Rakendusaktid
Esmane vastutus ELi õiguse rakendamise eest lasub ELi liikmesriikidel. Valdkondades, kus on vaja ühetaolisi rakendamistingimusi (maksundus, põllumajandus, siseturg, tervishoid ja toiduohutus jne), võtab komisjon (või erandkorras nõukogu) vastu rakendusakti.
Kuidas rakendusaktid vastu võetakse?
Enne kui komisjon saab rakendusakti vastu võtta, peab ta tavaliselt konsulteerima kõigi ELi liikmesriikide esindajatest koosneva komiteega.
Komitee kaudu saavad ELi liikmesriigid jälgida komisjoni tööd rakendusakti vastuvõtmisel. Selle protsessi kohta on kasutusel Euroopa Liidu termin komiteemenetlus.
Komisjoni parema õigusloome tegevuskavaga nähakse ette, et kodanikud ja teised huvirühmad saavad rakendusakti eelnõu kohta tagasisidet anda nelja nädala jooksul enne seda, kui vastav komitee korraldab hääletuse rakendusakti vastuvõtmiseks või tagasilükkamiseks. On ka mõned erandid, mis kehtivad näiteks hädaolukorras või juhul, kui kodanikud ja huvirühmad on juba oma panuse andnud. Lisateavet leiate parema õigusloome vahendite juurest.
Komiteele esitatakse ülevaade saadud tagasisidest ning sellele järgnev arutelu lisatakse kokkuvõtvasse protokolli, mis avaldatakse komiteemenetluse registris.
Lisateave komiteemenetluse kohta
Delegeeritud õigusaktid
Komisjon võtab need vastu ELi õigusakti ehk seadusandliku akti tekstis antud volituse alusel.
Komisjoni õigus delegeeritud õigusakte vastu võtta on rangelt piiratud:
- delegeeritud õigusaktiga ei saa muuta seadusandliku akti olemuslikke aspekte;
- seadusandlikus aktis peavad olema kindlaks määratud volituste delegeerimise eesmärgid, sisu, kohaldamisala ja kestus;
- Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeerimise tagasi võtta või esitada delegeeritud õigusakti kohta vastuväiteid.
Kuidas delegeeritud õigusakt vastu võetakse?
Komisjon valmistab delegeeritud õigusakti ette ja võtab selle vastu pärast konsulteerimist eksperdirühmadega, kuhu kuuluvad esindajad kõigist ELi liikmesriikidest. Eksperdirühmad kohtuvad kas korrapäraselt või vastavalt vajadusele.
Komisjoni parema õigusloome tegevuskava näeb ette, et kodanikud ja teised huvirühmad saavad nelja nädala jooksul anda delegeeritud õigusakti eelnõu kohta tagasisidet. On ka mõned erandid, mis kehtivad näiteks hädaolukorras või juhul, kui kodanikud ja huvirühmad on juba oma panuse andnud. Lisateavet leiate parema õigusloome vahendite juurest.
Kui komisjon on õigusakti vastu võtnud, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu üldjuhul kahe kuu jooksul vastuväiteid esitada. Kui nad seda ei tee, siis delegeeritud õigusakt jõustub.
Vastuvõetud õigusaktid sisaldavad „seletuskirja“, milles tehakse kokkuvõte saadud tagasisidest ja sellega arvestamisest.
Komisjoni eksperdirühmade ja sarnaste üksuste register
2017. aasta detsembris võeti kasutusele uus institutsioonidevaheline delegeeritud õigusaktide register. See annab delegeeritud õigusaktidega seonduvast täieliku ülevaate ja võimaldab kasutajatel tellida teavitusi konkreetse, neile huvi pakkuva delegeeritud õigusakti kohta. Register on kättesaadav kõikides ELi keeltes.