Lähis-Ida sõjad põhjustavad fossiilkütuste hindade tõusu, mis mõjutab meie majandust. Euroopa Komisjon on võtnud viivitamata meetmeid, et aidata ELi riikidel toetada tarbijaid ja ettevõtjaid, sealhulgas ühiskonna kõige haavatavamaid liikmeid ja kõige suuremate raskustega sektoreid.
Tänu puhta energia tegevuskavale, mida kiirendati kava „REPowerEU“ meetmete abil, püsib energiavarustuskindlus ELis stabiilsena. EL muudab oma energiasüsteemi jätkuvalt vastupidavamaks, vähendades sõltuvust fossiilkütustest. Siiski valmistavad endiselt muret ülemaailmsed järsud hinnatõusud.
Viivitamatu abi andmine
2026. aasta aprillis tegi Euroopa Komisjon ettepaneku AccelerateEU kava kohta. See on meetmete kogum, mille eesmärk on leevendada kodumajapidamiste ja tööstuse olukorda järgmiselt:
suurendada ELi koordineerimist nii liidus kui ka energiatarnijate ja partnerriikidega;
toetada ELi riike, et kaitsta tarbijaid ja ettevõtjaid järskude hinnatõusude eest;
vähendada sõltuvust naftast ja gaasist;
edendada elektrifitseerimist ning puhta kodumaise energia tootmist;
soodustada era- ja avaliku sektori investeeringuid.
AccelerateEU kava raames kutsutakse liikmesriike üles tegema tihedamat koostööd gaasihoidlate täitmisel, naftavarude võimalikul vabastamisel ja paindlikkuse kasutamisel, et vältida nappust.
Samuti tehakse selle raames ettepanek kehtestada ajutised ja sihipärased meetmed, nagu riigiabi majandussektoritele, mida hinnatõusud kõige rohkem mõjutavad.
Komisjon on loonud kütuse vaatluskeskuse, mis kaardistab asjakohaste (ELis toodetud, sinna imporditud ja sealt eksporditud) transpordikütuste tarned ja ELis olemasolevad varud.
Selleks et kaitsta kodumajapidamisi ja ettevõtjaid järskude hinnatõusude eest, võivad ELi riigid kehtestada sissetulekutoetuse kavad, energiavautšerid ja sotsiaalrendi kavad ning vähendada vähekaitstud leibkondade elektrimakse.
Varustuskindluse tagamine
Komisjon jälgib koos ELi riikidega energiaturge tähelepanelikult spetsiaalse energialiidu rakkerühma kaudu, mis on hiljuti märkinud, et energiavarustuskindlus püsib stabiilsena.
Meie nafta- (sealhulgas diisli- ja reaktiivkütused) ja gaasitarned on üleilmsetel turgudel mitmekesistatud. EL on loobunud liigsest tuginemisest vaid ühele gaasitarnijale ning hakanud tarnima nii torujuhtmeid kui ka veeldatud maagaasi kogu maailmast.
2026. aasta oktoobris leppisid G7 juhid kokku, et järgmise nelja kuu jooksul lastakse kooskõlastatult ringlusse 100 miljonit barrelit naftat, et stabiliseerida vahetud energiavajadused, sealhulgas lastakse esimese 20 päeva jooksul ringlusse olulisel määral diislikütust.
Investeerimine puhtasse energiasse ja taristusse
Taskukohase energia ja energiasõltumatuse tagamiseks kiirendab EL taristu ja puhta energia tehnoloogia arendamist. Peamised algatused on muu hulgas järgmised:
- Euroopa energiavõrkude pakett, mis võimaldab elektrienergia tõhusat piiriülest liikumist ning odavama ja puhtama energia integreerimist;
- 2026. aasta juulis esitatud elektrifitseerimise tegevuskava, millega edendatakse tööstus-, transpordi- ja ehitussektori elektrifitseerimist. Tegevuskava soovituslik eesmärk on saavutada 2040. aastaks 46% elektrifitseerimise tase, mis võimaldaks vähendada ELi fossiilkütuste importi 260 miljardi euro võrra aastas.
Ajavahemikus 2025–2026 toetatakse piiriüleseid energiaprojekte ligi 2 miljardi euroga, et tugevdada energiajulgeolekut ja konkurentsivõimet.
EL vaatab läbi ka oma heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS), et veelgi vähendada sõltuvust fossiilkütustest ning hoogustada investeeringuid taastuvatesse energiaallikatesse ja tuumaenergiasse. Peamised meetmed on muu hulgas järgmised:
Pärast seda, kui Venemaa 2022. aasta energiakriisi vallandas, võtsid ELi riigid ühiseid meetmeid, et tagada energiajulgeolek, stabiliseerida hindasid ja kiirendada üleminekut puhtale energiale. Alates sellest ajast on Euroopa vähendanud sõltuvust Venemaa fossiilkütustest ning teinud tööd selle nimel, et muuta energia kodumajapidamiste ja ettevõtjate jaoks taskukohasemaks ja kättesaadavamaks.
Korduma kippuvad küsimused
Kust ELi energia pärineb?
Energia, mida me kasutame oma kodudes, pärineb eri allikatest nii ELis kui ka väljaspool seda.
Lisateave ELi energiatootmise ja energia kohta, mida EL impordib.
Miks hinnad tõusevad?
Jätkuv konflikt Lähis-Idas tõstab fossiilkütuste hindu ja impordikulusid. EL sõltub endiselt suurel määral imporditud fossiilkütustest, nii et hinnašokid välismaal toovad kohe kaasa suuremad kulud koduriigis.
Maailmaturgude volatiilsuse tingimustes on EL hästi ette valmistatud, kuid tõhustab meetmeid nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis.
Kas EL toetab kodanikke, kes seisavad silmitsi suurte energiakuludega?
2025. aastal võttis komisjon vastu taskukohase energia tegevuskava, mis sisaldab konkreetseid lühiajalisi ja struktuurimeetmeid elektriarvete vähendamiseks ning hinnašokkide ohu vähendamiseks.
Selle tegevuskava oluliseks osaks on kodanike energiapaketis esitatud konkreetsed meetmed arvete vähendamiseks, tarbijate kaitsmiseks ja energiaostuvõimetuse probleemiga tegelemiseks.
Lihtsustatakse odavamale energiatarnijale üleminekut. Tarbijad saaksid säästa kuni 150 eurot aastas.
Vähendatakse makse ja lõive elektriarvetel. See võib aidata kodumajapidamistel säästa 200 eurot aastas.
Antakse läbipaistvamat teavet elektriarvete ja -lepingute kohta. See aitab tarbijatel teha teadlikke otsuseid.
ELi riike julgustatakse aitama haavatavaid tarbijaid sihtotstarbelise sissetulekutoetuse, energiavautšerite ja energiamaksude vähendamisega.
Kuidas kavatseb EL kaitsta energiakriisiga silmitsi seisvaid kodumajapidamisi?
EL on kehtestanud uued elektri- ja gaasituru õigusnormid, et pakkuda kodumajapidamistele tugevamat kaitset järskude hinnatõusude eest. Need sisaldavad järgmist:
- nüüd rohkem valikuid seoses kindlaksmääratud ja dünaamilise hinnaga elektrilepingutega; kindlaksmääratud hinnad tagavad suurema prognoositavuse;
- selgem teave ja tugevamad kaitsemeetmed energiatarnija valimisel või vahetamisel;
- vähekaitstud tarbijate tugevam kaitse elektri- või gaasivarustuse katkestamise eest;
- ELi riikide võimalus kehtestada hädaolukorras ajutiselt omahinnast madalamad elektrihinnad piiratud tarbimiskoguse puhul.
Kas tekib energiapuudus?
Energiavarustuskindlus on ELis jätkuvalt stabiilne. Meie nafta- (sealhulgas diisli- ja reaktiivkütused) ja gaasitarned on üleilmsetel turgudel mitmekesistatud. EL on loobunud liigsest tuginemisest vaid ühele gaasitarnijale ning hakanud tarnima nii torujuhtmeid kui ka veeldatud maagaasi kogu maailmast.
Kuidas aitavad ELi investeeringud taastuvatesse energiaallikatesse leevendada ülemaailmse energiakriisi mõju Euroopas?
Euroopa kõrgeid energiakulusid mõjutab tugevalt selle sõltuvus imporditud fossiilkütustest. Taastuvate energiaallikate valiku ja hulga laiendamine aitaks vähendada energiavarustuskulusid ja alandada hindu nii tööstuse kui ka kodanike jaoks.
Liikmesriikides, kus taastuvate energiaallikate ja tuumaenergia osakaal on suur, on elektrihinnad üldiselt alla ELi keskmise.
Alates 2021. aastast on EL teinud märkimisväärseid edusamme oma taastuvenergia tootmisvõimsuse suurendamisel, kusjuures taastuvate energiaallikate osakaal energiaallikate jaotuses suureneb 2025. aastaks 36%-lt 48%-le. Koos tuumaenergiaga toodetakse praegu üle 70% meie elektrist vähese süsinikuheitega energiaallikatest.
Kas EL teeb midagi selleks, et energiaettevõtted ei küsiks liiga kõrget hinda?
EL reguleerib aktiivselt energiaturge, et vältida ebaõiglast hinnakujundust, turu kuritarvitamist ja tavasid, mis võivad viia tarbijate ülemäärase maksustamiseni.
Energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määrus (REMIT) on oluline ELi poliitikavaldkond, mis kaitseb ELi kodanikke ja ettevõtjaid energiaturu kuritarvitamise eest. Sellega ennetatakse turuga manipuleerimist, tehes kohustuslikuks tehinguaruandluse, kehtestades hinnaseire raamistikud ning võimaldades reguleerivatel asutustel uurida selliseid rikkumisi nagu siseteabe alusel kauplemine ja nende eest karistada.
Teatises „AccelerateEU“ kinnitas komisjon, et liikmesriigid võivad võtta meetmeid ka juhusliku kasumi maksustamiseks, et tagada sotsiaalne õiglus; komisjon austab liikmesriikide otsuseid ning hindab neid riiklikke meetmeid ja nende mõju ühtsele turule.
Millised on minu õigused, kui minu lend või puhkus tühistatakse kütusehinna tõusu tõttu?
Kui lennuettevõtja tühistab juba broneeritud lennu või muudab seda, olete kaitstud ELi eeskirjadega.
- Kui teie lend EList või ELi tühistatakse, on teil õigus ümberbroneerimisele või piletiraha tagasisaamisele.
Kui lend tühistatakse vähem kui 14 päeva enne lendu, on teil õigus saada ka hüvitist.
Lisateave reisijate õiguste kohta - Pakettreiside puhul võivad reisibürood tõsta teie puhkuse hinda kuni 8% pärast pakettreisi eest tasumist, kuid ainult juhul, kui hinnatõus on põhjendatud ja teid teavitatakse sellest hiljemalt 20 päeva enne reisi algust. Kui hinnatõus on üle 8%, on teil õigus leping tühistada.
Lisateave pakettreiside kohta
Lennuettevõtjad on hüvitise maksmisest vabastatud üksnes juhul, kui nad tõendavad, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, näiteks kohalik kütusenappus. Komisjon ei pea kõrgeid kütusehindu erakorraliseks asjaoluks.
Kuidas kavatseb EL tagada, et lennuettevõtjad ei nõua reisijatelt lisatasu maksmist?
Lennupiletihindade läbipaistva hinnakujunduse tagamiseks peavad lennuettevõtjad lennuteenuste määruse kohaselt esitama kohe alguses lõpliku piletihinna. Seetõttu ei ole lubatud nõuda tagasiulatuvalt lisatasusid, näiteks kütuse lisatasusid.
Puhkusepakettide puhul võib pakettreiside direktiivi kohaselt hinnatõus olla lubatud ainult juhul, kui see on lepingus ette nähtud ja konkreetsetel asjaoludel.
Kuidas kavatseb EL toetada lennuettevõtjaid kütusetarnete nappuse korral?
Selleks et aidata vältida teatavate marsruutide sulgemist, võidakse lennuettevõtjad vabastada algatust „ReFuelEU Aviation“ käsitleva määruse kohasest 90% kütuse tankimise reeglist, kui lisakütuse vedamise ohutusnõuded võivad sihtlennujaamas ebapiisava kütuse tõttu takistada edasilende.
Samuti võidakse nad vabastada tavapärastest maandumis- ja õhkutõusmisaegadega seotud kohustustest ning neid ei karistata teenindusaegade põhjendatud kasutamata jätmise eest, mis on tingitud kütusetarneprobleemidest.
Seda lehekülge ajakohastati viimati 8 oktoober 2026