2026. aasta aruanne õigusriigi kohta

Sihtkonsultatsioon sidusrühmadega

Teatis ja riigipõhised peatükid

2026. aasta õigusriigi aruandes antakse ülevaade kõigi liikmesriikide positiivsetest ja negatiivsetest arengutendentsidest neljas õigusriigi põhivaldkonnas: kohtusüsteem, korruptsioonivastane raamistik, meedia mitmekesisus ja meediavabadus ning kontrolli- ja tasakaalustussüsteemiga seotud muud institutsioonilised küsimused. Aruanne sisaldab riigipõhiseid peatükke kõigi 27 liikmesriigi ja nelja laienemisprotsessis osaleva riigi (Albaania, Montenegro, Põhja-Makedoonia ja Serbia) kohta. Aruanne tugineb komisjoni autonoomsele kvalitatiivsele hinnangule ning selles analüüsitakse pärast eelmise aruande avaldamist toimunut ja antakse ülevaade 2025. aasta aruandes esile toodud probleemide ja arengusuundumuste järelmitest. Allpool lingitud veebilehelt saab täiendavat taustainfot kõigi riikide kohta.  

Aruanne sisaldab konkreetseid soovitusi kõigile liikmesriikidele ning kvalitatiivset hinnangut eelmises aruandes esitatud soovituste rakendamisel saavutatud edu kohta. Seega põhinevad 2026. aasta soovitused olenevalt tehtud edusammudest eelmise aasta soovitustel või käsitlevad uusi probleeme. Soovituste eesmärk on aidata liikmesriikidel jätkata käimasolevate reformide elluviimist ja aidata neil kindlaks teha valdkonnad, kus on vaja midagi parandada või täiustada.  

Komisjon on käesoleva aruande koostanud kõigi ELi riikide ametiasutustega peetud dialoogi ja sidusrühmadega peetud konsultatsioonide põhjal, jäädes samal ajal täielikult poliitiliselt vastutavaks aruande hindamise ja selles antud soovituste eest. Järgmises aruandes jälgib komisjon praegu esile toodud teemade arengut ja jätkab soovituste rakendamise hindamist.

2026. aasta õigusriigi aruandes jätkatakse ühtse turu mõõtmega seotud arengusuundade hindamist, millega tehti algust 2025. aasta aruandes. Veelgi süvenenumalt analüüsitakse ettevõtlusvaldkonna sidusrühmade sisendit, et tagada õiguskindlus ja prognoositav keskkond, milles ettevõtjad saavad ELi majanduskasvu edasi viia. 

Aruandel on oluline roll reformide edendamisel, hea valitsemistava toetamisel ja õigusriikluse probleemide ennetava lahendamise tagamisel. Seda rolli võetakse arvesse ka komisjoni ettepanekus järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta.

2026. aasta aruanne õigusriigi kohta – riigipõhised peatükid

Metoodika

Riigipõhistes peatükkides esitatud hinnang on koostatud 2022. aastal ajakohastatud metoodika abil pärast liikmesriikidega peetud arutelusid, pidades silmas ka soovituste lisamist aruandesse. Riigipõhiste peatükkide eesmärk ei ole anda ammendavat ülevaadet õigusriigi olukorrast igas riigis, vaid pigem tutvustada olulisi suundumusi võrreldes juuliga 2025, mil avaldati eelmine aruanne. Hinnangus viidatakse ELi õiguse nõuetele, sealhulgas Euroopa Liidu Kohtu praktikast tulenevatele nõuetele. Lisaks on asjakohaste nõuete ja parimate tavade seisukohast väärtuslikuks alusraamistikuks Euroopa Nõukogu soovitused ja arvamused.  

Õigusriigi aruanne koostati tihedas koostöös ja dialoogis riikide ametiasutustega ning selles on kasutatud mitmesugustest allikatest saadud sisendit ja komisjoni enda kogutud andmeid. Kõiki liikmesriike ja laienemisprotsessis osalevaid riike kutsuti üles aruande koostamisele kaasa aitama, andma kirjalikku tagasisidet ja osalema sihtotstarbelistel riigikülastustel, mis toimusid jaanuarist märtsini 2026. Nende riigikülastuste jaoks korraldas komisjon rohkem kui 600 kohtumist riikide ametiasutuste, sõltumatute asutuste ja sidusrühmadega, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonidega (riigikülastuste üksikasjalik ajakava on esitatud allpool jaotises „Dokumendid“). Lisaks on komisjon pidanud aruande üle poliitilise tasandi arutelusid liikmesriikide ametiasutuste ja valitsustega ning liikmesriikide parlamentide esindajatega. Enne aruande vastuvõtmist on riikide ametiasutustele antud võimalus täpsustada nende riiki käsitlevas peatükis esitatud fakte. Kui aruanne on vastu võetud, lähtub komisjon sellest riikide valitsuste ja parlamentidega edaspidi peetavates aruteludes. 

Riiklike õigusriigi kontaktpunktide võrgustik, mis loodi 2020. aastal, et õigusriigi tsükli loomisele kaasa aidata, toimib endiselt kanalina, mille kaudu suheldakse liikmesriikidega aruande ettevalmistamise käigus ja heade tavade vahetamiseks. Alates 2024. aastast osalevad selles võrgustikus vaatlejatena ka neli laienemisprotsessis osalevat riiki.   

2026. aasta aruanne õigusriigi kohta – metoodika

Liikmesriikide ja laienemisprotsessis osalevate riikide esitatud teave

Kõigil liikmesriikidel paluti esitada teavet oluliste muutuste kohta, mis olid toimunud eelkõige pärast õigusriigi olukorda käsitleva 2025. aasta aruande vastuvõtmist, tuginedes ajakohastatud küsimustikule, mida arutati liikmesriikidega. Teave esitati kokkulepitud vormis ja liigendati nelja aruandes käsitletud valdkonna järgi: kohtusüsteem, korruptsioonivastane raamistik, meedia mitmekesisus ja meediavabadus ning muud kontrolli- ja tasakaalustussüsteemiga seotud institutsioonilised küsimused. Kirjalikke vastuseid täiendati riikide külastuste ajal toimunud infovahetuse käigus ning vahel esitati pärast seda veel teavet ja peeti lisakohtumisi. Kirjalikku teavet esitasid ka laienemisprotsessis osalevad riigid, kes täiendasid sellega laienemisprotsessi kontekstis esitatud infot.  

2026. aasta aruanne õigusriigi kohta – liikmesriikidelt saadud teave.

Sihtkonsultatsioon sidusrühmadega

2026. aasta õigusriigi aruande koostamiseks kutsus Euroopa Komisjon sidusrühmi esitama oma kirjalikke seisukohti sihtotstarbelise konsultatsiooni raames, mis kestis 4. detsembrist 2025 kuni 23. jaanuarini 2026. Selle konsultatsiooni käigus saadi ligikaudu 280 horisontaalset ja riigispetsiifilist vastust mitmesugustelt huvitatud osapooltelt, sealhulgas ELi ametitelt, Euroopa võrgustikelt, riiklikelt ja Euroopa kodanikuühiskonna organisatsioonidelt, ettevõtjatelt, kutseliitudelt ning rahvusvahelistelt ja Euroopa organisatsioonidelt. Oma hiljutistest arvamustest ja aruannetest esitasid ülevaate ka Euroopa Nõukogu ja ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo. Selle konsultatsiooni käigus saadud teave täiendas komisjoni hinnangut faktidega riikide tasandil toimunu kohta.  

2026. aasta aruanne õigusriigi kohta – sihtkonsultatsioonid sidusrühmadega.