Mida EL teeb?
Majanduspoliitikat peetakse ELi õiguse kohaselt „ühise huvi küsimuseks“. EL on loonud majanduse juhtimise raamistiku, et jälgida, ennetada ja korrigeerida probleemseid majandussuundumusi ELis, mis võivad negatiivselt mõjutada riikide majandust, euroala või ELi majandust tervikuna. Selles raamistikus annab EL suuniseid ja koordineerib ELi liikmesriikide eelarvepoliitikat. Valitsused kasutavad tavaliselt eelarvepoliitikat – teisisõnu kulu- ja maksupoliitikat –, et edendada tugevaid, konkurentsivõimelisi ja jätkusuutlikke makromajanduslikke tingimusi ja majanduskasvu ning vähendada vaesust.
ELi eelarvesuuniste aluseks on ELi stabiilsuse ja kasvu pakt. Paktiga nähakse ette eeskirjad, millega tagatakse, et ELi riigid hoolitsevad riigi rahanduse usaldusväärsuse eest ja koordineerivad oma eelarvepoliitikat.
- Pakti ennetuslikus osas on sätestatud ELi liikmesriikide eelarve planeerimise ja poliitika parameetrid tavapärastel majandusaegadel.
- Parandusliku osaga tagatakse, et ELi liikmesriigid võtavad ülemäärase eelarvepuudujäägi ja/või võlgade korrigeerimiseks asjakohaseid poliitikameetmeid, rakendades ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusest tulenevaid soovitusi.
Alates 2024. aasta aprillist kehtiva reformitud majandusjuhtimise nurgakivina esitavad ELi liikmesriigid oma riiklikud keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavad ELile kontrollimiseks. Nendes sätestatakse riigi eelarvekava ning nelja või viie aasta prioriteetsed avaliku sektori investeeringud ja reformid. Nende poliitikameetmete eesmärk on tagada võla pidev ja järkjärguline vähendamine ning kestlik ja sotsiaalselt kaasav majanduskasv, samuti määrata kindlaks laiemad reformid ja investeeringud, sealhulgas ELi ühiste prioriteetidega tegelemiseks. ELi liikmesriigid töötavad välja ka oma riiklikud eelarveraamistikud, millega kehtestatakse eelarve-eeskirjad, -normid ja -menetlused, mis mõjutavad nende eelarvepoliitika kavandamist, heakskiitmist, elluviimist, jälgimist ja hindamist.
Tegevusvaldkonnad
Lisateave stabiilsuse ja kasvu pakti kohta, mis koosneb eeskirjadest, millega tagatakse, et ELi riigid hoolitsevad riigi rahanduse usaldusväärsuse eest ja koordineerivad oma eelarvepoliitikat
Lisateave riiklike keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavade kohta, mis ühendavad ELi liikmesriigi eelarvepoliitika, struktuurireformid ja investeeringud
Lisateave riiklike eelarveraamistike kohta, mis on oluline tegur riikide isevastutuse suurendamiseks, ootuste stabiliseerimiseks, prioriteetidest lähtuvate eelarvete koostamiseks ja mis tahes eelarvepuudujäägi vähendamiseks eelarvepoliitika kujundamisel
Peamised saavutused
- Eeskirjade kehtestamine stabiilsuse ja kasvu pakti raames, millega tagatakse, et ELi riigid hoolitsevad riigi rahanduse usaldusväärsuse eest ja koordineerivad oma eelarvepoliitikat.
- Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kehtestamine, mille eesmärk on aidata ELi riikidel kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk ja/või võlg õigeaegselt.
- Murrangulise tähtsusega ELi õigusnõuete kehtestamine, nagu eelarveraamistiku direktiiv, et aidata tugevdada riiklikke eelarveraamistikke, ja eelarvekavade määrus (kahe seadusandliku ettepaneku pakett), et edendada eelarvepoliitika koordineerimist euroalal.
Fookuses
Euroopa Eelarvenõukogu on Euroopa Komisjoni sõltumatu nõuandev organ, mille ülesanne on õigeaegselt hinnata ELi eelarve juhtimise raamistiku rakendamist.
Tema muud peamised ülesanded on järgmised:
- anda nõu selle kohta, milline peaks tulevikus olema euroalale sobiv eelarvepoliitika ning milline peaks olema stabiilsuse ja kasvu pakti normistikuga kooskõlas olev eelarvepoliitika eri riikides
- anda komisjoni või Euroopa Ülemkogu taotlusel nõu stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamise kohta
- teha tihedat koostööd sõltumatute eelarveasutustega
- teha ettepanekuid eelarveraamistiku edasise arengu kohta.
Seda lehekülge ajakohastati viimati 14 märts 2025