Otsustusprotsess komisjonis

Komisjoni otsused võetakse vastu kollegiaalse ja täpselt määratletud menetluse teel, mida reguleerivad aluslepingud ja komisjoni kodukord. Komisjoni otsused võivad olla seadusandlikku laadi, näiteks teistele institutsioonidele suunatud seadusandlikud ettepanekud, või õigusaktid, näiteks rakendusaktid ja delegeeritud õigusaktid. Need võivad olla ka mitteseadusandlikku laadi, näiteks poliitikastrateegiaid käsitlevad teatised ja teistele ELi institutsioonidele suunatud aruanded või rikkumismenetluste algatamise otsused.

Komisjon võtab seadusandlikke ettepanekuid vastu oma seadusandliku algatuse õiguse alusel (Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõige 2). See tähendab, et komisjon vastutab uute õigusaktide ja muude õigusaktide koostamise ja nende kohta ettepanekute tegemise eest, mille üle peetakse enne nende vastuvõtmist läbirääkimisi Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukoguga. Nende läbirääkimiste tulemusena võib lõplik ELi õigusakt oluliselt erineda komisjoni esitatud ettepanekust. 

Euroopa Parlament ja nõukogu võivad taotleda, et komisjon esitaks asjakohase ettepaneku küsimustes, mille puhul nad leiavad, et aluslepingute rakendamiseks on vaja liidu õigusakti.

Nõukogu ja parlamendi volitusel võib komisjon võtta vastu ka delegeeritud õigusakte või rakendusakte. Delegeeritud õigusaktidega muudetakse või täiendatakse õigusakti mitteolemuslikke osi. Rakendusaktid on vajalikud ELi õiguse ühetaolise rakendamise tagamiseks. Nende õigusaktide vastuvõtmiseni viivas protsessis konsulteerib komisjon eksperdirühmade kaudu ka liikmesriikide ning vajaduse korral muude sidusrühmadega (delegeeritud õigusaktide puhul) ning töötab liikmesriikide kontrolli all komiteedes (rakendusaktide puhul).
 

Komisjoni kavandamisprotsess

Komisjoni algatused, eelkõige seadusandlikud ja poliitilised ettepanekud, kavandatakse aegsasti. See kavandamine algab niipea, kui komisjoni poliitilised prioriteedid on seatud uue viieaastase ametiaja alguses, kui ametisseastuv president esitab Euroopa Parlamendile poliitilised suunised ja määrab kindlaks uue kolleegiumi kõigi liikmete ülesanded. Igal aastal määratakse järgmise aasta prioriteedid kindlaks presidendi kõnes olukorrast Euroopa Liidus ja kavatsusavalduses. Seejärel saavad neist poliitilistest suunistest konkreetsed meetmed komisjoni tööprogrammis. Selles esitatakse algatused, mis on kavas vastu võtta järgmise 12 kuu jooksul. See ei takista komisjoni võtmast vastu täiendavaid ettepanekuid, näiteks kiireloomuliste ja ootamatute vajaduste korral.

 Samuti on olemas eraldi protsess ELi pikaajalise eelarve kavandamiseks. 

Kuidas komisjon kujundab oma poliitikat ning konsulteerib kodanike ja sidusrühmadega?

ELi poliitika eesmärk on tuua kasu ELi kodanikele, ettevõtjatele ja muudele huvirühmadele. Parema õigusloome vahenditega tagatakse, et iga uus poliitikameede põhineb tõenditel ja põhjalikel konsultatsioonidel ning on kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega.

Enne uue poliitikameetme või õigusakti ettepaneku tegemist või olemasoleva läbivaatamist teeb komisjon järgmist:

• valmistab ette tagasisidekorje, mis sisaldab algatuse kirjeldust ning milles kutsutakse kodanikke ja sidusrühmi üles esitama tõendeid ja arvamusi ning mis tõlgitakse kõikidesse ELi keeltesse. Enamikul juhtudel hõlmab see internetipõhist avalikku konsultatsiooni spetsiaalse veebiportaali „Avaldage arvamust!: avalikud konsultatsioonid ja tagasiside“ vahendusel, mis võimaldab anda tagasisidet kõigis ELi keeltes. Komisjon kasutab saadud vastuseid algatuste väljatöötamisel;
• hindab varasemaid meetmeid seotud valdkondades, et hinnata nende tõhusust, tulemuslikkust, asjakohasust, ELi lisaväärtust ja sidusust, võttes neid tulemusi arvesse poliitikameetme või programmi läbivaatamise ettevalmistamisel;
• pöörab erilist tähelepanu sellele, et õigusaktid oleksid võimalikult lihtsad ning nende kohaldamise võimalikud kulud ettevõtjate ja kodanike jaoks võimalikult väikesed, järgides põhimõtet „üks sisse, üks välja“ ning püüdes vähendada aruandlusnõuetest tulenevat koormust vähemalt 25% (VKEde puhul vähemalt 35%);
• kogub mõjuhinnangu abil tõendeid, et hinnata, kas ELi meede on põhjendatud, ja kui on, siis kuidas seda kõige paremini kavandada, et saavutada asjakohased poliitikaeesmärgid, analüüsides mitmesuguste poliitikavariantide keskkonna-, sotsiaalset ja majanduslikku mõju, järgides samal ajal subsidiaarsuse põhimõtet (EL ei sekku, kui küsimust on võimalik tõhusalt lahendada ELi liikmesriikides) ja proportsionaalsuse põhimõtet (ELi meetmed ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik eesmärkide saavutamiseks);
• kasutab tulevikusuundade strateegilist analüüsi, et tagada poliitikameetmete ja algatuste sobivus tulevaste probleemide lahendamiseks ning võimaldada ELil kasutada ära tulevasi võimalusi. Samuti tagatakse sellega, et tema ettepanekud on vaikimisi digitaalsed ja järgivad enne täiendavate nõuete kehtestamist ühekordsuse põhimõtet. 

Kodanikud saavad teha ettepanekuid uute ELi poliitikameetmete või õigusaktide (mis kuuluvad ELi pädevusvaldkonda) kohta Euroopa kodanikualgatuse kaudu.

Avaldage oma arvamust ja osalege avalikus konsultatsioonis

Kuidas komisjon institutsioonisiseselt konsulteerib?

Kui algatus on saanud konkreetse kuju, saadetakse see läbivaatamiseks ja tagasiside saamiseks kõigile asjaomastele komisjoni talitustele. See protsess tagab, et otsuste tegemisel kasutatakse ära kõik olemasolevad asutusesisesed eksperditeadmised, andes igale osakonnale võimaluse anda oma panus ettepaneku koostamisse ja teha kindlaks võimalikud probleemid. Alles pärast seda, kui nende tagasisidet on arvesse võetud ja vajaduse korral algatuse kavandis kajastatud, võib selle esitada kolleegiumile vastuvõtmiseks.