Põhisisu juurde
Euroopa Komisjoni logo
Euroopa Komisjon

Tööhõive ja sotsiaalküsimused

Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse valdkonnas on vastutus jagatud Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahel.

Mida EL teeb?

Peamised arvandmed Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta

Euroopa sotsiaalõiguste sambasse on koondatud 20 aluspõhimõtet ja õigust, mille kaudu toetada õiglaseid ja hästi toimivaid tööturge ning sotsiaalhoolekande süsteeme. Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavas on sätestatud sotsiaalsed eesmärgid, mille EL peab 2030. aastaks saavutama.

Tööhõive
vähemalt 78% 20–64aastastest ELis peaks olema tööga hõivatud;
Koolitus
igal aastal peaks koolitusel osalema vähemalt 60 % kõigist täiskasvanutest;
Vaesuse vähendamine
olema vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste arv vähenenud vähemalt 15 miljoni võrra.

Tegevusvaldkonnad

Kvaliteetse hariduse, koolituse ja elukestva õppe täiendamise kava

Aidata noortel sujuvalt haridussüsteemist tööle üle minna ja ennetada noorte pikaajalist töötust

Tagada, et igal vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus oleval lapsel oleks juurdepääs põhiõigustele, nagu tervishoid ja haridus.

Juurdepääs vajalikele riiklikele tervishoiuteenustele ELis, EMPs, Šveitsis või Ühendkuningriigis ajutise viibimise ajal (kohalike elanikega samadel tingimustel)

ELi peamine vahend inimestesse investeerimiseks, et toetada tööhõivet, oskuste arendamist ja sotsiaalset kaasatust. Selle vahendusel eraldatakse ELi eelarvest liikmesriikidele 95,8 miljardit eurot ajavahemikuks 2021–2027.

Peamised saavutused

  • EL on kehtestanud õigusnormid, et parandada miinimumpalga piisavust ja edendada kollektiivläbirääkimisi. Piisav palk tagab kõigile inimväärse elu ja parandab sotsiaalset õiglust.
  • Kehtestame eeskirjad platvormitöötajate töötingimuste parandamiseks. Digiplatvormide kaudu töötavast 28 miljonist inimesest kuni 4,1 miljonit, kes on ekslikult liigitatud füüsilisest isikust ettevõtjateks, võivad saada töötaja staatuse. Need töötajad saavad kasu töö- ja sotsiaalsetest õigustest, sealhulgas tervisekindlustusest, tasustatud puhkusest, töötustoetusest ja juurdepääsust sotsiaalkaitsele.
  • ELis teenivad naised sama töö eest 13% vähem kui mehed. Oleme kehtestanud eeskirjad tasustamise läbipaistvuse kohta, et rakendada põhimõtet, mille kohaselt võrdne töö väärib võrdset tasu. Rohkem kui 100 töötajaga ettevõtted peavad avaldama teabe nais- ja meestöötajate palgalõhe kohta.
  • Noortegarantiiga tagatakse, et noortele pakutakse nelja kuu jooksul pärast töötuks jäämist või haridussüsteemist lahkumist tööd, jätkuharidust, praktikat või õpipoisiõpet. Alates 2013. aastast on Euroopa noortegarantii vahendusel aidatud rohkem kui 50 miljonit noort.
  • Alates 2022. aastast on ajutist kaitset saanud üle 4 miljoni ukrainlase, mis võimaldab neil ELis oma elu uuesti üles ehitada ja töötada.
  • Alates 2020. aastast kehtiv oskuste pakt julgustab avaliku ja erasektori organisatsioone ühendama jõud töötajate täiendus- ja ümberõppeks. Kuni 2024. aastani mobiliseeriti selle raames enam kui 2500 liiget, kes on kokku koolitanud rohkem kui 3,5 miljonit inimest.
  • Ainuüksi aastatel 2007–2024 sekkus koondatud töötajate toetuseks loodud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond 182 juhtumi puhul, eraldades 700 miljonit eurot selleks, et anda abi enam kui 170 000 inimesele 20 liikmesriigis.

Fookuses

Üritused