Venemaa põhjendamatu sõjaline agressioon Ukraina vastu ja gaasitarnete relvana kasutamine on tekitanud ELis enneolematu energiakriisi. See on põhjustanud energiahindade järsu tõusu ja seadnud eurooplased raskesse olukorda. Sellele reageerimiseks rakendas EL 2022. aastal erakorralisi meetmeid, et stabiliseerida energiahinnad ja tagada talvel gaasitarned. Tulevikku vaadates keskendub komisjon nüüd ELi kodanikke ja ettevõtjaid mõjutavale püsivalt kõrgete energiakulude probleemile. Selleks esitas komisjon 2025. aasta veebruaris uue tegevuskava, mille eesmärk on vähendada energiakulusid, kujundada välja energialiit, meelitada ligi investeeringuid ja suurendada valmisolekut võimalikeks energiakriisideks. Kava „REPowerEU“ 2022. aasta mais esitas komisjon kava „REPowerEU“, et kiiresti vähendada ELi sõltuvust Venemaa fossiilkütustest, kiirendades üleminekut puhtale energiale ja ühendades jõud, et saavutada vastupidavam energiasüsteem ja tõeline energialiit.Tänu kavale „REPowerEU“ oleme kaitsnud ELi kodanikke ja ettevõtjaid energiapuuduse eest, toetanud Ukrainat Venemaa sõjaotstarbelise rahareservi vähendamisega, kiirendanud üleminekut puhtale energiale ja stabiliseerinud hinnad.Kahe esimese aasta jooksul alates kava käivitamisest olemevähendanud gaasitarbimist umbes 18%,saanud üle sõltuvusest Venemaa fossiilkütustest,taganud kindla ja taskukohase energia kättesaadavuse,tootnud tuule- ja päikeseenergiast esmakordselt rohkem elektrit kui gaasist,kiiresti suurendanud taastuvenergiarajatiste hulka. Meie gaasitarnete talvekindlus 2022. aasta juunis ja juulis tegi komisjon ettepaneku uute õigusnormide kohta, et tagada Euroopale piisavad gaasitarned ja tulla toime Venemaa tarnete ootamatute häiretega talvekuudel.Uute gaasi hoiustamise normide kohaselt peavad ELi liikmesriigid täitma iga aasta 1. novembriks hoidlad 90% ulatuses. 2024.–2025. aasta talvehooaja alguses olid gaasihoidlad 95% ulatuses täidetud ja 90% künnis saavutati juba 2024. aasta augustis.Lisaks leppisid ELi riigid 2022. aasta augustis kokku määruses, millega vabatahtlikult vähendati 2022.–2023. aasta talvehooajal maagaasinõudlust 15%. Seda laiendati hiljem ka 2023.–2024. aasta talvele. 2024. aasta märtsis võttis nõukogu vastu soovituse jätkata vabatahtlike meetmete võtmist kuni 2025. aasta märtsini, et säilitada gaasinõudluse üldine vähenemine 15% võrreldes keskmise nõudlusega 2017. aasta aprillist 2022. aasta märtsini.2022. aasta aprillis käivitas komisjon ka ELi energiaplatvormi, et aidata ELi riikidel teha koostööd ülemaailmsetel turgudel. Eesmärk on vältida konkurentsi ELi riikide vahel, kasutada ELi mõju erinevate energiaallikate kindlustamiseks, ergutada konkurentsi peamiste tarnijate vahel ja saavutada tarbijatele paremad tingimused. Gaasihoidladtäidetakse enne iga talve90%täidetakse iga aasta 1. novembriks95%olid gaasihoidlad täidetud enne 2024.–2025. aasta talve Gaasiallikate mitmekesistamine ja taristusse investeerimine Turvalise ja taskukohase energiavarustuse tagamise oluline osa on tarneteede mitmekesistamine. Viimastel aastatel on EL teinud tarnete mitmekesistamiseks koostööd rahvusvaheliste partneritega. Alates 2022. aastast on komisjon sõlminud maagaasi Euroopasse eksportimiseks lepingud Egiptuse, Iisraeli ja Aserbaidžaaniga. EL on suurendanud ka veeldatud maagaasi importi Põhja-Ameerikast, Austraaliast, Katarist ja Ida-Aafrikast ning torugaasi importi Norrast, Ühendkuningriigist, Aserbaidžaanist ja Põhja-Aafrikast.Tänu veeldatud maagaasi terminalide ja gaasiühenduste ehitamiseks tehtud investeeringutele võib iga ELi riik nüüd gaasi saada vähemalt kahest allikast ning naabrite vahel saab gaasi tarnida mõlemas suunas. Näiteks 2022. aasta mais alustas tööd Poola-Leedu gaasiühendus, mis tugevdab Balti gaasituru valikut ja vastupidavust. 2022. aasta oktoobris käivitati Kreeka-Bulgaaria gaasiühendus, mis aitab oluliselt kaasa gaasitarnete mitmekesistamisele Kagu-Euroopas. Taastuvenergia edendamine Lisaks välismaiste energiaallikate kindlustamisele peame kasutama võimalikult palju kohalikku energiat. EL on juba praegu taastuvenergia tehnoloogia arendamisel maailmas esirinnas. 2023. aastal oli taastuvate energiaallikate osakaal ELi energiatarbimises 24,5%. Läbivaadatud taastuvenergia direktiiviga leppisid ELi riigid 2023. aasta novembris kokku üldises taastuvenergia eesmärgis, mis on 2030. aastaks ELi tasandil vähemalt 42,5% (eesmärgiga jõuda vähemalt 45%ni).Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks leppisid ELi riigid 2022. aasta detsembris kokku ajutistes normides, mis võimaldavad loamenetlusi ühtlustada. TaastuvenergiaELis24,5%taastuvate energiaallikate osakaal ELi energiatarbimises 2023. aastal42,5%üldine taastuvenergia eesmärk ELi tasandil 2030. aastaks (eesmärgiga jõuda vähemalt 45%ni) Euroopa kodumajapidamiste ja ettevõtete energiaarvete vähendamine Vastusena sellele, et Venemaa kasutab energiat relvana, leppisid ELi riigid 2022. aasta oktoobris kokku erakorralises sekkumises, et vähendada Euroopa kodumajapidamiste ja ettevõtjate energiaarveid. See hõlmas erakorralisi meetmeid:elektrinõudluse vähendamine (kokku 10%, kohustuslik vähendamine tipptundidel 5%);odava energia tootjate (tuumaenergia, ligniit, taastuvad energiaallikad) tulude piiramine (180 eurot MWh kohta) ja ülejäägi ümberjaotamine klientidele;ajutine solidaarsusmeede seoses ülemäärase kasumiga nafta-, gaasi-, söe- ja rafineerimissektoris, et suunata vahendid ümber energiatarbijatele.Erakorralised meetmed aegusid 2023. aastal. 2023. aasta veebruaris leppisid ELi riigid kokku ka turukorrektsioonimehhanismis, et vältida häireid energia- ja finantsturul. Vajaduse korral oleks see automaatselt aktiveeritud:kui järgmise kuu Title Transfer Facility (TTF) hind ületab kolme tööpäeva jooksul 180 eurot/MWh ja kui TTFi hind on 35 eurot kõrgem kui veeldatud maagaasi (LNG) võrdlushind maailmaturul sama kolme tööpäeva jooksul.Mehhanism kehtis kuni 2025. aasta jaanuarini, aga seda ei olnud vaja kunagi käivitada tänu sellistele teguritele nagu nõudluse struktuurne vähenemine, veeldatud maagaasi ja torugaasi import usaldusväärsetelt partneritelt ning tõhustatud imporditaristu. Taskukohase energia tegevuskava Sellest hoolimata on energiahinnad ELis endiselt struktuurselt kõrged, mis kahjustab ELi kodanikke ja ELi tööstuse konkurentsivõimet. Seetõttu tegi komisjon 2025. aasta veebruaris ettepaneku taskukohase energia tegevuskava kohta. Tegevuskavas on sätestatud konkreetsed lühiajalised meetmed, mis aitavad vähendada kodanike, ettevõtjate, tööstuse ja kogukondade energiakulusid kogu ELis, viia lõpule energialiidu loomise, meelitada ligi investeeringuid ja olla paremini valmis võimalikeks energiakriisideks.See võimaldab 2025. aastal säästa kokku hinnanguliselt 45 miljardit eurot, mis suureneb 2030. aastaks järk-järgult 130 miljardi euroni aastas ja 2040. aastaks 260 miljardi euroni aastas.Hinnanguline kogusääst 45 miljardit eurot2025. aastalkuni 130 miljardit eurotigal aastal 2030. aastakskuni 260 miljardit eurotigal aastal 2040. aastaks Seotud lingid Kava „REPowerEU“ELi energiahinnad Teie ja EL
2022. aasta mais esitas komisjon kava „REPowerEU“, et kiiresti vähendada ELi sõltuvust Venemaa fossiilkütustest, kiirendades üleminekut puhtale energiale ja ühendades jõud, et saavutada vastupidavam energiasüsteem ja tõeline energialiit.Tänu kavale „REPowerEU“ oleme kaitsnud ELi kodanikke ja ettevõtjaid energiapuuduse eest, toetanud Ukrainat Venemaa sõjaotstarbelise rahareservi vähendamisega, kiirendanud üleminekut puhtale energiale ja stabiliseerinud hinnad.Kahe esimese aasta jooksul alates kava käivitamisest olemevähendanud gaasitarbimist umbes 18%,saanud üle sõltuvusest Venemaa fossiilkütustest,taganud kindla ja taskukohase energia kättesaadavuse,tootnud tuule- ja päikeseenergiast esmakordselt rohkem elektrit kui gaasist,kiiresti suurendanud taastuvenergiarajatiste hulka.
Turvalise ja taskukohase energiavarustuse tagamise oluline osa on tarneteede mitmekesistamine. Viimastel aastatel on EL teinud tarnete mitmekesistamiseks koostööd rahvusvaheliste partneritega. Alates 2022. aastast on komisjon sõlminud maagaasi Euroopasse eksportimiseks lepingud Egiptuse, Iisraeli ja Aserbaidžaaniga. EL on suurendanud ka veeldatud maagaasi importi Põhja-Ameerikast, Austraaliast, Katarist ja Ida-Aafrikast ning torugaasi importi Norrast, Ühendkuningriigist, Aserbaidžaanist ja Põhja-Aafrikast.Tänu veeldatud maagaasi terminalide ja gaasiühenduste ehitamiseks tehtud investeeringutele võib iga ELi riik nüüd gaasi saada vähemalt kahest allikast ning naabrite vahel saab gaasi tarnida mõlemas suunas. Näiteks 2022. aasta mais alustas tööd Poola-Leedu gaasiühendus, mis tugevdab Balti gaasituru valikut ja vastupidavust. 2022. aasta oktoobris käivitati Kreeka-Bulgaaria gaasiühendus, mis aitab oluliselt kaasa gaasitarnete mitmekesistamisele Kagu-Euroopas.
Vastusena sellele, et Venemaa kasutab energiat relvana, leppisid ELi riigid 2022. aasta oktoobris kokku erakorralises sekkumises, et vähendada Euroopa kodumajapidamiste ja ettevõtjate energiaarveid. See hõlmas erakorralisi meetmeid:elektrinõudluse vähendamine (kokku 10%, kohustuslik vähendamine tipptundidel 5%);odava energia tootjate (tuumaenergia, ligniit, taastuvad energiaallikad) tulude piiramine (180 eurot MWh kohta) ja ülejäägi ümberjaotamine klientidele;ajutine solidaarsusmeede seoses ülemäärase kasumiga nafta-, gaasi-, söe- ja rafineerimissektoris, et suunata vahendid ümber energiatarbijatele.Erakorralised meetmed aegusid 2023. aastal.
