Mida EL teeb?
Majanduspoliitikat peetakse ELi õiguse kohaselt „ühise huvi küsimuseks“. EL on loonud majanduse juhtimise raamistiku, et jälgida, ennetada ja korrigeerida majandussuundumusi ELis, mis võivad negatiivselt mõjutada riikide majandust, euroala või ELi tervikuna.
Selle raamistiku raames, eelkõige Euroopa poolaasta kaudu, suunab ja koordineerib EL makromajanduspoliitikat, et edendada kestlikku majanduskasvu ELis, euroalal ja liikmesriikides. See tagab ka ELi eelarve- ja finantsstabiilsuse.
Majanduspoliitika kujundamiseks esitab Euroopa Komisjon majandusprognoose ning viib läbi ettevõtlus- ja tarbijauuringuid. Iga aasta kevadel ja sügisel avaldatavates majandusprognoosides analüüsitakse kõigi ELi liikmesriikide, kandidaatriikide, EFTA riikide ja muude suuremate arenenud ja tärkava turumajandusega riikide mitmesuguseid makromajanduslikke ja eelarvemuutujaid.
Korrapärased ühtlustatud majandus- ja tarbijauuringud hõlmavad ELi ja kandidaatriikide erinevaid majandussektoreid.
Lisaks rakendab EL koos kõigi liikmesriikidega oma peamist taastevahendit, milleks on 650 miljardi euro suuruse eelarvega taaste- ja vastupidavusrahastu. Selle eesmärk on muuta meie majandus ja ühiskond kestlikumaks, vastupidavamaks ning rohe- ja digipöördega kooskõlas olevamaks.
Lisaks ELile annab EL makromajanduslikku finantsabi partnerriikidele, sealhulgas kümnele laienemis- ja naabruspoliitika partnerile, aidates kaasa nende majanduse stabiliseerimisele keerulistel aegadel. EL edendab ka oma majanduspositsioone kogu maailmas, tehes koostööd peamiste riiklike ja rahvusvaheliste asutuste ja institutsioonidega.
Euro, mis on maailmas tähtsuselt teine vääring, aitab kaitsta euroala majandust ja finantssüsteemi valuutašokkide eest, vähendab sõltuvust muudest vääringutest ja vähendab ELi ettevõtete kulusid. EL toetab euroalasse mittekuuluvaid liikmesriike nende jõupingutustes täita euro kasutuselevõtu kriteeriume.
Peamised arvandmed
Tegevusvaldkonnad
Viimased põhjalikud prognoosid peamiste makromajanduslike ja eelarvenäitajate kohta
ELi majandus- ja sotsiaalpoliitika iga-aastane koordineerimine
Ajutine vahend, mille abil EL saab pärast COVIDi ajajärku väljuda tugevama ja vastupidavamana
ELi ühisraha, mida kasutatakse 21 ELi riigis
Peamised saavutused
- EL teeb varakult kindlaks, ennetab ja käsitleb potentsiaalselt kahjulikku makromajanduslikku tasakaalustamatust, mis võib kahjustada konkreetse liikmesriigi, euroala või ELi kui terviku majanduslikku stabiilsust.
- EL investeerib ja viib ellu reforme oma kodanike, ettevõtjate ja keskkonna hüvanguks. Euroopa Komisjon kogub taaste- ja vastupidavusrahastu kaudu rahalisi vahendeid, et toetada liikmesriike ambitsioonikate reformide ja investeeringute rahastamisel.
- EL esindab ELi majandushuve kogu maailmas. Euroopa Liit on maailmas suur majandusjõud, mis suunab rahvusvahelist tegevust kõige pakilisemate majandusprobleemide lahendamisel.
Fookuses
ELi taaste- ja vastupidavusrahastu osaks olevast taasterahastust „NextGenerationEU“ on toetuste ja laenudena välja makstud 450 miljardit eurot, mis moodustab peaaegu 80% liikmesriikide taotletud kogusummast.
Komisjon hindab praegu 32 viimast maksetaotlust ja ülejäänud 123 miljardit eurot (21% rahastamispaketist) tuleb välja maksta 2026. aasta lõpuks.
Programmi ajal on ELi riigid rohe- ja digipööret toetavate reformide elluviimisel ja investeeringute tegemisel pingutanud peaaegu 6000 eesmärgi ja sihi saavutamiseks. Seni on neist saavutatud 4082 ja 1899 hindamine on veel pooleli.
See lehekülg vaadati viimati läbi 23 oktoober 2026