Välispiirid

Suuremahulistel IT-süsteemidel, nagu Schengeni infosüsteem (SIS), on oluline roll piiride haldamisel. Need aitavad tuvastada ohte ning kaitsta samal ajal põhiõigusi ja isikuandmeid. 

Peamised saavutused

• 2025. aastal tähistab EL Schengeni ala 40. aastapäeva. 29 riiki (25 ELi riiki ja 4 assotsieerunud riiki) kuuluvad täisliikmetena Schengeni alasse, mis on sisepiirideta ala, kus 450 miljonit inimest saab reisida ilma passikontrollita. See aitab miljoneid inimesi, kes ületavad piiri iga päev, ja 32 miljonit ettevõtjat, kellel on võimalus saada lihtsam juurdepääs siseturule.
• Piirikontrolli üleviimine meie ühistele välispiiridele on vähendanud paberitööd, ooteaegu ja kulusid. See on põhjalikult paremaks muutnud seda, kuidas inimesed elavad, töötavad ja reisivad.
• Liidusiseste tõkete vähendamisega kaasnes tihedam koostöö politseijõudude, tolliasutuste ja välispiirikontrolli asutuste vahel. See aitas muuta Euroopa turvalisemaks ja tugevdada meie välispiire ning hallata tõhusamalt rännet. See on oluline terrorismi, organiseeritud kuritegevuse ja hübriidohtude vastu võitlemisel.
• Schengeni infosüsteem (SIS) on Euroopa kõige laialdasemalt kasutatav ja suurim julgeoleku- ja piirihaldusteabe jagamise süsteem, mis võimaldab ametiasutustel reaalajas jagada turvahoiatusi kogu Schengenis ja nendega tutvuda.
• Schengen on peamine konkurentsivõime suurendaja ja ühtse turu oluline aspekt. Kuna töötajad ja kaubad saavad vabalt liikuda, on ettevõtetel võimalik vähendada halduskulusid ja pääseda samal ajal suurematele turgudele.
• Sama kehtib turismi- ja kultuurisektori kohta. Schengeni ala lihtsustab reisimist, muutes Euroopa veelgi atraktiivsemaks turismisihtkohaks. Näiteks saavad Schengeni alasse mittekuuluvatest riikidest pärit külastajad siseneda kõigisse Schengeni 29 riiki ainult ühe Schengeni viisaga. See omakorda toob otsest kasu kohalikele ettevõtetele ja majandusele.