Siseasjad

Mida EL teeb?

EL püüab tagada julgeoleku Schengeni alal, töötada välja ELi ühise rände- ja varjupaigapoliitika, ehitada üles turvalisema Euroopa ning edendada koostööd kolmandate riikidega. Euroopa Komisjon teeb selle poliitika väljatöötamisel ja rakendamisel tihedat koostööd ELi riikide ja Euroopa ametite, rahvusvaheliste organisatsioonide ja muude sidusrühmadega. Need aitavad kaitsta ja säilitada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala.

An example of innovative SMEs in the management of biometric data at Lisbon Airport..

Faktid siseasjade kohta

29 Schengeni ala riiki: 25 ELi riiki ja 4 assotsieerunud riiki

6,8% kogu ELi elanikkonnast on kolmandate riikide kodanikud 1. jaanuari 2025. aasta seisuga

1,5% ELi elanikkonnast on pagulased

^Allikas:^Eurostat^;^{Euroopa Parlament}

Tegevusvaldkonnad

Schengen, piirid ja viisad

Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala ilma sisepiirideta

Sisejulgeolek

Poliitika ja meetmed, mille eesmärk on tagada ohutum ja turvalisem Euroopa

Rände- ja varjupaigaküsimused

Eeskirjad rände haldamiseks ja ühise varjupaigasüsteemi loomiseks ELi tasandil

Õiguskaitsekoostöö

Kiirema, turvalisema ja struktureerituma õiguskaitsekoostöö hõlbustamine, et võidelda piiriülese kuritegevuse ja terrorismi vastu ELis

Rahvusvahelised suhted

Ülemaailmsed partnerlused meie sisepoliitika välismõõtmega tegelemiseks

Peamised saavutused

2025. aastal tähistas EL Schengeni ala 40. aastapäeva. 29 riiki (25 ELi riiki ja 4 assotsieerunud riiki) kuuluvad täisliikmetena Schengeni alasse, kus 450 miljonit inimest saab reisida ilma passikontrollita. See aitab miljoneid inimesi, kes ületavad piiri iga päev, ja 31 miljonit ettevõtjat, kes võivad saada kasu lihtsamast juurdepääsust siseturule.
Rände- ja varjupaigalepe jõustus 2024. aastal, pakkudes terviklikku lähenemisviisi sellele, kuidas tugevdada ja integreerida ELi rände-, varjupaiga-, piirihalduse ja integratsioonipoliitikat. Rangete, kuid õiglaste eeskirjadega on selle eesmärk hallata ja normaliseerida rännet pikas perspektiivis.
Hiljuti 2025. aastal tegi komisjon ettepaneku luua ELi ühine tagasisaatmissüsteem – uus õigusraamistik, mille eesmärk on tagada kiiremad, lihtsamad ja tõhusamad tagasisaatmismenetlused kogu Euroopa Liidus, täiendades uusi ELi rände- ja varjupaigaeeskirju.
2025. aastal tutvustas komisjon strateegiat ProtectEU, mis on uus Euroopa sisejulgeoleku strateegia. Strateegias esitatakse visioon tugevamast EList. Selle eesmärk on julgeolekuohte ühiselt prognoosida, ennetada ja neile reageerida, tagades ELi kodanikele rahu, stabiilsuse ja heaolu.

Fookuses

ProtectEU – ELi uus sisejulgeoleku strateegia

ProtectEU tegeleb muutuva ohupildiga ja sellel on kolm peamist eesmärki: suurendada inimeste kaitsmise suutlikkust, integreerida julgeolekukaalutlused ELi poliitikasse ja välistegevusse ning tugevdada kogu ühiskonda hõlmavat lähenemisviisi, et tagada terviklik julgeolek ja ohutus.

Strateegiaga hõlmatud teemad on järgmised.