Mida EL teeb?
EL püüab tagada julgeoleku Schengeni alal, töötada välja ELi ühise rände- ja varjupaigapoliitika, ehitada üles turvalisema Euroopa ning edendada koostööd kolmandate riikidega. Euroopa Komisjon teeb selle poliitika väljatöötamisel ja rakendamisel tihedat koostööd ELi riikide ja Euroopa ametite, rahvusvaheliste organisatsioonide ja muude sidusrühmadega. Need aitavad kaitsta ja säilitada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala.
Faktid siseasjade kohta
Allikas: Eurostat; Euroopa Parlament
Tegevusvaldkonnad
Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala ilma sisepiirideta
Poliitika ja meetmed, mille eesmärk on tagada ohutum ja turvalisem Euroopa
Eeskirjad rände haldamiseks ja ühise varjupaigasüsteemi loomiseks ELi tasandil
Kiirema, turvalisema ja struktureerituma õiguskaitsekoostöö hõlbustamine, et võidelda piiriülese kuritegevuse ja terrorismi vastu ELis
Ülemaailmsed partnerlused meie sisepoliitika välismõõtmega tegelemiseks
Peamised saavutused
- 2025. aastal tähistas EL Schengeni ala 40. aastapäeva. 29 riiki (25 ELi riiki ja 4 assotsieerunud riiki) kuuluvad täisliikmetena Schengeni alasse, kus 450 miljonit inimest saab reisida ilma passikontrollita. See aitab miljoneid inimesi, kes ületavad piiri iga päev, ja 31 miljonit ettevõtjat, kes võivad saada kasu lihtsamast juurdepääsust siseturule.
- Rände- ja varjupaigalepe jõustus 2024. aastal, pakkudes terviklikku lähenemisviisi sellele, kuidas tugevdada ja integreerida ELi rände-, varjupaiga-, piirihalduse ja integratsioonipoliitikat. Rangete, kuid õiglaste eeskirjadega on selle eesmärk hallata ja normaliseerida rännet pikas perspektiivis.
- Hiljuti 2025. aastal tegi komisjon ettepaneku luua ELi ühine tagasisaatmissüsteem – uus õigusraamistik, mille eesmärk on tagada kiiremad, lihtsamad ja tõhusamad tagasisaatmismenetlused kogu Euroopa Liidus, täiendades uusi ELi rände- ja varjupaigaeeskirju.
- 2025. aastal tutvustas komisjon strateegiat ProtectEU, mis on uus Euroopa sisejulgeoleku strateegia. Strateegias esitatakse visioon tugevamast EList. Selle eesmärk on julgeolekuohte ühiselt prognoosida, ennetada ja neile reageerida, tagades ELi kodanikele rahu, stabiilsuse ja heaolu.
Fookuses
Teisest iga-aastasest varjupaiga- ja rändearuandest selgub, milliseid tulemusi annab ELi uus rändekäsitus. Ebaseaduslikud piiriületused on viimase kahe aasta jooksul vähenenud rohkem kui poole võrra ja 2026. aasta esimesel poolel veel kolmandiku võrra. Varjupaigataotluste arv vähenes 2025. aastal 19% ja kogu ELis on tagasisaatmise määr nüüd üle 30%.
Aruandes käsitletakse ka märkimisväärseid edusamme, mida ELi liikmesriigid on teinud alates 2026. aasta juunist täielikult kohaldatava rände- ja varjupaigaleppe rakendamisel.
Seda lehekülge ajakohastati viimati 6 november 2026