Kriisidele reageerimiseks valmistumine
Euroopa Liit seisab silmitsi enneolematute ohtudega, alates geopoliitilistest pingetest ja konfliktidest, küberturvalisuse ja teabega manipuleerimise riskidest kuni kliimamuutuste ja looduslike ohtude riskini, mis üha suureneb. Selleks et suurendada ELi suutlikkust neid ohte prognoosida, ennetada ja neile reageerida, on komisjon esitanud ELi kriisivalmiduse strateegia.
Strateegia eesmärk on parandada ELi tsiviil- ja sõjalist valmisolekut ja valmisolekut tulevasteks kriisideks, et kõik osalejad oleksid valmis ja võimelised vajaduse korral kiiresti ja tõhusalt reageerima. Strateegia toetab riikide kriisivalmidusalaseid jõupingutusi, tõhustades olemasolevate strateegiate tõhusust ja koordineeritust ning suurendades vastupanuvõimet ühiskonna kõigi tasandite kaasamise kaudu.
Strateegia põhineb järgmisel:
- terviklik kõiki ohte hõlmav lähenemisviis: selles keskendutakse igat liiki ohtudeks valmistumisele ja neile reageerimisele, selle asemel et käsitleda neid eraldi
- kogu ühiskonda hõlmav lähenemisviis: kaasata tuleks kõik sektorid, organisatsioonid ja üksikisikud
- kogu valitsemissektorit hõlmav lähenemisviis: valitsusasutused ja -osakonnad koordineerivad ja teevad koostööd, et ohtudega tõhusamalt tegeleda
Strateegia sisaldab üksikasjalikke meetmeid kriisivalmiduseesmärkide saavutamiseks.
ELi kriisivalmiduse strateegia põhimeetmed
Tulevikuanalüüsid ja ennetamine
- Töötada välja ELi põhjalik riski- ja ohuhinnang
- Luua poliitikakujundajatele kriisi tulemustabel
- Tugevdada ELi hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskust
- Koostada ELi koolituskataloog ja luua platvorm saadud kogemuste vahetamiseks
- Luua ELi Maa seire valitsustasandi teenus
Elutähtsate ühiskondlike funktsioonide vastupanuvõime
- Tervisekriise käsitlev valmisoleku- ja reageerimiskava
- Juurutada ELi poliitikas ja meetmetes lõimitud valmisoleku põhimõte
- Võtta vastu valmisoleku miinimumnõuded
- Vaadata läbi liidu elanikkonnakaitse mehhanism
- Esitada ettepanek ELi varude loomise strateegia kohta
- Esitada ettepanek Euroopa kliimakohanemise kava kohta
- Tagada vee ja muude elutähtsate loodusvarade piisavus
Elanikkonna valmisolek
- Tõhustada varajase hoiatamise süsteeme
- Suurendada teadlikkust riskidest ja ohtudest
- Olulised on ka teadlikkuse suurendamise programmid, nagu kodanike paneelarutelud, veebikampaaniad ning strateegilise kommunikatsiooni ja infomanipulatsioonidele vastuseismise töövahendid
- Töötada välja suunised selleks, et elanikkond saaks vähemalt 72 tundi iseseisvalt hakkama
- Lisada valmisolek koolide õppekavadesse ja haridustöötajate koolitusse
- Edendada valmisolekut noorteprogrammide kaudu
- Meelitada ELi valmisoleku tugevdamiseks liitu talente
Avaliku ja erasektori koostöö
- Luua avaliku ja erasektori valmisolekualane rakkerühm
- Töötada välja avaliku ja erasektori hädaolukorra protokollid
- Vaadata läbi riigihangete raamistik
- Asutada Euroopa teadusjulgeoleku eksperdikeskus
Tsiviil- ja sõjandusvaldkonna koostöö
- Luua terviklik tsiviil-sõjalise valmisoleku kord
- Töötada välja standardid tsiviil- ja militaarotstarbelise kahesuguse kasutuse kavandamiseks ja sellesse investeerimiseks
- Korraldada korrapäraselt ELi tasandi õppusi igakülgse valmisoleku edendamiseks
Kriisile reageerimise koordineerimine
- Luua ELi kriisikoordineerimiskeskus
- Tõhustada ELi tasandi reageerimissuutlikkuse reservi rescEU
Vastupanuvõime välispartnerluste kaudu
- Edendada kandidaatriikidega ühist vastupanuvõimet
- Lõimida valmisolek ja vastupanuvõimekahepoolsetesse partnerlustesse ja mitmepoolsetesse institutsioonidesse
- Lõimida valmisolek ja vastupanuvõime NATOga tehtavasse koostöösse
- Arendada ühist vastupanuvõimet välismajandus- ja arengupoliitika kaudu
Taustteave
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen rõhutas oma poliitilistes suunistes Euroopa suutlikkuse suurendamise tähtsust ning vajadust seada uued eesmärgid kriisi- ja julgeolekuvalmiduse osas.
Niinistö aruandes ELi valmisoleku kohta rõhutati tungivat vajadust tugevdada Euroopa tsiviil- ja sõjalist valmisolekut, et julgeolekuohtudega paremini toime tulla. Aruandes tunnistati, et vastutus valmisoleku eest lasub liikmesriikidel ja Euroopal ühiselt ning et liit peab liikmesriike rohkem toetama.
Seda lehekülge ajakohastati viimati 23 Mai 2025