Mida EL teeb?
EL on pühendunud maailmamere hea seisundi, säästva kalapüügi, eduka kestliku sinise majanduse ja elujõuliste rannikukogukondade tagamisele kogu Euroopas. Ühise kalanduspoliitika kaudu toetab EL Euroopa toiduga kindlustatust, edendades vastutustundlikku ja säästvat kalapüüki. Euroopa maailmamerepakt ühendab maailmamerega seotud ELi poliitikavaldkondi, sealhulgas meresõidu turvalisust, rahvusvahelist maailmamere majandamist ja seiret.
ELi kalandus- ja merenduspoliitika peamised eesmärgid on järgmised:
- kasutada Euroopa merede potentsiaali kestlike töökohtade loomiseks, säilitades samas loodusvarasid;
- tagada toiduga kindlustatus, taastades samal ajal kalavarud ja säilitades neid jätkusuutlikul tasemel;
- teha koostööd ülemaailmsete partneritega, et kehtestada eeskirjad maailmamere majandamiseks ja haldamiseks;
- võidelda ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu;
- toetada teadusuuringuid ja innovatsiooni merendussektoris;
- anda Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kaudu rannikupiirkondadele ja -kogukondadele rahalist toetust.
Peamised arvandmed
Allikas: ELi sinise majanduse aruanne (2025)
Tegevusvaldkonnad
ELi strateegia maailmamere kaitsmiseks ja kestliku meretööstuse edendamiseks
Eeskirjad Euroopa kalalaevastike säästvaks majandamiseks ja kalavarude säilitamiseks
Saage teada, kuidas ELi poliitika kaitseb mereelustikku, toetab kalureid ja kujundab meie merede tulevikku
Tutvuge ELi juhtrolliga maailmamere kaitse, kestliku majanduskasvu ja ülemaailmse merekoostöö valdkonnas
Maailmamere ja meredega seotud majandustegevus
Vaadake, kuidas EL toetab uuenduslikku ja vähese mõjuga kala-, karbi- ja vetikakasvatust
Koostöö partneritega terve ja tootliku maailmamere nimel
Vee- ja mereressursside kestlikkust toetavate projektide rahastamine
Peamised saavutused
- ELi sinine majandus on oluline majandust liikumapanev jõud, mille kaudu on loodud ligi 5 miljonit töökohta ja mis annab 250 miljardit eurot lisaväärtust.
- EL on merel taastuvenergia valdkonnas esirinnas, arendades seda lainetest, loodetest ja avamere tuuleenergiast, et saavutada oma taastuvenergia- ja kliimaeesmärgid.
- Selleks et aidata kalandus- ja vesiviljelussektoril liikuda puhtamate ja kestlikumate tavade suunas, on EL käivitanud energiasüsteemi õiglase ümberkujundamise partnerluse, mille eesmärk on töötada välja praktilised lahendused kliimaneutraalsuse saavutamiseks 2050. aastaks.
- Ülepüügi vältimiseks ja elujõuliste kalavarude pikaajaliseks säilitamiseks on EL kasutusele võtnud lubatud kogupüügi ja püügikvootide süsteemi. Euroopa kalanduse jätkusuutlikkus on üldiselt järk-järgult suurenenud, kusjuures 2024. aastal püüti säästvalt rohkem kalavarusid kui 2003. aastal.
- Ülemaailmsel tasandil on ELil olnud juhtiv roll 2023. aasta avamerelepingu üle peetud läbirääkimistel ja selle vastuvõtmisel, võimaldades merekaitsealade loomist. See aitab 2030. aastaks kaitsta vähemalt 30% maailmamerest.
- EL tagab, et imporditud kalandustooted pärinevad seaduslikust kalapüügist, järgides seadusi ja rahvusvahelisi kaitsemeetmeid. Kuna 70% ELis tarbitavatest veeandidest on imporditud, on selline järelevalve väga oluline.
Fookuses
Maailmameri katab 70% Maa pinnast, kuid ainult 5% sellest on uuritud ja kaardistatud. Mida rohkem teavet meil maailmamere kohta on, seda paremini saame seda kaitsta.
EL suurendab oma rolli maailmamere seires algatuse „OceanEye“ abil. Selle uue algatuse kaudu on ELi eesmärk pakkuda 2035. aastaks 35% ülemaailsmsest seiresüsteemist ja võtta endale üleilmne liidripositsioon maailmamere alaste teadmiste valdkonnas.
Seda lehekülge ajakohastati viimati 3 juuni 2026