Mida teeb Euroopa Komisjon?
Euroopa Komisjon on pühendunud poliitikale, mis panustab Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärki saavutada 2050. aastaks süsinikuneutraalsus. Samuti püütakse asjaomase poliitika abil edendada energia siseturgu, muutes meie energia turvalisemaks, säästvamaks ja taskukohasemaks. Kuigi iga ELi riik valib oma energiaallikate jaotuse ise, kehtivad ELi energiaturu suhtes ühised eeskirjad. Need ulatuvad eeskirjadest, millega tagatakse, et energiavarustuse ahel (sh tuumaohutus) on võimalikult tõhus ja ohutu, kuni energiatõhususe, taastuvate energiaallikate ja piiriüleste ühendustega seotud eesmärkide seadmiseni. Ka tarbijate tasandil on ökodisaini ja energiamärgistuse eeskirjad osutunud energiatõhusamatesse tehnoloogiatesse investeerimisel väga mõjukateks. Energeetikal on keskne roll komisjoni Euroopa rohelise kokkuleppe tegevuskavas ning komisjon avaldas 2020. aastal mitu uut algatust ja strateegiat, mis aitavad vähendada energiasektori süsinikuheidet.
Eesmärgid
ELi energiapoliitika hõlmab laia teemaderingi, mille eesmärk on kiirendada ja hõlbustada üleminekut fossiilkütustelt puhta energia tehnoloogiatele viisil, mille puhul ei jäeta kedagi kõrvale. Seni on kujundatud poliitika kolme eesmärgi saavutamiseks, milleks on turvalisema, säästvama ja taskukohasema energiasüsteemi saavutamine ELi tasandil. Euroopa rohelise kokkuleppe raames on komisjoni peamine eesmärk keskenduda süsinikuneutraalsuse saavutamisele 2050. aastaks. Tuginedes nendele ulatuslikele pikemaajalistele eesmärkidele, avaldas komisjon 2020. aastal strateegiad järgmistes valdkondades:
- avamere taastuvenergia;
- renoveerimislaine;
- energiasüsteemide lõimimine;
- vesinik;
- metaan.
Järgides poliitilist kohustust vähendada 2030. aastaks heitkoguseid 55%, mis on nüüd sätestatud ELi õiguses, kavatseb komisjon selle eesmärgi saavutamiseks vaadata läbi ELi õigusaktid, tuginedes 2020. aastal esitatud kontseptsioonidele. Nende hulka kuuluvad seadusandlikud ettepanekud taastuvate energiaallikate, energiatõhususe ja hoonete energiatõhususe eeskirjade läbivaatamiseks ning meetmed gaasituru süsinikuheite vähendamise soodustamiseks (sh puhta vesiniku abil) ja metaaniheite vähendamiseks.
Eesmärgid
Kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe ambitsioonikamate eesmärkidega, millega nüüd võetakse kohustus vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 55% võrreldes 1990. aasta tasemega (varem 40%), kaalub EL nüüd 2030. aastaks järgmisi uusi eesmärke:
- suurendada taastuvenergia osakaalu 40%ni ELi kogu energiatarbimisest (varem 32%);
- parandada energiatõhusust 36% (energia lõpptarbimine) ja 39% (primaarenergia tarbimine) võrreldes 2007. aasta prognoosidega energiatarbimise taseme kohta ilma energiatõhususe meetmeteta (varem 32,5%). See on 9% ambitsioonikam kui 2020. aastal tehtud prognoosid.