Muutuv julgeolekukeskkond Julgeolekukeskkond on põhjalikult muutunud. Venemaa sõda Ukraina vastu, kasvav geopoliitiline rivaalitsemine, hübriidohud ja kiired tehnoloogilised muutused on ümber kujundanud arusaama sellest, mida tähendab Euroopa kodanike turvalisuse tagamine ja rahu hoidmine. Euroopa Liit vastab sellele ühtsuse, investeeringute ja otsusekindlusega. Mida eurooplased ootavad? Julgeolek on kodanikele kogu Euroopas üha suurem prioriteet. Mida eurooplased arvavad? 68 % kodanikest leiab, et nende riik on ohus 79 % kodanikest toetab Euroopa ühist kaitse- ja julgeolekupoliitikat Allikad: „Euroopa Liit kaitse- ja kosmosevaldkonnas“: Eurobaromeetri kiiruuring nr 574; Eurobaromeetri standarduuring nr 104 Üheskoos tegutsemine Euroopa kaitse on rajatud koostööle. Koostöö ELi tasandil aitab liikmesriikidel arendada tõhusamalt oma võimeidvähendada dubleerimistinvesteerida paremini ja väiksemate kuludegakoordineerida paremini ja kiiremini Üheskoos tugevdavad liikmesriigid ELi rolli usaldusväärse julgeoleku tagajana ja Atlandi-ülest partnerlust NATOga. ELi kaitsesektor arvudes ELi kaitsetööstuse strateegia, Euroopa kaitse valge raamatu ja 2030. aasta kaitsevalmiduse tegevuskava alusel on Euroopa teinud oma lubaduste kinnitamiseks reaalseid investeeringuid. 800 miljardit eurot kaitsekulutuste suurendamiseks liikmesriikides kuni 2030. aastani 7,3‒8 miljardit eurot ühiste teadusuuringute ja võimete arendamiseks Euroopa Kaitsefondi kaudu (2021–2027) 1,5 miljardit eurot kaitseinvesteeringute suurendamiseks ja tööstussuutlikkuse tugevdamiseks Kaitsevaldkonna programmid ELi programmid hõlmavad nüüd kogu kaitsetsüklit alates teadusuuringutest ning lõpetades hangete ja rahastamisega. Need hoogustavad tööstuse kasvu, loovad töökohti ja aitavad pakkuda Euroopale vajalikke kriitilise tähtsusega võimeid. Lähiaastatel toetatakse programme ligikaudu 810 miljardi euro ulatuses kaitseinvesteeringute ja liikmesriikidele võimaldatava fiskaalpaindlikkusega. Lööge kaasaTEADUSUURINGUD JA VÕIMEDEuroopa Kaitsefond Euroopa Kaitsefond tugevdab Euroopa kaitsevõimet teadus- ja arenduskoostöö, innovatsiooni ning tööstuse kasvu ja konkurentsivõime suurendamise kauduTÖÖSTUSSUUTLIKKUS JA -VALMIDUSEUROOPA KAITSETÖÖSTUSE PROGRAMM (EDIP)EDIPiga suurendatakse Euroopa kaitsetööstuse valmisolekut tootmisvõimsuse suurendamise, püsiva toodangu ning tööstusliku ja tehnoloogilise baasi tugevdamise kaudu. See tugineb Ukraina sõjale reageerimiseks välja töötatud vahenditele (EDIRPA ja ASAP).SUUREMAHULINE RAHASTAMINEEuroopa julgeolekumeetmed (SAFE)SAFE tugevdab Euroopa kaitsetööstust koordineeritud suuremahuliste investeeringute ja pikaajalise planeerimise kaudu. Suurem fiskaalpaindlikkus võimaldab liikmesriikidel kaitsekulutuste puhul ajutiselt ületada eelarvepuudujäägi piirmäärasid, teha nelja aasta jooksul kättesaadavaks kuni 800 miljardit eurot ning anda tööstusele rohkem kindlust investeerimiseks, innovatsiooniks ja tulemuste saavutamiseks. Kesksel kohal on tööstus Julgeolek ja majanduslik tugevus on omavahel tihedalt seotud. Euroopa tööstus on Euroopa julgeoleku alus. Tehes tihedat koostööd ettevõtjatega tootmis-, tehnoloogia- ja tarneahelates, teeb EL järgmist: aitab ettevõtetel kasvadatoetab innovatsiooni suurendab tootmisvõimsust loob kvaliteetseid töökohti kogu Euroopas. Euroopa kaitseKaitseme kõige tähtsamat.
TEADUSUURINGUD JA VÕIMEDEuroopa Kaitsefond Euroopa Kaitsefond tugevdab Euroopa kaitsevõimet teadus- ja arenduskoostöö, innovatsiooni ning tööstuse kasvu ja konkurentsivõime suurendamise kaudu
TÖÖSTUSSUUTLIKKUS JA -VALMIDUSEUROOPA KAITSETÖÖSTUSE PROGRAMM (EDIP)EDIPiga suurendatakse Euroopa kaitsetööstuse valmisolekut tootmisvõimsuse suurendamise, püsiva toodangu ning tööstusliku ja tehnoloogilise baasi tugevdamise kaudu. See tugineb Ukraina sõjale reageerimiseks välja töötatud vahenditele (EDIRPA ja ASAP).
SUUREMAHULINE RAHASTAMINEEuroopa julgeolekumeetmed (SAFE)SAFE tugevdab Euroopa kaitsetööstust koordineeritud suuremahuliste investeeringute ja pikaajalise planeerimise kaudu. Suurem fiskaalpaindlikkus võimaldab liikmesriikidel kaitsekulutuste puhul ajutiselt ületada eelarvepuudujäägi piirmäärasid, teha nelja aasta jooksul kättesaadavaks kuni 800 miljardit eurot ning anda tööstusele rohkem kindlust investeerimiseks, innovatsiooniks ja tulemuste saavutamiseks.
