Mida EL teeb?
ELi tööhõive- ja sotsiaalpoliitika eesmärk on luua kvaliteetseid töökohti kogu liidus, toetada töötajaid töö leidmisel nii oma koduriigis kui ka teistes liikmesriikides ning edendada oskuste arendamist ja ettevõtlust. Need poliitikameetmed keskenduvad ka sotsiaalkindlustussüsteemide ajakohastamisele ja koordineerimisele, töötingimuste parandamisele ühiste miinimumstandardite abil, sotsiaalse kaasatuse edendamisele ning vaesuse ja kodutusega seotud probleemide lahendamisele. Lisaks kaitstakse nendega puuetega inimeste õigusi, tagades kõigile võrdsed võimalused.
EL pakub ja koordineerib rahalist toetust, millega aidatakse liikmesriikidel investeerida valdkondadesse, nagu lastehoid, tervishoid, koolitus, kättesaadav taristu ja abi töö leidmisel.
Peamised arvandmed Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta
Euroopa sotsiaalõiguste sambasse on koondatud 20 aluspõhimõtet ja õigust, mille kaudu toetada õiglaseid ja hästi toimivaid tööturge ning sotsiaalhoolekande süsteeme. Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavas on sätestatud sotsiaalsed eesmärgid, mille EL peab 2030. aastaks saavutama.
Tegevusvaldkonnad
Taskukohase eluaseme, transpordi, energia ja toiduga seotud algatused
Eeskirjad, mis aitavad tagada, et töötajad teenivad piisavat miinimumpalka
Tugevdada meeste ja naiste võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtet läbipaistvuse suurendamise kaudu
Kvaliteetse hariduse, koolituse ja elukestva õppe täiendamise kava
Digiplatvormide kaudu töötavate inimeste töötingimuste parandamine
Aidata noortel sujuvalt haridussüsteemist tööle üle minna ja ennetada noorte pikaajalist töötust
Tagada, et igal vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus oleval lapsel oleks juurdepääs põhiõigustele, nagu tervishoid ja haridus
Juurdepääs vajalikele riiklikele tervishoiuteenustele ELis, EMPs, Šveitsis või Ühendkuningriigis ajutise viibimise ajal (kohalike elanikega samadel tingimustel)
EURES aitab tööotsijatel leida tööd ja tööandjatel värvata töötajaid üle kogu Euroopa
Peamised saavutused
- EL on kehtestanud õigusnormid, et parandada miinimumpalga piisavust ja edendada kollektiivläbirääkimisi. Piisav palk tagab kõigile inimväärse elu ja parandab sotsiaalset õiglust.
- Kehtestame eeskirjad platvormitöötajate töötingimuste parandamiseks. Digiplatvormide kaudu töötavast 28 miljonist inimesest kuni 4,1 miljonit, kes on ekslikult liigitatud füüsilisest isikust ettevõtjateks, võivad saada töötaja staatuse. Need töötajad saavad kasu töö- ja sotsiaalsetest õigustest, sealhulgas tervisekindlustusest, tasustatud puhkusest, töötustoetusest ja juurdepääsust sotsiaalkaitsele.
- ELis teenivad naised sama töö eest 13% vähem kui mehed. Oleme kehtestanud eeskirjad tasustamise läbipaistvuse kohta, et rakendada põhimõtet, mille kohaselt võrdne töö väärib võrdset tasu. Rohkem kui 100 töötajaga ettevõtted peavad avaldama teabe nais- ja meestöötajate palgalõhe kohta.
- Noortegarantiiga tagatakse, et noortele pakutakse nelja kuu jooksul pärast töötuks jäämist või haridussüsteemist lahkumist tööd, jätkuharidust, praktikat või õpipoisiõpet. Alates 2013. aastast on Euroopa noortegarantii vahendusel aidatud rohkem kui 50 miljonit noort.
- Alates 2022. aastast on ajutist kaitset saanud üle 4 miljoni ukrainlase, mis võimaldab neil ELis oma elu uuesti üles ehitada ja töötada.
- Alates 2020. aastast kehtiv oskuste pakt julgustab avaliku ja erasektori organisatsioone ühendama jõud töötajate täiendus- ja ümberõppeks. Kuni 2024. aastani mobiliseeriti selle raames enam kui 2500 liiget, kes on kokku koolitanud rohkem kui 3,5 miljonit inimest.
- Ainuüksi aastatel 2007–2024 sekkus koondatud töötajate toetuseks loodud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond 182 juhtumi puhul, eraldades 700 miljonit eurot selleks, et anda abi enam kui 170 000 inimesele 20 liikmesriigis.
Fookuses
Enam kui pooled linnades elavatest inimestest peavad eluasemega seotud küsimust pakiliseks probleemiks, mis neid otseselt mõjutab. Suurenevad eluasemekulud ja eluaseme piiratud kättesaadavus avaldavad kodumajapidamistele üha rohkem survet, eriti piirkondades, kus nõudlus on suur.
Komisjon on esitanud taskukohaste eluasemete õigusakti, mis aitab ELi riikidel ja linnadel hoolitseda taskukohaste ja kättesaadavate eluasemete eest, eelkõige piirkondades, kus eluasemenappus on suurim.
Ettepanekuga suureneb pädevate ametiasutuste õiguskindlus, kuid neile jääb samal ajal võimalus otsustada ise selle üle, kas tegutseda ja milliseid meetmeid võtta.
Seda lehekülge ajakohastati viimati 15 september 2026