Suurendame eurooplaste kaitsmiseks kaitsevalmidust

Julgeoleku- ja kaitseprobleemide lahendamine

2025. aasta esimesel poolel esitas komisjon mitme olulise algatuse ettepanekud, et suurendada Euroopa kaitsevalmidust ja -investeeringuid:

• valge raamat „Euroopa kaitsevalmidus 2030“
• kava „ReArm Europe“ / „Kaitsevalmidus 2030“
• kaitsevalmiduse koondpaketi lihtsustamine

Need ettepanekud on olulised ELi ees seisvate julgeoleku- ja kaitsevaldkonna probleemide ja puudujääkidega tegelemisel. 

2025. aasta oktoobris esitas komisjon kaitsevalmiduse tegevuskava aastani 2030, et mõõta edusamme ja arutada edasist tegevust.

Järgmisel kuul, ja nagu märgitud valges raamatus, esitas komisjon ka uue Euroopa sõjaväelise liikuvuse edendamise paketi ettepaneku. Samal ajal koostas ta ELi kaitsetööstuse ümberkujundamise tegevuskava, mis käsitleb murrangulist innovatsiooni. 

Kavaga „ReArm Europe“ / „Kaitsevalmidus 2030“ suurendatakse kaitsevaldkonna rahastamist, andes ELi riikidele rohkem finantspaindlikkust.

EL saavutab selle, tehes järgmist: 

• aktiveerib stabiilsuse ja kasvu paktis sätestatud riikide vabastusklausli, mis võimaldab liikmesriikidel suurendada kaitsekulutusi. Kaitse-eelarvete suurenemine 1,5% SKPst võib nelja aasta jooksul suurendada eelarvepoliitilist manööverdamisruumi peaaegu 650 miljardi euro võrra;
• käivitab 150 miljardi euro suuruse laenuvahendi – Euroopa julgeolekumeetmete rahastamisvahendi (SAFE) – et aidata riikidel investeerida peamistesse kaitsevaldkondadesse, nagu raketitõrje, droonid ja küberturvalisus. Vahendid hangitakse kapitaliturgudelt ja jagatakse huvitatud liikmesriikidele nende taotlusel, võttes aluseks nende riiklikud kavad. Euroopa Liidu Nõukogu poolt 2025. aasta mais vastu võetud SAFE julgustab liikmesriike kulutama paremini nii üheskoos kui ka Euroopa tasandil.
• toetab Euroopa Investeerimispanga Gruppi kaitse- ja julgeolekuprojektidele antavate laenude laiendamisel ning kiirendab Euroopa hoiuste ja investeeringute liidu tegevust erakapitali kaasamisel, et Euroopa kaitsetööstus ei sõltuks üksnes avaliku sektori investeeringutest. 

Nende rahastamisvahendite täielik võimendamine avaldab positiivset mõju ELi majandusele ja konkurentsivõimele. See hõlmab uute tehaste ja tootmisliinide ehitamist, mis on olulised heade töökohtade loomiseks Euroopas.

Püsiva rahu nimel – kaitsevalmiduse tegevuskava aastani 2030

Kaitsevalmiduse tegevuskava on terviklik kava Euroopa kaitsevõime tugevdamiseks. Selles esitatakse selged eesmärgid ja konkreetsed vahe-eesmärgid, et

• kõrvaldada võimelünki
• kiirendada kaitseinvesteeringuid kõigis liikmesriikides
• saavutada 2030. aastaks täielik kaitsevalmidus. 

Euroopa valmisoleku juhtalgatused

Tegevuskavas esitatakse neli juhtalgatust

• Euroopa droonikaitse algatus
• idatiiva seire
• Euroopa õhukilp
• Euroopa Kosmosekilp

Nendega suureneb Euroopa heidutus- ja kaitsetegevuse suutlikkus maismaal, õhus, merel, küberruumis ja kosmoses. Samal ajal aitavad need otseselt kaasa NATO võimetealaste eesmärkide saavutamisele.

Valmisolek võimekoalitsioonide kaudu

Täieliku kaitsevalmiduse saavutamiseks tuleb tagada liikmesriikide relvajõudude valmisolek ja reageerimissuutlikkus mis tahes kaitsekriisi, sealhulgas intensiivse sõjategevuse puhul. 

Selleks et kõrvaldada ühiste arendus- ja hankemeetmete varal kriitilised võimelüngad, kutsutakse tegevuskavas liikmesriike üles viima lõpule võimekoalitsioonide moodustamine üheksas keskses valdkonnas. Nendeks on õhu- ja raketikaitse; strateegilised võimaldid; sõjaväeline liikuvus; suurtükisüsteemid; kübervaldkond, tehisintellekt ja elektrooniline sõjapidamine; raketid ja laskemoon; droonid ja droonikaitse; maavägi ja merel toimuv tegevus.

ELi kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi tugevdamine 

Võimelünkade kõrvaldamiseks peab ELi kaitsetööstus suutma tagada piisavas mahus ja piisavalt kiiresti vahendid, mida liikmesriigid vajavad. 

Täielikult tuleks ära kasutada kaitsevaldkonna innovatsiooni, sealhulgas Ukrainast tulevaid lahendusi. Samuti tuleks tugevdada kaitsevaldkonna tarneahelate vastupidavust ning vähendada kriitilist sõltuvust toorme ja muude kriitiliste sisendmaterjalide puhul.

Suuremad investeeringuid kaitsevaldkonda 

Eesmärk on luua 2030. aastaks lihtsustatud ELi kaitseturg, millel on ühised eeskirjad, mis võimaldavad tööstusel toota kiiremini ja suuremas mahus, edendades nii tootmist kui ka innovatsiooni. Selleks et tagada Euroopa pakiliste vajaduste rahuldamine, viib komisjon ennast kurssi tööstusvõimsusega, alustuseks õhu- ja raketikaitse, droonide ja kosmosesüsteemide vallas.

Kaitsevalmiduse tegevuskava järgib kava „ReArm Europe“ / „Kaitsevalmidus 2030“, mis annab liikmesriikidele rohkem finantspaindlikkust tootmise ja valmisoleku tugevdamiseks. Lisaks sellele hõlmab see plaane luua 2027. aastaks kogu ELi hõlmav sõjaväelise liikuvuse ala, kus kehtiksid ühtlustatud normid ning oleks olemas maismaa-, õhu- ja mereteede võrgustik, mis lubaks vägesid ja varustust Euroopas kiiresti ühest kohast teise viia. See NATOga tihedas koostööd kavandatud algatus suurendab Euroopa suutlikkust kriisidele kiiresti reageerida.