Parema õigusloome tegevuskava eesmärgid
- Tagada, et ELi poliitikakujundamine põhineb tõenditel
- Lihtsustada ja parandada ELi õigusakte ning vältida tarbetut koormust
- Kaasata otsustusprotsessi kodanikud, ettevõtjad ja sidusrühmad
Mida teeb Euroopa Komisjon?
Euroopa Komisjon vastutab uute ELi õigusaktide ja poliitika kavandamise ja ettevalmistamise eest ning esitab ettepanekud nende vastuvõtmiseks. Selles töös juhindutakse komisjoni iga-aastasest tööprogrammist. Õigusaktide ettepanekute tegemisel hindab komisjon nende eeldatavat olulist mõju, muu hulgas keskkonna-, sotsiaalset ja majanduslikku mõju. Tulevikusuundade strateegiline analüüs on oluline element tulevikukindla poliitika kujundamisel kõigis sektorites.
Komisjon vastutab ka ELi õigusaktide hindamise ja vajaduse korral parandusettepanekute tegemise eest.
Komisjon jätkab järelevalvet vastuvõetud algatuste rakendamise ja kohaldamise üle liikmesriikides.
Parem õigusloome tagab, et otsuste tegemine toimub läbipaistvalt ja tõhusalt. Alates 2021. aastast on parema õigusloome läbivaadatud tegevuskava põhipunktid järgmised:
Avalike konsultatsioonide parandamine, võttes uuenduskuuri läbinud portaalis „Avaldage arvamust: Avalikud konsultatsioonid ja tagasiside“ kasutusele ühtse ja ELi ametlikesse keeltesse tõlgitud tagasisidekorje. Selle lähenemisviisiga on tagasiside tegevuskavadele ja esialgsetele mõjuhinnangutele liidetud avaliku konsultatsiooni küsimustikuga.
Komisjoni jõupingutuste tugevdamine, et lihtsustada ELi eeskirju ja vähendada tarbetut koormust, kuid tagada samal ajal õigusaktide kasulikkus (REFIT), võttes kasutusele põhimõtte „üks sisse, üks välja“. Selle põhimõttega tagatakse, et uus regulatiivne koormus kompenseeritakse samaväärse koormuse kõrvaldamisega samas poliitikavaldkonnas. 2021. aasta teises pooles viis komisjon läbi katseprojekti „üks sisse, üks välja“, mis sisaldas kümmet seadusandlikku ettepanekut (mis hõlmasid paljusid poliitikavaldkondi ja mõjutasid eri sektoreid ja sidusrühmi), et seda põhimõtet, selle metoodikat ja sellega seotud arvutusi katsetada. Katseprojekti käigus saadud kogemustele tuginedes rakendab komisjon nüüd põhimõtet „üks sisse, üks välja“ ning tegi sellega algust oma 2022. aasta tööprogrammis. Samuti on komisjon võtnud kohustuse ratsionaliseerida aruandlusnõudeid, et vähendada aruandlust 25 %.
Investeeringuid aeglustavate takistuste ja bürokraatia kaotamine koostöös tulevikukindluse platvormi kõrgetasemelise eksperdirühma peamiste sidusrühmadega.
ÜRO kestliku arengu eesmärkide muutmine keskseks poliitikateemaks, et tagada, et kõik seadusandlikud ettepanekud aitaksid kaasa kestliku arengu tegevuskavale 2030.
Tagada, et parem õigusloome käsitleks ja edendaks kestliku arengu eesmärke, eelkõige olulise kahju ärahoidmise põhimõtet, ja digiüleminekut.
Tulevikusuundade strateegilise analüüsi integreerimine poliitikakujundamisse, et tagada tegevuspõhimõtete tulevikukindlus, võttes näiteks arvesse uusi megatrende, mis on seotud rohe- ja digiülemineku, geopoliitiliste ja sotsiaal-majanduslike aspektidega.
OECD on komisjoni parema õigusloome tavasid rahvusvaheliselt tunnustanud ja OECD liikmed peavad neid edumeelseteks.
Lisateave ELi poliitikakujundamise ja õigusloometsükli kohta.
Avaldage arvamust: Avalikud konsultatsioonid ja tagasiside – jagage oma seisukohti ja ideid
Alates 2015. aastast on komisjon kogunud tõendeid ja tagasisidet kodanikelt, ettevõtjatelt ja sidusrühmadelt õigusloome ja poliitika kujundamise protsessi igas etapis. Portaalis „Avaldage arvamust: Avalikud konsultatsioonid ja tagasiside“ saate jagada oma seisukohti ja ideid komisjoni algatuste kohta kõigis poliitikavaldkondades. Loodud on võimalus tellida teateid konkreetse algatusega seonduvate uute arengute kohta, sealhulgas ka pärast õigusaktide vastuvõtmist.
Teie saate asju muuta!
Kodanikelt, ettevõtjatelt ja sidusrühmadelt saadud tagasiside aitab ELi poliitika kujundamisele väga palju kaasa. Tagasiside on suunanud ja täiustanud komisjoni tööd mitme olulise algatuse puhul, nagu Euroopa kodanikualgatus, Euroopa solidaarsuskorpus, ühine põllumajanduspoliitika ja suunised hoonete energiatõhususe kohta.
Tutvuge sellega, kuidas konsulteerimine on aidanud kaasa poliitika kujundamisele.
ELi õigusaktide lihtsustamine
Komisjon hindab kehtivate õigusaktide tulemuslikkust ning teeb nende eesmärgipärasena hoidmiseks vajalikke muudatusi.
- 2012. aastal loodi õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programm (REFIT), et lihtsustada ELi õigust ja vähendada halduskoormust, kuid tagada samas õigusaktide kasulikkus. Õigusaktide hindamisel ja läbivaatamisel võetakse alati arvesse lihtsustamise ja koormuse vähendamise võimalusi. ELi õigusaktide läbivaatamine on alati hõlmatud REFITiga ning selle eesmärk on vähendada halduskoormust ja lihtsustada õigusakte.
- REFITi platvormi asendav tulevikukindluse platvorm loodi 2020. aastal. Tulevikukindluse platvorm on kõrgetasemeline eksperdirühm, mis koosneb liikmesriikide, Regioonide Komitee ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esindajatest ning kodanikuühiskonda, ettevõtjaid ja valitsusväliseid organisatsioone esindavatest sidusrühmadest. Platvorm teeb koostööd ka VKEde saadikute võrgustiku ja RegHubiga. Platvorm koostab komisjonile arvamusi, milles esitatakse konkreetsed ettepanekud lihtsustamise, koormuse vähendamise ja kehtivate ELi õigusaktide ajakohastamise võimaluste kohta.
- Igaüks võib teha ettepanekuid kehtivate ELi õigusaktide lihtsustamise kohta portaali „Avaldage arvamust: lihtsustage!“ kaudu.
- Hindamise ja toimivuskontrollide abil hinnatakse seda, kas ELi õigusaktid, poliitikameetmed ja rahastamisprogrammid annavad soovitud tulemusi minimaalsete kuludega.
Komisjon esitab iga-aastases koormusanalüüsis ülevaate lihtsustamiseks ja koormuse vähendamiseks tehtud jõupingutustest. Samuti jälgib komisjon REFITi tulemustabeli kaudu korrapäraselt, kuidas lihtsustamise ja koormuse vähendamise võimalusi võetakse kogu poliitikakujundamise tsükli jooksul arvesse.
Kvaliteedi tagamine
Parema õigusloome suunised ja töövahendid annavad Euroopa Komisjoni talitustele konkreetsed suunised uute algatuste ja ettepanekute ettevalmistamisel ning kehtivate õigusaktide haldamisel ja hindamisel.
2015. aastal lõi komisjon õiguskontrollikomitee, mis on komisjoni ametnikest ja välisekspertidest koosnev sõltumatu kogu. Õiguskontrollikomitee vaatab läbi mõjuhinnangud ja valitud hindamised. Komitee avaldab aastaaruandeid, milles tutvustab, mida ta on oma ülesannete täitmiseks teinud.
Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse tugevdamine
Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõte on ELi aluslepingute nurgakivi, mida võetakse komisjoni seadusandlike ettepanekute juures järjekindlalt arvesse.
Subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt tegutseb komisjon ainult siis, kui see on vajalik ja kui see annab selge eelise riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil võetud meetmete ees. Välja arvatud küsimustes, mille puhul ELil on ainupädevus, ei tohiks Euroopa tasandil meetmeid võtta. EL sekkub ainult juhul, kui ühiselt saab tegutseda tulemuslikumalt kui riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil. Kõigi poliitiliselt tundlike ja oluliste algatuste puhul lisatakse mõjuhinnangule ka subsidiaarse hindamise tabel.
Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt keskendutakse kavandatava õigusakti rahalisele ja haldusmõjule, tagamaks, et reguleerivad meetmed ei läheks kaugemale sellest, mis on vajalik seadusandlike ja poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Igasugune selline mõju tuleb hoida võimalikult madalal tasemel ning proportsioonis poliitiliste eesmärkidega. Komisjoni jaoks tähendab see oma ambitsioonikate eesmärkide saavutamist kõige lihtsamal ja vähem kulukal viisil, vältides tarbetut bürokraatiat.
ELi institutsioonide koostöö
ELi õigusloome parandamine on kõigi ELi institutsioonide ja liikmesriikide ühine eesmärk ja vastutus. Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni koostöö tugevdamine lähiaastatel on parim viis ELi õigusloome täiustamiseks ja paremate tulemuste saavutamiseks.
Arvestades kestliku taastumisega kaasnevaid võimalusi ja probleeme, on õigusaktide tulemuslikkus olulisem kui kunagi varem. ELi õiguse tõhus kohaldamine, rakendamine ja jõustamine on von der Leyeni komisjoni prioriteete. Oma seadusandlike ettepanekute puhul saab komisjon anda kuludele ja säästudele üksnes esialgse hinnangu. Euroopa Parlamendi ja nõukoguga peetavate läbirääkimiste käigus tehtavad muudatused võivad mõju inimestele ja ettevõtetele oluliselt muuta. Seepärast soovib komisjon taasalustada poliitilist dialoogi, mis võimaldaks kõigil pooltel täita institutsioonidevahelisest parema õigusloome kokkuleppest tulenevaid kohustusi.
Komisjon teeb kooskõlas andmete läbipaistvuse põhimõtetega üldsusele järk-järgult kättesaadavaks asutusesisesed andmebaasid ja andmekogud. Komisjonil on kavas teha Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepanek luua ühine tagasisideregister – õigusloome ühisportaal –, mis võimaldaks igaühel, kes on huvitatud ELi poliitika kujundamisest, leida hõlpsalt kogu ühe või teise algatuse aluseks olev tõendusmaterjal.
Rahvusvaheline reguleerimisalane koostöö
EL on rajatud ühiselt kokku lepitud normidele. Et normid saaksid toimida, peavad liikmesriigid neid täielikult ja õigeaegselt rakendama ja jõustama. Seejärel peavad nad tagama, et norme kohaldataks ja jõustataks nõuetekohaselt, sest nende jõustamata jätmine toob kodanikele ja ettevõtjatele kaasa kulusid.
ELi õiguse tõhus kohaldamine, rakendamine ja jõustamine on von der Leyeni komisjoni prioriteete. Kooskõlas president von der Leyeni poliitiliste suunistega kavatseb komisjon jätkuvalt suunata ja toetada liikmesriikide jõupingutusi direktiivide ülevõtmisel, määruste rakendamisel ja ELi normide nõuetekohasel kohaldamisel. Seda, kuidas liikmesriigid võtavad ELi õigusaktid üle siseriiklikesse õigusaktidesse, aitab kindlaks teha vastavuskontroll. Et pidada liikmesriikidega ülevõtmisetapis tõhusat dialoogi, vajab komisjon selget ja täpset teavet nende siseriiklike õigusaktide kohta.
Edaspidi kavatseb komisjon teha kokkuvõte oma õigusloome järelevalve ja jõustamisabinõudest, et veenduda nende jätkuvas sobivuses ELi õiguse toimimise tagamiseks.
Dokumendid
- Parem õigusloome 2021: ühendatud jõududega parema õigusloome poole
- OECD 13. konverents „Measuring Regulatory Performance“
- OECD aruanne (2022) „Report on Better Regulation Practices across the European Union“
- Parem õigusloome: kokkuvõtete tegemine ja pingutuste jätkamine
- Parema õigusloome tegevuskava täitmine 2017
- Parem õigusloome: paremad tulemused – tugevam liit
- Parem õigusloome paremate tulemuste saavutamiseks – ELi tegevuskava
- REFITi teatis
- Parema õigusloome suunised ja vahendid:
- Otsus, millega luuakse platvorm „Fit for Future“
- Teatis „Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte rolli suurendamine ELi poliitikakujundamises“
- Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe
Seotud lingid
- Avaldage arvamust: Avalikud konsultatsioonid ja tagasiside
- Portaal „Avaldage arvamust: lihtsustage!“
- Küsimused ja vastused parema õigusloomega seotud tulevaste meetmete kohta
- Õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programm (REFIT)
- Tulevikukindluse platvorm
- Õiguskontrollikomitee
- 2019., 2020. ja 2021. aasta koormusanalüüs
- Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse rakkerühm „Teeme vähem, aga paremini“
- Õigusloomeprotsess ELis
- Euroopa tuleviku teemaline konverents
- Euroopa taastekava ja taasterahastu „NextGenerationEU“
Viimased uudised
- Pressiteade: Parem õigusloome: ühendame jõud paremate ELi õigusaktide väljatöötamiseks ja tulevikuks valmistumiseks
- Pressiteade: Parem õigusloome: komisjon soovib suurendada subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte rolli ELi poliitika kujundamises
- Pressiteade: Otsuste tegemine ELis muutub läbipaistvamaks: uus delegeeritud õigusaktide register
- Pressiteade: Parem õigusloome: komisjon avaldas 2020. aastat käsitleva iga-aastase koormusanalüüsi