Ülesanded
Euroopa Prokuratuur (www.eppo.europa.eu) on Euroopa Liidu sõltumatu ja detsentraliseeritud prokuratuur, mis on pädev uurima Euroopa Liidu eelarvet kahjustavaid õigusrikkumisi, nagu pettusi, korruptsiooni või raskeid piiriüleseid käibemaksupettusi, ning esitama nende toimepanijatele süüdistusi ja nad vastutusele võtma. 12. oktoobril 2017 võeti vastu määrus, millega asutati Euroopa Prokuratuur, jõustus 20. novembril 2017. Praegu osaleb Euroopa Prokuratuuri asutamises 25 ELi riiki. Taani ja Iirimaa määruse EPPOs ei osale.
Enne EPPO toimima hakkamist, said ELi eelarvevastaseid pettusi uurida ja nende kohta süüdistusi esitada ainult vastavad riigiasutused, kuid nende volitused lõppevad riigipiiridel. Olemasolevatel ELi organitel, nagu Eurojust, Europol ja ELi Pettustevastane Amet (OLAF), puuduvad vajalikud volitused kriminaaluurimiste läbiviimiseks ja süüdistuste esitamiseks.
Alguskuupäev
26. mail 2021 võttis komisjon vastu rakendusotsuse, millega määratakse kindlaks kuupäev, mil Euroopa Prokuratuur hakkab täitma oma uurimis- ja süüdistuse esitamise ülesandeid. Komisjon otsustas määrata Euroopa Prokuratuuri tegevuse alguskuupäevaks 1. juuni 2021.
1. juunil 2021 alustas Euroopa Prokuratuur oma tegevust ning hakkas uurima liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid, mis pandi toime pärast 20. novembrit 2017, ja esitama süüdistusi. ELi institutsioonid ja asutused ning Euroopa Prokuratuuris osalevate liikmesriikide pädevad asutused teatavad Euroopa Prokuratuurile põhjendamatu viivituseta igast kuriteost, mille puhul viimane võib teostada oma pädevust. Ka iga üksikisik võib väidetavatest liidu eelarvet mõjutavatest pettuse- ja muude kuritegude juhtumitest teatada otse Euroopa Prokuratuurile. Lisateave on kättesaadav Euroopa Prokuratuuri veebisaidil (kuriteost teatamine Euroopa Prokuratuurile).
Struktuur ja omadused
Euroopa Prokuratuuri asukoht on Luxembourgis.
Euroopa Prokuratuur tegutseb kõigis osalevates ELi riikides ühtse asutusena ning ühendab ühtselt, sujuvalt ja tõhusalt Euroopa ja riiklike õiguskaitseasutuste jõupingutusi. Euroopa Prokuratuur on üles ehitatud kahele tasandile: tsentraliseeritud ja riiklikule. Kesktasand koosneb Euroopa peaprokurörist, Euroopa prokuröridest (üks igast osalevast ELi riigist), kellest kaks on nimetatud Euroopa peaprokuröri asetäitjateks, ja haldusdirektorist. Euroopa peaprokurör ja kõik Euroopa prokurörid moodustavad Euroopa Prokuratuuri kolleegiumi. Detsentraliseeritud tasandi moodustavad Euroopa delegaatprokurörid, kes asuvad osalevates ELi riikides. Tsentraaltasandilt jälgitakse riiklikul tasandil läbi viidavaid uurimisi ja süüdistuste esitamist. Reeglina menetlevad Euroopa delegaatprokurörid juhtumit liikmesriigis, kus väidetav kuritegu toime pandi, ning viivad oma liikmesriigis läbi uurimisi ja esitavad süüdistusi.
Kahtlustatavate ja süüdistatavate õigused tagatakse kõikehõlmavate menetluslike tagatistega, mis põhinevad kehtivatel ELi ja siseriiklikel õigusaktidel. Euroopa Prokuratuur tagab, et tema tegevuse puhul austatakse ELi põhiõiguste hartaga tagatud õigusi, sealhulgas õigust õiglasele kohtumenetlusele ja õigust kaitsele. Euroopa Prokuratuuri menetlustoimingud alluvad reeglina kohtulikule kontrollile liikmesriikide kohtutes. Euroopa Liidu Kohtul on pädevus piiratud arvul juhtudel, kuid ta saab tagada ELi õiguse järjepideva kohaldamise eelotsuste abil.
EPPO hindamine
18. septembril 2026 võttis komisjon vastu oma esimese hinnangu Euroopa Prokuratuuri ja selle töökorralduse kohta. Hindamise käigus jõuti järeldusele, et Euroopa Prokuratuur on olnud oma tegevuses väga tulemuslik ja tõhus, mis näitab tema lisaväärtust, eelkõige piiriüleste finantshuvide kaitsega seotud kuritegude uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel. Hindamisaruandes tuuakse välja ka parandamist vajavad valdkonnad.
Finantshuvide kaitse direktiiv
Lliikmesriigid peavad 6. juuliks 2019 võtma oma siseriiklikku õigusesse üle direktiivi (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (finantshuvide kaitse direktiiv). Uute õigusnormidega on parandatud ELi eelarve kaitset, ühtlustades liidu finantshuve kahjustavate kuritegude määratlusi, karistusi ja aegumistähtaegu. Direktiiv on oluline vahend liikmesriikide kriminaalõiguse ühtlustamiseks liidu eelarve vastaste kuritegudega seoses ning sellega pandi alus ka Euroopa Prokuratuurile, mis alates 1. juunist 2021 hakkas kuritegusid uurima, nende eest süüdistusi esitama ja karistusi täitmisele pöörama.
Tööpakkumised
Teavet vabade töökohtade kohta leiate aadressilt www.eppo.europa.eu
Lisateave
Euroopa Prokuratuuri teabelehed (mitmes keeles)
Euroopa Prokuratuuri asutamine – etapid (teabeleht)
Euroopa Komisjoni 8. juuni 2017. aasta teabeleht: korduvad küsimused Euroopa Prokuratuuri kohta