Majandus ja euro

Mida EL teeb?

Majanduspoliitikat peetakse ELi õiguse kohaselt „ühise huvi küsimuseks“. EL on loonud majanduse juhtimise raamistiku, et jälgida, ennetada ja korrigeerida majandussuundumusi ELis, mis võivad negatiivselt mõjutada riikide majandust, euroala või ELi tervikuna.

Selle raamistiku raames, eelkõige Euroopa poolaasta kaudu, suunab ja koordineerib EL makromajanduspoliitikat, et edendada kestlikku majanduskasvu ELis, euroalal ja liikmesriikides. See tagab ka ELi eelarve- ja finantsstabiilsuse.

Majanduspoliitika kujundamiseks esitab Euroopa Komisjon majandusprognoose ning viib läbi ettevõtlus- ja tarbijauuringuid. Iga aasta kevadel ja sügisel avaldatavates majandusprognoosides analüüsitakse kõigi ELi liikmesriikide, kandidaatriikide, EFTA riikide ja muude suuremate arenenud ja tärkava turumajandusega riikide mitmesuguseid makromajanduslikke ja eelarvemuutujaid.

Korrapärased ühtlustatud majandus- ja tarbijauuringud hõlmavad ELi ja kandidaatriikide erinevaid majandussektoreid.

Lisaks rakendab EL koos kõigi liikmesriikidega oma peamist taastevahendit, milleks on 650 miljardi euro suuruse eelarvega taaste- ja vastupidavusrahastu. Selle eesmärk on muuta meie majandus ja ühiskond kestlikumaks, vastupidavamaks ning rohe- ja digipöördega kooskõlas olevamaks.

Lisaks ELile annab EL makromajanduslikku finantsabi partnerriikidele, sealhulgas kümnele laienemis- ja naabruspoliitika partnerile, aidates kaasa nende majanduse stabiliseerimisele keerulistel aegadel. EL edendab ka oma majanduspositsioone kogu maailmas, tehes koostööd peamiste riiklike ja rahvusvaheliste asutuste ja institutsioonidega.

Euro, mis on maailmas tähtsuselt teine vääring, aitab kaitsta euroala majandust ja finantssüsteemi valuutašokkide eest, vähendab sõltuvust muudest vääringutest ja vähendab ELi ettevõtete kulusid. EL toetab euroalasse mittekuuluvaid liikmesriike nende jõupingutustes täita euro kasutuselevõtu kriteeriume.

Peamised arvandmed

650 miljardit eurot rohe- ja digipöörde, reformide ja investeeringute rahastamiseks taaste- ja vastupidavusrahastu raames

30,9 miljardi euro väärtuses ringluses olevaid euro pangatähti (1 605 miljardit eurot) (2026. aasta jaanuari seisuga)

11 ELi makromajanduslikku finantsabi saanud riikide arv

^Allikas:^{Taaste- ja vastupidavusrahastu}^,^{Euroopa Keskpank}^ning^{majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat}

Tegevusvaldkonnad

Majandusprognoosid

Viimased põhjalikud prognoosid peamiste makromajanduslike ja eelarvenäitajate kohta

Euroopa poolaasta

ELi majandus- ja sotsiaalpoliitika iga-aastane koordineerimine

Taaste- ja vastupidavusrahastu

Ajutine vahend, mille abil EL saab pärast COVIDi ajajärku väljuda tugevama ja vastupidavamana

Euro

ELi ühisraha, mida kasutatakse 21 ELi riigis

Peamised saavutused

EL teeb varakult kindlaks, ennetab ja käsitleb potentsiaalselt kahjulikku makromajanduslikku tasakaalustamatust, mis võib kahjustada konkreetse liikmesriigi, euroala või ELi kui terviku majanduslikku stabiilsust.
EL investeerib ja viib ellu reforme oma kodanike, ettevõtjate ja keskkonna hüvanguks. Euroopa Komisjon kogub taaste- ja vastupidavusrahastu kaudu rahalisi vahendeid, et toetada liikmesriike ambitsioonikate reformide ja investeeringute rahastamisel.
EL esindab ELi majandushuve kogu maailmas. Euroopa Liit on maailmas suur majandusjõud, mis suunab rahvusvahelist tegevust kõige pakilisemate majandusprobleemide lahendamisel.

Fookuses

Bulgaaria ühineb euroalaga

1. jaanuaril 2026 võeti Bulgaarias ametliku vääringuna kasutusele euro. Nüüd on Bulgaaria 21. ELi liikmesriik, mis on ühinenud euroalaga ja kus on kasutusele võetud euro. See on oluline saavutus Bulgaaria integreerumisel ELiga, mis tagab talle suurema majandusliku stabiilsuse ja tugevamad sidemed ülejäänud Euroopaga. Euro on ELi ühtsuse ja solidaarsuse sümbol, mis toob kasu Bulgaaria ühiskonnale ja majandusele.

Lisateave