Tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamise ning kättesaadavaks tegemise eest vastutavad peamiselt ELi riigid. ELi rahvatervise poliitika täiendab liikmesriikide poliitikat tagamaks, et EL töötab tugevama Euroopa terviseliidu nimel, millest saavad kasu kõik eurooplased.
Ohutud ja tõhusad vaktsiinid
Komisjon ja liikmesriigid võtsid kasutusele ühise ELi lähenemisviisi, et tagada COVID-19 vaktsiinide tarned ja hõlbustada nende jaotamist, aidates tagada õigeaegse juurdepääsu ja kättesaadavuse kogu ELis. Ohutuid ja tõhusaid vaktsiine hakati ELis levitama 2020. aasta lõpus, pärast rangeid autoriseerimismenetlusi ja kõrgeimate ohutusstandardite järgimist. Sellest ajast alates on Euroopa Komisjon taganud kuni 4,2 miljardit doosi COVID-19 vaktsiine. 2023. aasta augusti seisuga on viiruse vastu vaktsineeritud kokku 84,8% täiskasvanud elanikkonnast. Samuti on Euroopa tiim jaganud üle 530 miljoni doosi annetamiseks riikidele kõikjal maailmas.
COVID-19 ravi ja testimine
Kuigi vaktsineerimine oli parim viis pandeemia lõpetamiseks ja tavaellu naasmiseks, on komisjon nüüd pühendunud sellele, et tagada COVID-19 ravimite kättesaadavus nakatunud inimeste raviks. Euroopa Komisjoni COVID-19 ravimeid käsitlev strateegia toetab ravimite väljatöötamist ja kättesaadavust, sealhulgas nn pikaajalise COVIDi raviks, ning täiendab seega Euroopa terviseliidu raames ELi vaktsiinistrateegiat. Euroopa Ravimiamet on tunnistanud 2021. aasta võimalike COVID-19 ravimite loetelu viieteistkümnest ravimist üheksa ohutuks ja tõhusaks ning nendega on ravitud patsiente üle kogu ELi. Komisjon sõlmis hankelepingud kahe ravimi tarnete jaoks.
Euroopa Komisjon esitas soovitused ühise testimismeetodika ja viiruse leviku seire kohta ning toetas seiresuutlikkuse arendamist.
Eurooplaste tervise kaitsmine
Komisjon esitas algatusi eurooplaste tervise kaitsmiseks, parandades kriisiks valmisolekut ja sellele reageerimist ning ELi tervishoiusüsteemide pikaajalist säilenõtkust.
Tuginedes COVID-19 kriisist saadud varajastele õppetundidele, tegi komisjon 2020. aasta novembris ettepaneku luua Euroopa terviseliit. See annab Euroopale vajalikud ühiskondlikud ja majanduslikud vahendid tervisekriiside ennetamiseks, nendeks valmistumiseks ja nende ohjamiseks nii ELi kui ka ülemaailmsel tasandil. Tugev Euroopa terviseliit aitab kaitsta meie eluviisi, majandust ja ühiskonda.
Selle tulemusena kindlustati koordineeritud reageerimist ELi tasandil. 23. novembril 2022 võeti vastu määrus, milles käsitletakse tõsiseid piiriüleseid terviseohtusid. See on ELi terviseohutuse raamistiku olulisim õigusakt, millega laiendatakse juba olemasolevaid ELi tasandi mehhanisme tervishoiualase valmisoleku, varajase hoiatamise ja reageerimise valdkonnas ning laiendatakse kahe peamise ELi tervishoiuasutuse – Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse ning Euroopa Ravimiameti – volitusi.
2021. aasta märtsis komisjoni algatusel vastu võetud ELi terviseprogrammiga aastateks 2021–2027 (programm „EL tervise heaks“), mille mahuks on 5,1 miljardi eurot, tugevdatakse tervishoiusüsteemide vastupanuvõimet ja edendatakse innovatsiooni tervishoiusektoris. Programm „EL tervise heaks“ annab suure panuse COVID-19 järgsesse taastumisse, sest aitab parandada ELi elanikkonna tervist, võidelda piiriüleste terviseohtude vastu ning parandada ELi valmisolekut ja suutlikkust tulla hästi toime tulevaste tervisekriisidega tulevase tugeva Euroopa terviseliidu raames.
2020. aasta novembris vastu võetud Euroopa ravimistrateegias tehti ettepanek luua tulevikukindel õigusraamistik ning toetada ravimitööstust teadusuuringute ja patsientideni jõudvate ja nende ravivajadusi rahuldavate tehnoloogialahenduste edendamisel ning samal ajal tegelda ka turutõrgetega. Selles käsitleti COVID-19 pandeemia raames ilmnenud puudusi ja pakuti välja meetmed süsteemi tugevdamiseks. 2023. aasta aprillis tegi komisjon ettepaneku võtta vastu uus direktiiv ja uus määrus, millega vaadatakse läbi ja asendatakse kehtivad ravimialased õigusaktid.
COVID-19 pandeemia taustal käivitas komisjon 2021. aasta veebruaris algatuse „HERA Incubator“. Selle Euroopa biokaitseks valmisoleku kava eesmärk oli avastada ja analüüsida viiruse uusi variante, töötada välja vaktsiine uute variantide vastu, mille puhul olemasolevad vaktsiinid ei pruugi olla piisavalt tõhusad, ning toota ulatuslikult ja kiiresti uutele variantidele kohandatud vaktsiine.
Sellele kavale tuginedes lõi komisjon 2021. aasta septembris ELi tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutuse (HERA), mis on üks Euroopa terviseliidu alustalasid, mille eesmärk on aidata suurendada Euroopa vastupanuvõimet tulevastele tervisealastele hädaolukordadele ja muudele riskidele.
HERA aitab andmeid kogudes ja vajalikku reageerimissuutlikkust luues ennetada ohte ja võimalikke tervisekriise. Sellega tagatakse ravimite, vaktsiinide ja muude meditsiiniliste vastumeetmete väljatöötamine, tootmine ja jaotamine hädaolukordades. Esimesel tegevusaastal on HERA moodustanud viiruse mutatsioone jälgiva COVID-19 variantide eksperdirühma.
COVID-19 pandeemia ajal koostas Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) – viiruse leviku riski ja mõju rahvatervisele hindav peamine asutus – korrapäraselt riskihindamisi, andis ajakohastatud teavet epidemioloogilise olukorra kohta ning pakkus tehnilist tuge. ECDC andis üldsusele ka teavet pandeemia, viiruse leviku, sümptomite, testimise, ravi ja ennetamise kohta, mis avaldati COVID-19 küsimuste ja vastuste lehel.
Komisjon lõi võrgustiku „EU FAB“, mis koondab pidevas valmiduses olevaid vaktsiini- ja ravimitootmisüksusi, mida saab tulevaste kriiside korral aktiveerida, ning on alustanud seadmete ja ravimite varumist keemia- ja tuumaõnnetuste puhuks.
Kogu COVID-19 pandeemia jooksul tegi komisjon ettepanekuid konkreetsete meetmete kohta, et vältida COVID-19 juhtumite sagenemist, nagu 2022.–2023. aasta sügis- ja talvehooajal. Sel ajal julgustati liikmesriike parandama esmast vaktsineerimist, seadma prioriteediks tõhustusdooside manustamise, kombineerima COVID-19 ja gripivastase vaktsineerimise kampaaniaid ning tagama kodanike selge teavitamise vaktsineerimise eelistest. Meetmed rõhutasid ka tugevate tervishoiusüsteemide ja tervishoiu võimekuse tähtsust kõigis liikmesriikides. Samuti soovitati täiendavaid meetmeid tervishoiutöötajate ja kogu elanikkonna hea vaimse tervise toetamiseks.
Tervishoiusüsteemide toetamine
ELi elanikkonnakaitse mehhanism ja rescEU
COVID-19 pandeemia ajal ja eelkõige kriisi esimestel kuudel koordineeris ja kaasrahastas Euroopa Liit ELi elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu enam kui 190 miljoni meditsiini- ja isikukaitsevahendi tarneid, meditsiinitöötajate toetamist haiglates ning rohkem kui 10,5 miljoni vaktsiinidoosi tarnimist enam kui 55 riiki Euroopas ja kogu maailmas.
Strateegiline rescEU varu, mille komisjon lõi 2021. aastal, et reageerida kiiremini tervisekriiside, näiteks COVID-19 pandeemia põhjustatud vajadustele, võimaldas pandeemiaga silmitsi seisvatesse liikmesriikidesse kiiresti tarnida rohkem kui kolm miljonit ühikut meditsiini- ja isikukaitsevahendeid ning laboritarbeid.
Piiriülene tervishoiualane koostöö
Hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskusel oli abi andmisel juhtiv roll ning keskus abistas ööpäevaringselt kõiki riike nii Euroopas kui ka mujal.
2020. aprillis avaldas komisjon suunised piiriülese tervishoiualase koostöö kohta riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vahel. Nende eesmärk oli hõlbustada koostööd patsientide üleviimisel, andes kvalifitseeritud arstiabi, tagada patsientide liikuvus, hõlbustada tervishoiukulude hüvitamist ja üldiselt leevendada pandeemiast riiklikele tervishoiusüsteemidele põhjustatud koormust. Piiriülese tervishoiuabi taotlusi koordineeris terviseohutuse komitee, mida juhtis komisjon, ning ELi varajase hoiatamise ja reageerimise süsteem.
ELi Solidaarsusfond
Osana ELi erakorralisest reageerimisest koroonaviiruse pandeemiale laiendati 2020. aasta märtsis ELi Solidaarsusfondi kohaldamisala, et hõlmata ulatuslikke rahvatervisega seotud hädaolukordi. 2021. aasta märtsis tegi komisjon ettepaneku toetada ligi 530 miljoni euroga liikmesriike ja läbirääkijariike võitluses COVID-19 põhjustatud tervisealase hädaolukorraga. Nõukogu ja Euroopa Parlament kiitsid 2021. aasta mais heaks ELi Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kooskõlas selle ettepanekuga.