. aasta alguses kuni 2021. aasta lõpuni maksti Euroopa tiimi lähenemisviisi raames välja 47,7 miljardit eurot, et toetada enam kui 140 partnerriiki pandeemia ja selle tagajärgedega toimetulekul. Sellest toetusest teatas komisjon Euroopa tiimi ühise järelevalvemehhanismi raames ning see ühendas komisjoni, ELi liikmesriikide, Euroopa Investeerimispanga ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga vahendeid.
Euroopa tiimi paketi raames mobiliseeritud 53,7 miljardist eurost maksti 2021. aasta detsembriks välja 47,7 miljardit eurot, et reageerida erakorralistele humanitaarvajadustele (3 miljardit eurot), tugevdada tervishoiu-, vee- ja kanalisatsioonisüsteeme (10,6 miljardit eurot) ning leevendada pandeemia sotsiaal-majanduslikke tagajärgi, sealhulgas töökohtade kaotus ja haridusalased tagajärjed (34,1 miljardit eurot).
Kulukohustustega seotud väljamaksed:
-
Euroopa naabruspoliitika: 15,6 miljardist eurost maksti välja 13,6 miljardit eurot
-
Sahara-tagune Aafrika: 9 miljardist eurost maksti välja 8,3 miljardit eurot
-
Lääne-Balkan ja Türgi: 7,6 miljardist eurost maksti välja 6,8 miljardit eurot
-
Aasia ja Vaikse ookeani piirkond: 4,3 miljardit eurost maksti välja 4 miljardit eurot
-
Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkond: 3,2 miljardist eurost maksti välja 2,5 miljardit eurot
-
Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkond (piirkondlik): 743 miljonist eurost maksti välja 539 miljonit eurot
-
Ülemereterritooriumid ja Gröönimaa: 631 miljonist eurost maksti välja 579 miljonit eurot
-
Ülemaailmsed programmid: 9,7 miljardist eurost maksti välja 8,6 miljardit eurot
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) on kogunud ja avaldanud andmeid rahastajate ülemaailmse reageerimise kohta COVID-19-le osana oma iga-aastasest arenguabi käsitlevast statistilisest aruandest. Arvandmete puhul, mis on seotud Euroopa tiimi lähenemisviisis osalejate ülemaailmse reageerimisega pandeemiale alates 2022. aastast, tehakse allalaaditavad andmed kättesaadavaks OECD veebipõhises andmebaasis (kreeditoride teavitussüsteem), kus saate andmekogumi alla laadida ja vaadata märksõnaga COVID (#COVID–19) tähistatud tehinguid. OECD avaldab 2022. aasta vastavad andmed eeldatavasti 2023. aasta detsembris.
Üleilmne vaktsineerimine
Pandeemia ei tunne piire. Algusest peale on EL püüdnud tagada kõigile võrdse juurdepääsu taskukohastele, ohututele ja tõhusatele COVID-19 vaktsiinidele. EL korraldas koroonaviiruse ülemaailmse tõkestamise, käivitas koos partneritega COVID-19 tõrje vahenditele juurdepääsu raamistiku „ACT Accelerator“ ja toetas ülemaailmset algatust COVAX, mille eesmärk on tagada võrdne juurdepääs COVID-19 vaktsiinidele.
Komisjon, liikmesriigid ja Euroopa Investeerimispank said COVAXi juhtivateks investoriteks; 92-le madala ja keskmise sissetulekuga riigile anti 1,8 miljardit vaktsiinidoosi rohkem kui viie miljardi euro väärtuses.
Samaaegselt võimaldas uus ELi vaktsiinide jagamise mehhanism liikmesriikidel jagada ELi ostetud doose kolmandate riikidega, sealhulgas COVAXi kaudu.
2023. aasta augustiks olid ELi liikmesriigid andnud rohkem kui 530 miljonit doosi annetamiseks maailma riikidele. Valdav osa ehk ligikaudu 445 miljonit doosi jagati COVAXi kaudu. Lisaks on ELi liikmesriigid toimetanud 87 miljonit doosi kohale kahepoolsete annetustena, näiteks meie naabritele Lääne-Balkanil.
EL toetas ka partnereid vaktsineerimisstrateegiate ja tarnete jaotamisega, eraldades täiendavalt 300 miljonit eurot, et kiirendada vaktsiinide kasutuselevõttu Aafrikas, ning veel 100 miljonit eurot, et parandada diagnostika ja ravimite kättesaadavust ja kasutuselevõttu ning tugevdada tervishoiusüsteeme partnerriikides.
Selleks et edendada Aafrikas vaktsiinide kohalikku tootmist ja nende kättesaadavust, käivitas Euroopa tiim 2021. aasta mais 1 miljardi euro suuruse eelarvega algatuse, et toetada Aafrika Liidu eesmärki toota 2040. aastaks kohapeal 60% Aafrikas kasutatavatest vaktsiinidest. Koostöös Hispaaniaga on EL seadnud sisse ka partnerluse Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonnaga, et toetada vaktsiinide, ravimite ja tervisetehnoloogia kohalikku tootmist ning tugevdada tervishoiusüsteemide vastupanuvõimet selles piirkonnas.