Erakorralise toetuse rahastamisvahend aktiveeriti 2020. aastal COVID-19 kriisi varajases etapis. Selle eesmärk oli aidata liikmesriikidel reageerida koroonaviiruse pandeemiale, tegeledes vajadustega strateegiliselt ja koordineeritult Euroopa tasandil ning seda kasutati kuni 2022. aasta jaanuarini.
Oluliste kaupade, meedikurühmade ja patsientide transport
Osa erakorralise toetuse rahastamisvahendi rahastusest eraldati liikuvuspaketile, millega toetati järgmist:
meditsiinitarvete transport sinna, kus neid kõige enam vajati, rahastades abisaadetiste transporti ELi liikmesriikidesse ja ELi liikmesriikide vahel;
patsientide ümberpaigutamine ühest ELi liikmesriigist teise või liikmesriikidest naaberriikidesse. See võimaldas kasutada tervishoiusüsteemi ülekoormatuse korral teiste riikide vaba võimekust. Samuti tagas see ravi võimalikult paljudele patsientidele;
meditsiinitöötajate ja mobiilsete meedikurühmade transport, et nad saaksid liikuda ühest ELi liikmesriigist teise ja EList naaberriikidesse, et aidata inimesi seal, kus meditsiinilist abi oli kõige enam tarvis.
Seda täiendavat rahastamisvõimalust pakuti lisaks ELi elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu antavale toetusele ja rescEU varu kaudu tehtavatele kaitsevarustuse tarnetele.
Erakorralise toetuse rahastamisvahendi aktiveerimise ajal eraldas komisjon rohkem kui 164 miljonit eurot meditsiinitarvete, vaktsineerimisega seotud seadmete ja ravimite veoks ning 9 miljonit eurot meditsiinirühmade transpordiks ja patsientide üleviimiseks.
Kokku toetati selle abiga üle 2000 õhu-, maismaa- ja mereoperatsiooni. Nende operatsioonide kaudu transporditi Euroopasse elupäästvaid isikukaitsevahendeid ja meditsiiniseadmeid ning 515 tervishoiutöötajat ja 135 patsienti.
UV-robotid haiglate desinfitseerimiseks kogu Euroopas
Komisjon eraldas erakorralise toetuse rahastamisvahendist 12 miljonit eurot, et annetada 305 UV-desinfitseerimisrobotit 27 liikmesriigi haiglatele. Robotid desinfitseerivad tavapärase suurusega palati kiiresti ja ohutult. Seda tehes aitavad nad leevendada haiglatöötajate töökoormust, pakkudes patsientidele suuremat kaitset patogeenidest tingitud nakkuse eest.
Tervishoiutöötajate koolitamine intensiivravioskuste vallas
Euroopa Komisjon eraldas erakorralise toetuse rahastamisvahendist 2,5 miljonit eurot koolitusteks eri valdkondade tervishoiutöötajatele, et toetada ja aidata intensiivraviosakondi. Programm kestis 8 kuud ja selle raames koolitati 17 000 arsti ja õde 700 haiglas üle kogu ELi. Intensiivravioskusi jagati tervishoiutöötajatele, kes ei tööta tavaliselt intensiivraviosakondades. See aitas suurendada nende töötajate hulka, kes võidakse tööle kutsuda siis, kui intensiivraviosakondade suutlikkust on vaja ajutiselt kiiresti ja olulisel määral suurendada.
ELi digitaalne COVID-tõend
ELi digitaalse COVID-tõendi määrust hakati kohaldama 1. juulil 2021. Juba 17. märtsil 2021 esitas Euroopa Komisjon ettepaneku ELi COVIDi digitõendi kohta, et hõlbustada pandeemia ajal kodanike ohutut vaba liikumist ELis. 27. septembril 2021 toetas komisjon 20 liikmesriiki kokku 95 miljonit euroga, et nad saaksid osta COVID-19 diagnostilisi teste, mis hõlbustaks ELi digitaalsete COVID-tõendite väljastamist.
Koostalitusvõime tagamine
Komisjon mobiliseeris erakorralise toetuse rahastamisvahendi raames ligikaudu 16 miljonit eurot, et luua COVID-19 vaktsineerimist, testimist ja haigusest paranemist kinnitavate koostalitusvõimeliste tõendite väljastamiseks ja kontrolliks vajalik taristu.
Tuginedes kogemustele, mis saadi Euroopa liidenduslüüsiteenuse (EFGS) loomisel piiriüleseks andmevahetuseks riiklike kontaktijälgimis- ja hoiatusrakenduste vahel, töötas komisjon välja ELi lüüsi. Sellest sai turvaline digitaristu, mis ühendas riiklikke süsteeme, tagades koostalitusvõimeliste tõendite usaldusväärse kontrolli kogu ELis. Pärast edukat katseetappi hakkas ELi lüüs 1. juunil 2021 toimima, võimaldades tõendeid piiriüleselt kontrollida.
Mobiilsete kontaktijälgimisrakenduste piiriülene ühendamine
22 ELi/EMP riiki võtsid kasutusele riiklikud mobiilsed kontaktijälgimis- ja hoiatusrakendused, et katkestada koroonaviiruse nakkusahel ja päästa elusid. Need riigid ja komisjon tegid tööd selle nimel, et tagada selliste rakenduste piiriülene koostalitlusvõime. 22 riigist 19 olid ühendatud Euroopa liidenduslüüsiteenusega (EFGS) ja need olid seega omavahel ühendatud.
Erakorralise toetuse rahastamisvahendist tehti kättesaadavaks ligikaudu 10 miljonit eurot, et toetada mobiilsete kontaktijälgimis- ja hoiatusrakenduste koostalitlusvõimet. Sellest 7 miljonit eurot kasutati kogu ELi hõlmava lüüsisüsteemi (Euroopa liidenduslüüsiteenus) väljatöötamiseks ja kasutuselevõtuks, mis võimaldas sellist piiriülest koostalitlusvõimet, ning 3 miljonit eurot eraldati selleks, et toetada liikmesriike nende riiklike rakenduste ja süsteemide kohandamisel, et ühendada need koostalitlusvõime lüüsiteenusega.
Kasulikud lingid
- Komisjoni tegevus koroonaviiruse pandeemiale reageerimisel rahvatervise valdkonnas.
- Erakorralise toetuse rahastamisvahend – korduma kippuvad küsimused.
- Erakorralise toetuse rahastamisvahendi loomise õiguslik alus (2016. aastal) ja selle kasutusele võtmine (2020. aastal).
- Komisjoni terviseseadmete teabevõrgustik