Mida EL teeb?
Euroopa Liit annab humanitaarabi seal, kus seda kõige rohkem vajatakse, ja reageerib kiiresti nii inimtegevusest tingitud katastroofidele kui ka looduslikele ohtudele. Nende jõupingutuste keskmes on kindel kohustus kaitsta kõige haavatavamaid ohvreid.
Tuginedes rahvusvahelistele humanitaarpõhimõtetele ja Euroopa konsensusele humanitaarabi valdkonnas, juhindub EL toetuse andmisel õiglusest ja erapooletusest. Abi jõuab mõjutatud kogukondadeni ilma diskrimineerimiseta – olenemata rassist, etnilisest rühmast, usutunnistusest, soost, vanusest, rahvusest ja poliitilistest vaadetest. Koos on ELi liikmesriigid ja institutsioonid üks juhtivaid humanitaarabi andjaid, kes on solidaarsed nendega, kes kogu maailmas hädasti abi vajavad.
Faktid ELi humanitaarabi kohta
Tegevusvaldkonnad
Meetmed laste kaitsmiseks relvakonfliktides
Lastele tagatakse hariduse andmine ning õpetajatele juurdepääs koolitustele
Humanitaar- või hädaolukordadele reageerimise parandamine ebakindlas olukorras olevates riikides
Enamikule kriisides nälga kannatavatele ja haavatavatele inimestele juurdepääsu tagamine ohutule ja täisväärtuslikule toidule
Põgenike abistamine
Tervisealane humanitaarabi kõige haavatavamatele inimestele
ELi meetmed laste alatoitumuse vähendamiseks
Kogukondadele kaitse tagamine alates põhilise humanitaarabi andmisest kuni rahuvalvevägede saatmiseni
Humanitaarabi korras varju- ja elupaikade pakkumine, et katastroofile viivitamata reageerida või katastroofiks valmistuda
Peamised saavutused
- EL on humanitaarabi andnud alates 1992. aastast rohkem kui 110 riigis ja aidanud igal aastal miljoneid inimesi kogu maailmas.
- EL annab miljonitele inimestele kogu maailmas elupäästvat toetust, mis moodustab vähem kui 1 % ELi eelarvest (igal aastal vaid ligikaudu 3 eurot ELi kodaniku kohta). Sellel on suur mõju kõigile neile, keda on tabanud maailma kõige laastavamad kriisid.
- Viimastel aastatel on ELi humanitaarabi olnud eluliselt oluline Süüria, Ukraina, Jeemeni, Palestiina, Afganistani ja Kongo Demokraatliku Vabariigi konfliktides, aidates kogukondadel rasketes olukordades toime tulla.
- ELi humanitaarabi antakse ka kliimahädaolukordades, nagu põud Sahelis ja Aafrika Sarve piirkonnas, üleujutused Bangladeshis, El Niño nähtus Lõuna-Aafrikas ja India ookeanis.
- ELi humanitaarabis pannakse suurt rõhku kõige haavatavamate inimeste, näiteks laste, naiste, puuetega inimeste ja muude rühmade kaitsmisele. Oluline osa sellest jõupingutusest on toetada hariduse andmist hädaolukordades, et lapsed saaksid jätkata õppimist ka konflikti või sundrände ajal.
- EL investeerib kriisivalmiduse algatustesse, et aidata kogukondadel tulevaste kriisidega paremini toime tulla, sealhulgas varajase hoiatamise süsteemidesse ja kohalikesse katastroofidele reageerimise koolitustesse.
Fookuses
Rahvusvaheline humanitaarabisüsteem on pärast konfliktide puhkemist Gazas, Ukrainas ja Sudaanis tõsise surve all. See koos suurte rahastamiskärbetega tähendavad abi kohaletoimetamise prioriteetide muutmist. Tulevaste probleemide lahendamiseks on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku kohandada oma töömeetodeid, et maksimeerida ELi humanitaarabi tõhusust ja mõju kogu maailmas. Uue korra kohaselt teeb EL partneritega tihedamat koostööd, et anda humanitaarabi ohutult, kaitsta humanitaarabitöötajaid, muuta abi tõhusamaks, luua sidemeid laiema organisatsioonide ringiga, et aidata kogukondadel muutuda vastupidavamaks, ja vähendada pikaajalist sõltuvust abist.
Seda lehekülge ajakohastati viimati 27 Mai 2026