Mida EL teeb?
EL tegeleb praeguse ja tulevase digitaalse Euroopa kujundamisega: ta toetab, rahastab ja reglementeerib uut tehnoloogiat, et kindlustada liidu demokraatiat ning tagada suurem turvalisus, konkurentsivõime ja tehnoloogiline sõltumatus Euroopas. Lisaks sellele kehtestab EL eeskirjad veebiplatvormide ja tehisintellekti lubatud kasutamise kohta.
Et kindlustada Euroopa digitulevik, on EL seadnud eesmärgiks teha Euroopast tehisintellektialase innovatsiooni ja strateegilise tehnoloogia liider, kelle käsutuses oleksid omaenese digisüsteemid ja -vahendid.
Kindlama demokraatia nimel tagab EL digivaldkonna õigusaktide varal turvalise veebiruumi ja õiglased internetiturud, toetuse vabale meediale ja võitluse desinformatsiooniga.
EL investeerib küberjulgeolekusse, et muuta Euroopa turvalisemaks, kaitstes seda küber- ja hübriidohtude eest.
ELi digipoliitikal on järgmised põhieesmärgid:
- muuta tehisintellektivahendid ja -teenused turvaliseks ja usaldusväärseks;
- suurendada Euroopa sõltumatust sellise strateegilise digitehnoloogia vallas nagu tehisintellekt, pooljuhid ning pilv- ja kvantandmetöötlus;
- võimaldada ettevõtetel ja haldusasutustel sujuvalt teavet jagada;
- edendada ja kaitsta Euroopa elutähtsat digitaristut;
- soodustada turvaliste ja kiirete ühenduste loomist;
- suurendada digiplatvormide turvalisust ja usaldusväärsust;
- kaitsta veebikeskkonnas meediavabadust ja demokraatiat;
- saavutada 2030. aastaks Euroopa digikümnendi eesmärgid.
Peamised arvandmed
Tegevusvaldkonnad
Inimkeskne kava, saavutamaks 2030. aastaks Euroopa kõrgele seatud digieesmärgid
ELi eksperdikeskus, mis edendab turvalist ja usaldusväärset tehisintellekti
ELi meetmed Euroopa kaitseks küberohtude eest ja liidu elanike turvalisuse tagamiseks veebikeskkonnas
Kasutada ära kogu andmete potentsiaal, et elavdada majandust kooskõlas Euroopa väärtustega
Teha EList 2030. aastaks kõige paremate ühendustega piirkond, kus kõigil on olemas kiire internetiühendus
Toetada ELi digipööret, audiovisuaalsektorit ja vaba meediat
Kasutajaid kaitsvat turvalist digiruumi käsitlevad ELi eeskirjad, millega reguleeritakse veebiplatvorme ja -vahendajaid
Pääsuvalitsejatest veebiplatvormide suhtes kehtivad ELi eeskirjad, mille eesmärk on hoida liidu digiturud õiglased ja konkurentsivõimelised
Laste ja noorte kaitsmine ja võimestamine nende turvalisuse huvides internetis
Peamised saavutused
- EL lõi esimese õigusraamistiku, mis reguleerib veebiplatvorme ja tehisintellekti liidus, pannes nii aluse üleilmsetele digivaldkonda reguleerivatele standarditele.
- Liidu kehtestatud raamistiku eesmärk on suurendada Euroopa konkurentsivõimet, hõlbustada innovatsiooni ja soodustada andmete paremat kasutamist selliste meetmetega nagu sihipärane rahastamine, näiteks pooljuhtide puhul, ja selliste algatustega nagu mitut riiki hõlmavad projektid ja Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused.
- EL on investeerinud kõrgtehnoloogiasse, sealhulgas kõrgjõudlusega andmetöötlusse ja kvanttehnoloogiasse, ja loonud tehisintellektitehased.
- Selleks et toetada demokraatiat ja anda kodanikele suurem sõnaõigus, on EL võtnud kasutusele Euroopa digiidentiteedikukru, edendanud digioskusi, kaitsnud ajakirjanike õigusi ja toetanud võitlust desinformatsiooniga.
- EL on laiendanud digitaristut ja suurendanud ühendatust, arendades samal ajal suutlikkust paljudes valdkondades küberturvalisusest elektroonilise side ja merekaabliteni.
Tulipunktis on...
Kuna lapsed veedavad praegu internetis rohkem aega kui kunagi varem, on tõsiseks probleemiks muutunud nende turvalisus. Selleks et vältida laste kokkupuudet kahjulik ja ebaseadusliku sisuga, teeb komisjon ettepaneku võtta kasutusel uuenduslik Euroopa lahendus.
Euroopa vanusekontrolli lahendus võimaldab kasutajal tõendada oma vanust isikuandmeid tarbetult jagamata ning internetti täiesti privaatselt sirvida ning tagab samal ajal, et lapsed ei pääse juurde sobimatule sisule.
Praeguseks on rakendus kasutuselevõtuks valmis. Euroopa Komisjon kutsub ELi riike tungivalt üles selle kasutuselevõttu kiirendama, et rakendus oleks 2026. aasta lõpuks kodanikele kättesaadav.
Seda lehekülge ajakohastati viimati 22 Mai 2026