Mida EL selleks teeb?
Demokraatia on Euroopa Liidu üks alusväärtusi. EL on pühendunud demokraatlike põhimõtete kaitsmisele ja tugevdamisele kõigis liikmesriikides ning eurooplaste võimestamisele, et nad oskaksid kasutada oma õigusi ja osaleda avalikus elus.
Euroopa Komisjon töötab selle nimel, et kaitsta demokraatia aluseid: vabad ja õiglased valimised, sõltumatu kohtusüsteem, vaba ajakirjandus ja elujõuline kodanikuühiskond. Samal ajal kujutavad demokraatia taandareng, desinformatsioon ja välissekkumine endast kasvavat ohtu, mis nõuab Euroopa koordineeritud tegevust.
EL tegutseb demokraatia toetamiseks ja edendamiseks mitmel rindel, sealhulgas:
- valimiste ja poliitiliste protsesside usaldusväärsuse kaitse;
- meedia mitmekesisuse kaitse ja sõltumatu ajakirjanduse toetamine;
- desinformatsiooni ning välisriigist lähtuva infomanipulatsiooni ja sekkumisega tõkestamine;
- kodanikuosaluse ja kodanike poliitikakujundamisse kaasamise tugevdamine;
- demokraatliku valitsemistava edendamine rahvusvaheliste partnerluste ja ELi laienemisprotsessi kaudu.
Tähtsamad arvandmed
Tegevusvaldkonnad
Kuidas EL kaitseb vabasid valimisi, toetab sõltumatut meediat ja võitleb välissekkumise vastu
Desinformatsiooni ja teabega manipuleerimise tuvastamine ning ühiskonna nende ohtude suhtes vastupanuvõimelisemaks muutmine
Meedia sõltumatust ja mitmekesisust kaitsvad ELi õigusnormid, millega keelatakse ajakirjanike vastu suunatud nuhkvara ja tagatakse meediaomandi läbipaistvus
ELi õigusnormid, millega kaitstakse avalikku huvi pakkuvates küsimustes sõna võtvaid inimesi kuritarvituslike hagide eest, mille eesmärk on neid vaigistada
Õigusnormid, millega tagatakse, et sponsitud poliitiline sisu on selgelt märgistatud ja selle rahastamine avalik
Keskus eksperditeadmiste jagamiseks ja ühistele ohtudele reageerimise koordineerimiseks
ELi kodanike otsene sõnaõigus komisjoni poliitikakujundamises, antud soovitusi võetakse arvesse õigusaktides
Võimaldab kodanikel pöörduda otse komisjoni poole, et viimane esitaks uue õigusakti ettepaneku
Olulisemad saavutused
- Olulisimate ülemaailmsete indeksite kohaselt on ELi riigid järjepidevalt maailma kõige demokraatlikumate seas, mis näitab demokraatlike institutsioonide kvaliteeti, mida ELi liikmesus nii nõuab kui ka tugevdab.
- Euroopa meediavabaduse määrusega kehtestati esimest korda kogu ELi hõlmavad piirangud nuhkvara kasutamisele ajakirjanike vastu, tugevdades ajakirjandusvabadust ja demokraatlikku vastutust.
- Poliitreklaami määrusega on EList saanud üks esimesi jurisdiktsioone maailmas, kus nõutakse täielikku läbipaistvust selle kohta, kes rahastab internetis poliitilist sisu, andes kodanikele õiguse teada, millal ja miks neile poliitilisi sõnumeid suunatakse.
- 2026. aastal tähistame 15 aastat tagasi alguse saanud Euroopa kodanikualgatuse süsteemi, mis on andnud kodanikele võimaluse muuta oma ideed päriselt ELi õigusaktideks. Tehtud on üle 120 algatuse ja kogutud üle 20 miljoni allkirja.
- ELi laienemisprotsess on toonud kaasa demokraatlikud reformid kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides kogu Euroopas, sealhulgas õigusriigi, kohtusüsteemi sõltumatuse, valimisprotsesside ja korruptsioonivastase võitluse valdkonnas.
- Alates 2000. aastast on ELi valimisvaatlusmissioonid jälginud demokraatlikke protsesse rohkem kui 65 riigis üle kogu maailma, toetades demokraatiat kaugel väljaspool Euroopa piire.
Fookuses
Demokraatia ELis teeb võimalikuks meie igapäevased vabadused alates uudiste sirvimisest kuni oma lemmiksaadete voogedastuseni või sõpradega baaris toimuvate aruteludeni.
Tänapäeval on demokraatlikud põhimõtted üha suurema surve all, sealhulgas Euroopas. Kaalul on meie vabadused ja eluviis. Kuid üheskoos saame seda kurssi muuta.
Tutvuge sellega, kuidas EL astub samme, et demokraatiat kaitsta, ja mida Teie saate kaasaaitamiseks teha.
Seda lehekülge ajakohastati viimati 29 juuni 2026