Põhisisu juurde
Euroopa Komisjoni logo
Euroopa Komisjon

ELi tegevus energiakriisi lahendamiseks

Vastupanuvõime üleilmsete probleemide kontekstis

Tänu meie ühistele jõupingutustele on Euroopa energiasüsteem jäänud maailmaturu häiretest hoolimata vastupidavaks. Mitmekesised gaasi- ja naftatarned, strateegilised reservid ja suurem veeldatud maagaasi impordivõimsus on taganud varustuskindluse. Siiski valmistavad endiselt muret ülemaailmsed järsud hinnatõusud.

AccelerateEU: vahendid Euroopa kodumajapidamiste ja tööstuse koheseks abistamiseks

Probleemi lahendamiseks tegi Euroopa Komisjon 2026. aasta aprillis ettepaneku võtta programmi „AccelerateEU“ raames uusi meetmeid, et:

  • suurendada ELi koordineerimist nii liidus kui ka energiatarnijate ja partnerriikidega;

  • toetada ELi riike, et kaitsta tarbijaid ja ettevõtjaid järskude hinnatõusude eest;

  • jätkuvalt vähendada sõltuvust naftast ja gaasist;

  • edendada elektrifitseerimist ning puhta kodumaise energia tootmist;

  • soodustada era- ja avaliku sektori investeeringuid.

Nende eesmärkide toetamiseks on komisjon valmis koordineerima Rahvusvahelise Energiaagentuuriga (IEA) kõigi aegade suurimat naftavarude ringlusse laskmist ja jälgima tähelepanelikult energiaturge spetsiaalse energialiidu rakkerühma kaudu. 

Samuti tehakse ettepanek kehtestada ajutised ja sihipärased meetmed, nagu riigiabi majandussektoritele, mida hinnatõusud kõige rohkem mõjutavad. Ajutises riigiabi raamistikus käsitletakse kriisi mõju mõnele kõige enam mõjutatud majandussektorile: põllumajandus, kalandus, transport ja energiamahukad tööstusharud. See kehtib kuni 31. detsembrini 2026.

Luuakse uus kütuse vaatluskeskus, et jälgida ELi transpordikütuste tootmist, importi, eksporti ja varusid. See võimaldab kiiresti kindlaks teha võimaliku nappuse ja kriisivarude vabastamise korral tagada kütuse tasakaalustatud jaotus. 

Selleks et kaitsta kodumajapidamisi ja ettevõtjaid järskude hinnatõusude eest, võiksid ELi riigid kehtestada sissetulekutoetuse kavad, energiavautšerid ja sotsiaalrendi kavad ning vähendada vähekaitstud leibkondade elektrimakse. 

Lisateave AccelerateEU kohta

ELil ei ole vahetut varustuskindluse probleemi. Meie nafta- (sealhulgas diisli- ja reaktiivkütused) ja gaasitarned on üleilmsetel turgudel mitmekesistatud. EL on loobunud liigsest tuginemisest vaid ühele gaasitarnijale ning hakanud tarnima nii torujuhtmeid kui ka veeldatud maagaasi kogu maailmast.

Investeerimine puhtasse energiasse ja taristusse

Taskukohase energia ja energiasõltumatuse tagamiseks kiirendab EL taristu ja puhta energia tehnoloogia arendamist. Peamised algatused on muu hulgas järgmised:

  • Euroopa energiavõrkude pakett, mis võimaldab elektrienergia tõhusat piiriülest liikumist ning odavama ja puhtama energia integreerimist;
  • nn energiakiirteede, taristuvajaduste rahuldamiseks vajalike esmatähtsate projektide (näiteks Bornholmi energiasaar) edendamine;
  • elektrifitseerimise tegevuskava kehtestamine 2026. aasta suveks, mis hõlbustab tööstus-, transpordi- ja ehitussektori elektrifitseerimist.

Ajavahemikus 2025–2026 toetatakse piiriüleseid energiaprojekte ligi 2 miljardi euroga, et tugevdada energiajulgeolekut ja konkurentsivõimet.

Energiasüsteemi ümberkujundamise kiirendamine

  • Taastuvenergia ja tuumaenergia osakaal 71%

    2024. aasta energiatootmises (enne viimast kriisi oli selle osakaal 63%)

Energiasüsteemi ümberkujundamise kiirendamiseks aitab komisjon ELi riikidel kasutada ELi rahalisi vahendeid parimal võimalikul viisil, kaasates samal ajal ka erainvesteeringuid. 

EL ajakohastab ka oma heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS), et veelgi vähendada sõltuvust fossiilkütustest ning hoogustada investeeringuid taastuvatesse energiaallikatesse ja tuumaenergiasse. 

  • Turustabiilsusreservi suurendamine hinnavolatiilsuse vähendamiseks

  • 30 miljardi euro eraldamine tööstuse süsinikuheite vähendamise projektidele heitkogustega kauplemise süsteemi investeeringute hoogustamise algatuse kaudu

  • Väiksema sissetulekuga ELi riikide toetamine, kellele on tagatud rahaline juurdepääs

Korduma kippuvad küsimused

Kust ELi energia pärineb?

Energia, mida me kasutame oma kodudes, pärineb eri allikatest nii ELis kui ka väljaspool seda.

Lisateave ELi energiatootmise ja energia kohta, mida EL impordib.

Miks hinnad tõusevad?

Jätkuv konflikt Lähis-Idas tõstab fossiilkütuste hindu ja impordikulusid. EL sõltub endiselt suurel määral imporditud fossiilkütustest, nii et hinnašokid välismaal toovad kohe kaasa suuremad kulud koduriigis. Maailmaturgude volatiilsuse tingimustes on EL hästi ette valmistatud, kuid tõhustab meetmeid nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis.

Kas EL toetab kodanikke, kes seisavad silmitsi suurte energiakuludega?

2025. aastal võttis komisjon vastu taskukohase energia tegevuskava, mis sisaldab konkreetseid lühiajalisi ja struktuurimeetmeid elektriarvete vähendamiseks, hinnašokkide ohu vähendamiseks ja tarbijate kaitsmiseks. Selle tegevuskava oluliseks osaks on kodanike energiapaketis esitatud konkreetsed meetmed arvete vähendamiseks, tarbijate kaitsmiseks ja energiaostuvõimetuse probleemiga tegelemiseks, aidates

  • üle minna odavama energiatarnija teenuste kasutamisele. Tarbijad saaksid säästa kuni 150 eurot aastas;

  • vähendada makse ja lõivusid elektriarvetel; See võib aidata kodumajapidamistel säästa 200 eurot aastas;

  • anda läbipaistvamat teavet elektriarvete ja -lepingute kohta. See aitab tarbijatel teha teadlikke otsuseid.

ELi riike julgustatakse aitama haavatavaid tarbijaid sihtotstarbelise sissetulekutoetuse, energiavautšerite ja energiamaksude vähendamisega. Liikmesriigid peaksid kasutama ka juba kehtivaid eeskirju, et kaitsta haavatavaid tarbijaid nende energiavarustusest lahtiühendamise eest. 

Kuidas kavatseb EL kaitsta energiakriisiga silmitsi seisvaid kodumajapidamisi ja ettevõtjaid?

Kavandatud ELi meetmed keskenduvad järgmisele:

  • liikmesriikidevaheline tugev koordineerimine, näiteks seoses gaasihoidlate täitmisega, et vältida mitme riigi samaaegset turule sisenemist, ning seoses varude koordineeritud vabastamisega;

  • liikmesriikidele suunatud meetmed haavatavate leibkondade ja sektorite paremaks kaitsmiseks kõrgete energiahindade eest ning uus ajutine riigiabi raamistik;

  • meetmed nõudluse vähendamiseks, austades samal ajal täielikult tarbijate vaba valikut, näiteks hoonete renoveerimine või seadmete uuendamine tööstustegevuses.

Kas tekib energiapuudus?

ELil ei ole vahetut varustuskindluse probleemi. Meie nafta- (sealhulgas diisli- ja reaktiivkütused) ja gaasitarned on üleilmsetel turgudel mitmekesistatud. EL on loobunud liigsest tuginemisest vaid ühele gaasitarnijale ning hakanud tarnima nii torujuhtmeid kui ka veeldatud maagaasi kogu maailmast.

Kuidas aitavad ELi investeeringud taastuvatesse energiaallikatesse leevendada ülemaailmse energiakriisi mõju Euroopas?

Euroopa kõrgeid energiakulusid mõjutab tugevalt selle sõltuvus imporditud fossiilkütustest. Taastuvate energiaallikate valiku ja hulga laiendamine aitaks vähendada energiavarustuskulusid ja alandada hindu nii tööstuse kui ka kodanike jaoks. Liikmesriikides, kus taastuvate energiaallikate ja tuumaenergia osakaal on suur, on elektrihinnad üldiselt alla ELi keskmise. Alates 2021. aastast on EL teinud märkimisväärseid edusamme oma taastuvenergia tootmisvõimsuse suurendamisel, kusjuures taastuvate energiaallikate osakaal energiaallikate jaotuses suureneb 2025. aastaks 36%-lt 48%-le. Koos tuumaenergiaga toodetakse praegu üle 70% meie elektrist vähese süsinikuheitega energiaallikatest.

Kas EL teeb midagi selleks, et energiaettevõtted ei küsiks liiga kõrget hinda?

EL reguleerib aktiivselt energiaturge, et vältida ebaõiglast hinnakujundust, turu kuritarvitamist ja tavasid, mis võivad viia tarbijate ülemäärase maksustamiseni. Energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määrus (REMIT) on oluline ELi poliitikavaldkond, mis kaitseb ELi kodanikke ja ettevõtjaid energiaturu kuritarvitamise eest. Sellega ennetatakse turuga manipuleerimist, tehes kohustuslikuks tehinguaruandluse, kehtestades hinnaseire raamistikud ning võimaldades reguleerivatel asutustel uurida selliseid rikkumisi nagu siseteabe alusel kauplemine ja nende eest karistada.

Teatises „AccelerateEU“ kinnitas komisjon, et liikmesriigid võivad võtta meetmeid ka juhusliku kasumi maksustamiseks, et tagada sotsiaalne õiglus; komisjon austab liikmesriikide otsuseid ning hindab neid riiklikke meetmeid ja nende mõju ühtsele turule. 

Millised on minu õigused lennu või puhkuse tühistamise korral?

Kui lennuettevõtja tühistab kütusehinna tõusu tõttu juba broneeritud lennu või muudab seda, olete kaitstud ELi eeskirjadega.

  • Kui teie lend EList või ELi tühistatakse, on teil õigus ümberbroneerimisele või piletiraha tagasisaamisele. 
    Kui lend tühistatakse vähem kui 14 päeva enne lendu, on teil õigus saada ka hüvitist. 
    Lisateave reisijate õiguste kohta
  • Pakettreiside puhul võivad reisibürood tõsta teie puhkuse hinda kuni 8% pärast pakettreisi eest tasumist, kuid ainult juhul, kui hinnatõus on põhjendatud ja teid teavitatakse sellest hiljemalt 20 päeva enne reisi algust. Kui hinnatõus on üle 8%, on teil õigus leping tühistada.
    Lisateave pakettreiside kohta
Kuidas kaitseb EL reisijaid, kui reaktiivkütuse nappus häirib reisiplaane?

Praegu ei ole ELis reaktiivkütuse puudust. ELi prioriteet on tagada lennuettevõtjatele vajalik kütus.

Kui reis tühistatakse viimasel hetkel reaktiivkütuse nappuse tõttu, on mõjutatud reisijatel õigus valida raha tagasimakse, marsruudi muutmine või tagasipöördumine ning saada ka abi lennujaamas ja hüvitist. Lennuettevõtjad on hüvitise maksmisest vabastatud üksnes juhul, kui nad tõendavad, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, näiteks kohalik kütusenappus. Komisjon ei pea kõrgeid kütusehindu erakorraliseks asjaoluks.

Kuidas kavatseb EL tagada, et lennuettevõtjad ei nõua reisijatelt lisatasu maksmist?

Lennupiletihindade läbipaistva hinnakujunduse tagamiseks peavad lennuettevõtjad lennuteenuste määruse kohaselt esitama kohe alguses lõpliku piletihinna. Seetõttu ei ole lubatud nõuda tagasiulatuvalt lisatasusid, näiteks kütuse lisatasusid. Puhkusepakettide puhul võib pakettreiside direktiivi kohaselt hinnatõus olla lubatud ainult juhul, kui see on lepingus ette nähtud ja konkreetsetel asjaoludel.

Kuidas kavatseb EL toetada lennuettevõtjaid kütusetarnete nappuse korral?

Selleks et aidata vältida teatavate marsruutide sulgemist, võidakse lennuettevõtjad vabastada algatust  „ReFuelEU Aviation“ käsitleva määruse kohasest 90% kütuse tankimise reeglist, kui lisakütuse vedamise ohutusnõuded võivad sihtlennujaamas ebapiisava kütuse tõttu takistada edasilende. Samuti võidakse nad vabastada tavapärastest maandumis- ja õhkutõusmisaegadega seotud kohustustest ning neid ei karistata teenindusaegade põhjendatud kasutamata jätmise eest, mis on tingitud kütusetarneprobleemidest.

Seda lehekülge ajakohastati viimati 8 Mai 2026