Euroopa Prokuratuur

Ülesanne

Euroopa Prokuratuur (www.eppo.europa.eu) on Euroopa Liidu sõltumatu ja detsentraliseeritud prokuratuur, mis on pädev uurima Euroopa Liidu eelarvet kahjustavaid õigusrikkumisi, nagu pettusi, korruptsiooni või raskeid piiriüleseid käibemaksupettusi, ning esitama nende toimepanijatele süüdistusi ja nad vastutusele võtma. 12. oktoobril 2017 võeti vastu määrus, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel. See määrus jõustus 20. novembril 2017. Praegu osaleb Euroopa Prokuratuuri asutamises 22 ELi riiki.

Praegu saavad ELi eelarvevastaseid pettusi uurida ja nende kohta süüdistusi esitada ainult vastavad riigiasutused, kuid nende volitused lõppevad riigipiiridel. Olemasolevatel ELi organitel, nagu Eurojust, Europol ja ELi Pettustevastane Amet (OLAF), puuduvad vajalikud volitused kriminaaluurimiste läbiviimiseks ja süüdistuste esitamiseks.

Struktuur ja omadused

Praegu on loomisel Euroopa Prokuratuur, mis peaks tegevust alustama 2021. aasta märtsis. Euroopa Prokuratuuri asukoht on Luxembourgis.

Euroopa Prokuratuur tegutseb kõigis osalevates ELi riikides ühtse asutusena ning ühendab ühtselt, sujuvalt ja tõhusalt Euroopa ja riiklike õiguskaitseasutuste jõupingutusi. Euroopa Prokuratuur on üles ehitatud kahele tasandile: tsentraliseeritud ja riiklikule. Kesktasand koosneb Euroopa peaprokurörist, tema kahest asetäitjast, 22 Euroopa prokurörist (üks igast osalevast ELi riigist), kellest kaks on Euroopa peaprokuröri asetäitjad, ja haldusdirektorist. Detsentraliseeritud tasandi moodustavad Euroopa delegaatprokurörid, kes asuvad osalevates ELi riikides. Tsentraaltasandilt jälgitakse riiklikul tasandil läbi viidavaid uurimisi ja süüdistuste esitamist. Reeglina teostavad oma ELi riigis uurimisi ja süüdistuste esitamist Euroopa delegaatprokurörid.

Kahtlustatavate ja süüdistatavate õigused tagatakse kõikehõlmavate menetluslike tagatistega, mis põhinevad kehtivatel ELi ja siseriiklikel õigusaktidel. Euroopa Prokuratuur tagab, et tema tegevuse puhul austatakse ELi põhiõiguste hartaga tagatud õigusi, sealhulgas õigust õiglasele kohtumenetlusele ja õigust kaitsele. Euroopa Prokuratuuri menetlustoimingud alluvad kohtulikule kontrollile liikmesriikide kohtutes. Euroopa Kohtul on eelotsuste kaudu täiendavad volitused, et tagada ELi õiguse järjepidev kohaldamine.

Finantshuvide kaitse direktiiv

Alates 6. juulist 2019 peavad liikmesriigid võtma oma siseriiklikku õigusesse üle direktiivi (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (finantshuvide kaitse direktiiv). Uute õigusnormidega parandatakse ELi eelarve kaitset, ühtlustades liidu finantshuve kahjustavate kuritegude määratlusi, karistusi ja aegumistähtaegu. Direktiiv on oluline vahend liikmesriikide kriminaalõiguse ühtlustamiseks liidu eelarve vastaste kuritegudega seoses ning sellega pandi alus ka tulevasele Euroopa Prokuratuurile, mis hakkab praktikas kuritegusid uurima, nende eest süüdistusi esitama ja karistusi täitmisele pöörama.