Kliimameetmed

Mida EL teeb?

Kliimamuutustega võitlemine on oluline turvalise ja jõuka tuleviku seisukohast, nii Euroopas kui ka kogu maailmas. Seepärast on EL võtnud kohustuse saada 2050. aastaks maailma esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks. Kliimameetmed lähevad kaugemale kasvuhoonegaaside heite vähendamisest: meie algatused edendavad Euroopa tööstuse innovatsiooni ja konkurentsivõimet, toetavad puhast majanduskasvu, parandavad julgeolekut ja tugevdavad vastupanuvõimet. EL teeb liikmesriikidega koostööd, et edendada ja rakendada sotsiaalselt õiglast üleminekut, millest saavad kasu kõik eurooplased.

ELi peamised energiapoliitika eesmärgid on:

CO₂-heite vähendamine ja heitkoguste vähendamine, et muuta Euroopa majandus konkurentsivõimelisemaks;
integreerida kliimameetmed kõikidesse ELi poliitikavaldkondadesse;
edendada innovatsiooni teadusuuringute ja investeeringute kaudu;
seada kodanikud puhta ja õiglase ülemineku keskmesse;
aidata kogukondi kliimamuutuste mõjudega kohanemisel ja vastupanuvõime suurendamisel;
juhtida ülemaailmseid jõupingutusi kliimamuutuste leevendamisel, nendega kohanemisel ja kliimamuutustega võitlemise rahastamisel.

Faktid ja arvud

55%

ELi heitkoguste vähendamise eesmärk 2030. aastaks

40 miljardit eurot

Innovatsioonifondi investeeringud uuenduslikku puhtasse tehnoloogiasse ajavahemikus 2020–2030

2050

ELi kliimaneutraalsuse sihtaasta

Tegevusvaldkonnad

Euroopa kliimamäärus

ELi kliimaneutraalsus: eesmärgid ja eeskirjad

Kohanemine ja vastupanuvõime

Meetmed kliimamuutuste praeguste ja tulevaste mõjudega kohanemiseks

Kliima ja loodus

Kliima- ja looduskriiside ühine käsitlemine

Heitkogustega kauplemise süsteem (ELi HKS)

Piiramise ja kauplemise süsteem heitkoguste kulutõhusaks vähendamiseks

tööstuslik süsinikumajandus

Tehnoloogia kasutamine tööstusliku CO<sub>2</sub>-heite vähendamiseks

Fluoritud kasvuhoonegaasid

Tugevatoimelistest kasvuhoonegaasidest tulenevate heitkoguste vähendamine

Süsiniku eemaldamine ja süsinikupõllundus

Süsinikdioksiidi eemaldamine atmosfäärist ja selle pikaajaline säilitamine

Maakasutussektor

Meetmete võtmine kestlikuks ja kliimasõbralikuks maakasutuseks

Transport

Heitkoguste vähendamine teedel, merel ja õhus

Osoonikiht

Osoonikihti kahandavad ained

Peamised saavutused

2023. aastal oli ELi kasvuhoonegaaside heide 37% väiksem kui 1990. aastal, peamiselt tänu taastuvenergia osakaalu suurenemisele. See suurendab usaldust ELi suutlikkuse suhtes saavutada 2030. aastaks seatud kliimaeesmärk vähendada heitkoguseid vähemalt 55%.
Elektritootmisest ja kütmisest tulenev heide vähenes 2022.–2023. aastal 24% tänu tuule- ja päikeseenergia osakaalu suurenemisele ning söe kasutamisest loobumisele.
ELi heitkogustega kauplemise süsteemil (ELi HKS) on keskne roll selles, et saastajad maksavad oma kasvuhoonegaaside heite eest, kasutavad puhtamaid alternatiive ning teenivad tulu rohepöörde rahastamiseks. 2023. aastaks on see vähendanud elektri- ja tööstuselektrijaamade heitkoguseid ligikaudu 47% võrreldes 2005. aastaga.
Selleks et kaitsta inimesi sagedasemate äärmuslike ilmastikunähtuste eest, nagu kuumalained, põuad ja üleujutused, tagatakse ELi kliimamuutustega kohanemise strateegiaga arukamad, kiiremad ja tõhusamad meetmed.
Innovatsioonifond on üks maailma suurimaid rahastamisprogramme, mis toetab uuendusliku ja nullnetotehnoloogia kasutuselevõttu. See aitab vähendada Euroopa tööstuse süsinikuheidet, edendades samal ajal selle konkurentsivõimet. ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) kaudu rahastatud innovatsioonifondi eelarve aastatel 2020–2030 on ligikaudu 40 miljardit eurot, mis põhineb CO₂ hinnal 75 eurot CO₂ tonni kohta.
Kliimamuutused on ülemaailmne nähtus ja sellest ei piisa, kui vähendame heitkoguseid vaid ELis. Seepärast edendab EL kliimameetmeid kogu maailmas, eelkõige osaledes ÜRO kliimamuutuste konverentsil (COP).
Ülemaailmse kliimaneutraalsuse saavutamiseks osaleb Euroopa Komisjon aktiivselt mitmepoolsetel läbirääkimistel, mida peetakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste iga-aastaste konverentside raames. EL on aidanud saavutada olulisi vahe-eesmärke, sealhulgas Pariisi kokkulepe ja täiendavad rahalised vahendid haavatavate arenguriikide abistamiseks.
EL, selle liikmesriigid ja Euroopa Investeerimispank on suurimad avaliku sektori kliimameetmete rahastajad arenguriikides. Bakuus toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 29. istungjärgul leppisid riigid kokku, et kliimameetmete rahastamise uue ühise kvantifitseeritud eesmärgi raames kahekordistatakse 2030. aastaks oma kliimameetmete rahastamise eesmärke 200 miljardi USA dollarini aastas.

Fookuses

Mis on innovatsioonifond?

Innovatsioonifond on ELi peamine kliimapoliitika fond ning see keskendub energiale ja tööstusele. Sellel on oluline roll ELi kliima- ja energiaeesmärkide, sealhulgas Pariisi kokkuleppe saavutamisel.

Fondist toetatakse tipptasemel tehnoloogiat ja juhtprojekte, mis vähendavad heitkoguseid märkimisväärselt. See aitab jagada riske projektiarendajatega ja keskendub ülimalt uuenduslikele projektidele.

Lisateave