Mida EL teeb?
Euroopa Liidul on ülemaailmsel areenil ainulaadne ja aktiivne roll: rahu, stabiilsuse ja koostöö edendamine väljaspool ELi piire, inimõiguste ja demokraatlike väärtuste toetamine, kriisidele reageerimine ja partnerluste loomine maailmajagude vahel.
EL kasutab oma välissuhete haldamisel mitmesuguseid vahendeid. Põhivahendid on järgmised.
- Diplomaatia ja partnerlused: strateegilised partnerlused riikide ja piirkondadega ELi delegatsioonide võrgustiku kaudu ning mitmepoolne koostöö (nt ÜROga).
- Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) ning ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP): EL võib korraldada tsiviil- ja sõjalisi missioone, kehtestada piiravaid meetmeid (sanktsioone) ning koordineerida liikmesriikide lähetatud riiklikke relvajõude.
- Humanitaarabi: EL annab humanitaarabi nii naaberriikides kui ka kogu maailmas, mis on sageli kooskõlas geopoliitiliste ja julgeolekueesmärkidega.
- Rahvusvahelised partnerlused: EL teeb koostööd maailma riikidega, et edendada kestlikku arengut, luua võimalusi ja lahendada ühiseid ülemaailmseid probleeme.
- Kaubandus: kuigi kaubanduspoliitika kattub muude teemadega, on see välistegevuse peamine vahend ja osa ELi ülemaailmsest tegevusest.
- Kriisidele reageerimine ja konfliktide ennetamine: EL ja selle liikmesriigid saavad aidata kaasa rahuvalvele, -vahendamisele, piirimissioonidele ja stabiliseerimispüüdlustele.
Peamised valdkonnad
Kriisidele reageerimine tsiviil- ja sõjaliste missioonide kaudu
Inimõiguste kaitse üle kogu maailma
Elutähtsa abi andmine neile, kes seda kõige enam vajavad
ELi tegevus Lähis-Idas, humanitaarabi andmisest diplomaatiani
Koostöö maailma suurte majandusriikidega, et töötada välja koordineeritud reageerimine üleilmsetele probleemidele
ELi kaubandussuhted ja läbirääkimised riikide, piirkondade ja WTOga
EL ÜRO kliimamuutuste konverentsil
Olulisemad saavutused
- 2012. aastal pälvis Euroopa Liit Nobeli rahupreemia enam kui kuue aastakümne jooksul rahu, leppimise, demokraatia ja inimõiguste edendamise eest Euroopas ja mujal.
- EL on käivitanud üle 35 ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) tsiviil- ja sõjalist missiooni Aafrikas, Euroopas ja Lähis-Idas, et stabiliseerida piirkondi ja koolitada kohalikke jõude.
- EL on jätkuvalt maailma juhtiv humanitaarabi andja. Aastatel 2018–2024 kasvas ELi humanitaarabi rahastamine pidevalt. 2022. aastal suurenes ELi lõplik humanitaarabi eelarve 20%, ulatudes 2,62 miljardi euroni, mis on 440 miljonit eurot rohkem kui aasta varem, jõudes miljonite sõjast, loodusõnnetustest ja sundrändest mõjutatud inimesteni.
- EL on toetanud projekte kogu maailmas, et parandada haridust, tervishoidu ja taristut partnerriikides, aidates miljoneid inimesi vaesusest välja tuua.
- Meie ülemaailmne juhtpositsioon laieneb ka kliimamuutuste vastasele võitlusele. EL on suunanud maailma oma eesmärgiga saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks – eesmärk, mille on nüüd seadnud ka teised riigid.
- Kogu maailmas rakendatava inimõiguste rikkujate vastase ELi sanktsioonirežiimi loomisega 2020. aasta detsembris andis EL märku oma kindlast otsusest seista inimõiguste eest kogu maailmas ja võtta meetmeid nende vastu, kes vastutavad inimõiguste raske rikkumise eest.
Fookuses
Arktika strateegia loob raamistiku koostööks ELi põhjanaabritega, seades kesksele kohale inimesed, julgeoleku, kliima ja heaolu. Strateegial on neli prioriteeti:
- Arktika julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine;
- kiirenevatele kliimamuutustele reageerimine;
- jõuka ja majanduslikult turvalise Arktika ülesehitamine;
- võimaluste loomine Arktika elanikele ja kogukondadele.
Arktika, mis on koduks enam kui poolele miljonile ELi kodanikule, muutub kliimamuutuste tõttu kiiresti. See olukord toob kaasa mitmesuguseid probleeme, mis kujundavad ümber Arktika julgeoleku- ja majandusmaastikku. Selle strateegiaga ja tihedas koostöös Arktika partnerite ja kogukondadega püüab EL edendada stabiilset ja tulevikku vaatavat Arktikat.
Seda lehekülge ajakohastati viimati 16 juuli 2026