ELi õiguse kohaldamise järelevalve 2023. aasta aruanne

Igal aastal avaldab komisjon aruande, mis käsitleb liidu õiguse kohaldamise järelevalvet eelnenud aastal. Aruandes vaadeldakse liikmesriikides ELi õiguse kohaldamise peamisi aspekte ning komisjoni meetmeid ELi õiguse järgimise tagamiseks 2023. aastal. Põhiaruandes esitatakse komisjoni poliitiliste prioriteetide seisukohast kõige olulisemad uurimised ja rikkumismenetlused. Sellel veebisaidil on esitatud rikkumismenetlused, EU Piloti dialoogid ja kaebused poliitikavaldkondade ja liikmesriikide kaupa viie aasta lõikes. Poliitikavaldkondi käsitlevad spetsiaalsed veebilehed annavad teavet selle kohta, kuidas komisjon edendas nõuete täitmist nendes valdkondades, ning viidatakse Euroopa Liidu Kohtu peamistele otsustele. Liikmesriikide lehtedel antakse konkreetse riigi kohta täpsemat teavet. 

Rikkumised

Komisjoni avalik rikkumisjuhtumite register annab juurdepääsu pooleliolevate menetluste loeteludele poliitikavaldkondade ja liikmesriikide kaupa. Seda ajakohastatakse reaalajas. Register võimaldab otsida ka 2023. aastal algatatud või lõpetatud rikkumismenetlusi või otsuseid (nt ametlikud kirjad, põhjendatud arvamused või pöördumised Euroopa Kohtusse).

Rikkumismenetluste edenemine

Ülal esitatud graafikul on näidatud uute, lõpetatud või aasta lõpu seisuga pooleliolevate menetluste arv ajavahemikul 2019–2023. Rippmenüül klõpsates saate valida poliitikavaldkonna.

Uued rikkumismenetlused

[notranslate]new_infringement_cases_2019_2023[/notranslate]

Klõpsates sellel interaktiivsel mitmetasandilisel graafikul, saate tutvuda valitud aasta uute rikkumismenetluste jaotusega poliitikavaldkondade ja rikkumiste liikide kaupa.

Aasta lõpu seisuga pooleliolevad rikkumismenetlused

[notranslate]infringement_cases_open_at_year_end_2019_2023[/notranslate]

Klõpsates ülal esitatud mitmetasandilisel graafikul, saate tutvuda valitud aasta lõpu seisuga pooleliolevate rikkumismenetluste arvuga poliitikavaldkondade kaupa.

Uute rikkumismenetluste liik liikmesriikide kaupa

Aasta lõpu seisuga pooleliolevate rikkumismenetluste liik liikmesriikide kaupa ja Ühendkuningriigi puhul

Lõpetatud rikkumismenetlused menetlusetappide järgi

2023. aastal lõpetas komisjon 1038 rikkumismenetlust. 94 %-l juhtudest oli võimalik menetlus lõpetada ilma Euroopa Liidu Kohtusse pöördumata. Täpsemalt lõpetas komisjon rikkumismenetlused järgmistes etappides:

• 680 rikkumismenetlust pärast ELi toimimise lepingu artikli 258 kohase ametliku kirja saatmist;
• 300 rikkumismenetlust pärast põhjendatud arvamuse saatmist;
• 20 rikkumismenetlust pärast asja kohtusse andmise otsuse tegemist, kuid enne vastava avalduse esitamist;
• 25 rikkumismenetlust pärast Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 kohaselt kohtuotsuse tegemist;
• 13 rikkumismenetlust võeti kohtust tagasi, enne kui kohus oma otsuse tegi. Komisjon võttis need rikkumismenetlused tagasi, kuna asjaomased liikmesriigid võtsid ELi õiguse järgimiseks vajalikud meetmed.
   

Kohtusse pöördumine ja kohtuotsused

2023. aastal otsustas komisjon suunata Euroopa Liidu Kohtusse kokku 82 rikkumismenetlust. 77 nendest menetlustest suunati kohtusse esimest korda (ELi toimimise lepingu artikli 258 ja/või artikli 260 lõike 3 alusel) ning viis menetlust suunati kohtusse teist korda (artikli 260 alusel). 

Pärast seda, kui komisjon on otsustanud suunata menetluse kohtusse, koostab ta taotluse ja esitab selle Euroopa Liidu Kohtule. 2023. aastal suunas komisjon kohtusse 49 rikkumismenetlust (sealhulgas menetlused, mille kohta oli tehtud kohtusse pöördumise otsus enne 2023. aastat). 

ELi toimimise lepingu artikli 260 lõike 3 kohaselt võib komisjon juhul, kui liikmesriik ei ole komisjonile teatanud direktiivi ülevõtmiseks võetud meetmetest, teha ettepaneku rahaliste karistuste määramiseks isegi siis, kui ta suunab rikkumismenetluse esimest korda kohtusse. Komisjon taotles kohtult rahaliste karistuste määramist kõigi 40 menetluse puhul (lisateave rikkumismenetluse eri etappide kohta).

2023. aastal tegi kohus ELi toimimise lepingu artikli 258 alusel 19 otsust ja ühe otsuse ELi toimimise lepingu artikli 258 ja artikli 260 lõike 3 alusel ning kolm otsust artikli 260 lõike 2 alusel. Kohus kehtestas rahalised karistused kahele liikmesriigile (Rumeenia ja Rootsi). Ka Ühendkuningriik pidi maksma rahalise karistuse.

21 kohtuotsust tehti komisjoni kasuks, kuid kahes kohtuasjas (Bulgaaria ja Taani suhtes) jättis kohus komisjoni hagi rahuldamata. 

Liikmesriigid peavad kiiresti võtma kõik meetmed, mis on vajalikud kohtuotsuse täitmiseks. See ei lähe aga tegelikkuses alati nii. 2023. aasta lõpus oli pärast kohtuotsuse tegemist veel pooleli 80 ELi toimimise lepingu artikli 258 kohast rikkumismenetlust ja 17 ELi toimimise lepingu artikli 260 lõike 2 kohast rikkumismenetlust, sest komisjon leidis, et liikmesriigid ei olnud kohtuotsuseid veel täitnud. Juhtudel, kus kohus on juba määranud rahalisi karistusi, on asjaomased liikmesriigid alates kohtuotsusest maksnud karistusmakseid ning komisjon jätkab nende maksete taotlemist seni, kuni nad on otsuse täielikult täitnud. 

Rahalised karistused

2023. aastal on viis liikmesriiki maksnud Euroopa Liidu Kohtu määratud rahalisi karistusi – mõned neist maksavad samal ajal erinevate rikkumismenetlustega seotud rahalisi karistusi. Need puudutasid järgmisi poliitikavaldkondi: õigusküsimused, keskkond, konkurents ja maksustamine/toll. Ka Ühendkuningriik pidi maksma rahalise karistuse. Ülal esitatud graafikul on näidatud 2023. aastal makstud rahaliste karistuste jaotus liikmesriigiti. Summad on lõplikud pärast seda, kui kõik õiguskaitsevahendid on ammendatud. 

Pärast Euroopa Kohtu otsust pooleliolevad rikkumismenetlused liikmesriigiti

Eespool esitatud mitmetasandilisel graafikul klõpsates saate tutvuda nende rikkumismenetluste poliitikavaldkondadega, mis on pooleli pärast asjaomase liikmesriigi kohta tehtud Euroopa Kohtu otsust. Komisjon lõpetab rikkumismenetluse üksnes juhul, kui ta leiab, et liikmesriik on kohtuotsuse täielikult täitnud. 

Direktiivide ülevõtmine

2023. aastasse langes 34 direktiivi ülevõtmise tähtaeg. See on vähem kui 2022. aastal (42). Ülevõtmise tähtaja kehtestavad seadusandjad, kui nad direktiivi vastu võtavad, ja need võivad varieeruda sõltuvalt direktiivi liigist, selle pikkusest ja keerukusest. Näiteks võivad delegeeritud direktiivide ja rakendusdirektiivide ülevõtmise tähtajad olla lühemad kui seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu võetud direktiividel. Keskmiselt pidid liikmesriigid 2023. aasta tähtajaga direktiivi üle võtma 19 kuu jooksul. 

Uued hilinenud ülevõtmisega seotud menetlused 2019–2023

[notranslate]new_late_transposition_cases_2019_2023[/notranslate]

Klõpsates sellel interaktiivsel mitmetasandilisel graafikul, saate tutvuda 2023. aasta uute hilinenud ülevõtmisega seotud menetluste jaotusega poliitikavaldkondade ja sektorite kaupa.

Hilinenud ülevõtmisega seotud menetlused 2023. aastal liikmesriikide kaupa ja Ühendkuningriigi puhul

EU Pilot

EU Pilot on vahend, mida komisjon kasutab, kui see võib aidata nõudeid täita kiiremini kui ametlik rikkumismenetlus. See võimaldab komisjonil lahendada mitmeid probleeme, ilma et oleks vaja alustada rikkumismenetlust. Samuti võib see osutuda kasulikuks siis, kui komisjon soovib koguda hindamiseks vajalikku faktilist ja õiguslikku teavet.

Uued EU Piloti juhtumid 2019–2023

[notranslate]new_eu_pilot_cases_2019_2023[/notranslate]

Klõpsates sellel interaktiivsel mitmetasandilisel graafikul, saate tutvuda 2023. aasta uute EU Piloti juhtumite jaotusega poliitikavaldkondade ja sektorite kaupa.

EU Piloti juhtumite edenemine

Ülal esitatud graafikul on näidatud uute, lõpetatud või aasta lõpu seisuga pooleliolevate EU Piloti juhtumite arv ajavahemikul 2019–2023. Rippmenüül klõpsates saate valida poliitikavaldkonna.

Komisjon avas 2023. aastal 253 EU Piloti juhtumit. Neist 54 avati kaebuste alusel ja 199 avas komisjon pärast omaalgatuslikke uurimisi.

Komisjon lõpetas 2023. aastal 259 EU Piloti juhtumit. Nendest 209 uurimine lõpetati pärast asjaomastelt liikmesriikidelt rahuldavate vastuste saamist. See teeb lahendamise määraks 81 %, mis on kõrgem kui 2022. aastal (74 %). 29 juhtumi puhul lõpetati EU Piloti dialoog ettepanekuga jätkata selle küsimuse käsitlemist rikkumismenetluse teel. Viis neist põhinesid kaebustel.

Poliitikavaldkonnad, kus tehti EU Piloti juhtumite puhul kõige sagedamini ettepanek jätkata juhtumi käsitlemist rikkumismenetluse teel, on finantsteenused (seitse juhtumit), kliimameetmed (kuus juhtumit) ja energeetika (neli juhtumit).
 

2023. aasta lõpu seisuga pooleliolevad EU Piloti juhtumid liikmesriikide kaupa

Kaebused

Uued kaebused (2019–2023)

[notranslate]new_complaints_2019_2023[/notranslate]

Klõpsates sellel interaktiivsel mitmetasandilisel graafikul, saate tutvuda 2023. aasta uute kaebuste jaotusega poliitikavaldkondade ja teema kaupa.

Kaebuste menetlemise edenemine

Ülal esitatud graafikul on näidatud uute, menetletud või aasta lõpu seisuga pooleliolevate kaebuste arv ajavahemikul 2019–2023. Rippmenüül klõpsates saate valida poliitikavaldkonna.

2023. aastal menetletud kaebused

Klõpsates sellel interaktiivsel mitmetasandilisel graafikul, saate tutvuda 2023. aastal menetletud kaebuste jaotusega poliitikavaldkondade kaupa.

Komisjon tegeles 2023. aastal 2452 kaebusega. See arv ei hõlma saadud kirju (1071), mille isikud ja asutused liigitasid kaebuseks, kuid mis ei vastanud kaebuse ametlikele kriteeriumidele ning neile vastati vastavalt komisjoni hea haldustava eeskirjale. 

Komisjon hindas 2074 kaebust ning kas ei teinud kindlaks ühegi ELi õigusakti rikkumist või tegi kindlaks võimaliku rikkumise, mida komisjon põhimõtteliselt ei uuri vastavalt 2016. aasta teatise „ELi õigus: parema kohaldamisega paremad tulemused“ kohasele täitmise tagamise strateegilisele lähenemisviisile.

See puudutab näiteks kaebusi ELi õiguse väära kohaldamise üksikjuhtumi kohta, kui ei ole piisavalt märke üldisest tavast või süstemaatilisest suutmatusest kohaldada ELi õigust. Selliste probleemide lahendamiseks saab kaebuse esitaja kasutada riiklikke õiguskaitsemehhanisme. Seetõttu ei ole vaja komisjoni konkreetseid uurimisi.

Komisjon menetles 110 kaebust, uurides neid rikkumiseelse EU Piloti dialoogi või rikkumismenetluse käigus. Seda on vähem kui 2022. aastal (170). See tähendab, et 2023. aastal korraldas komisjon 4,5 % kaebuse menetlemiseks uurimise.

238 kaebuse käsitlemine lõpetati, kuna need dubleerisid olemasolevaid kaebusi, ja 24 kaebust võeti tagasi (kas kaebuse esitajate poolt või seetõttu, et kaebust ei esitatud ettenähtud vormil). Komisjon edastas ka kuus kaebust SOLVITile. 

2023. aastal avaldas komisjon kahe samasisulise kaebuse kättesaamise kinnitused. Samasisulise kaebuse menetlust võib komisjon kasutada selleks, et käsitleda mitut liikmesriigi vastu samas või sarnases küsimuses esitatud üksikkaebust. Komisjon registreerib sellisel juhul kõik kaebused ühe registrinumbri all ning igale kaebuse esitajale eraldi kirja saatmise asemel avaldab ta Europa veebisaidil kaebuste vastuvõtmise kohta avaliku teate. Eespool nimetatud statistikas loetakse samasisuline kaebus üheks kaebuseks. Kõnealused samasisulised kaebused puudutasid järgmist:

• kaupade vaba liikumist käsitlevate ELi eeskirjade väidetav rikkumine Austria poolt (135 üksikkaebust);
• Hispaania parlamendis 13. novembril 2023 esitatud Kataloonia institutsioonilise, poliitilise ja sotsiaalse olukorra normaliseerimiseks antava amnestia alusseaduse eelnõu (6773 üksikkaebust).
   

Kaebused, mille tulemuseks on EU Piloti uurimine või rikkumismenetlus, teemade kaupa

EU Piloti menetluse ja rikkumismenetluseni viinud 110 kaebust puudutasid kõige sagedamini järgmisi liikmesriike:

• Itaalia (20),
• Saksamaa (17),
• Hispaania (15) ja
• Prantsusmaa (15).

Kui kaebustel põhinevad (või kaebuse põhjal) algatatud rikkumismenetlused ei lahenda ELi õiguse rikkumist kohtueelses etapis, annab komisjon liikmesriigi Euroopa Liidu Kohtusse.

2023. aastal tegi komisjon 11 otsust anda liikmesriik kaebuse põhjal algatatud rikkumismenetluses kohtusse (otsused olid seotud kokku kümne liikmesriigiga). Otsused mõjutasid kõige enam järgmisi poliitikavaldkondi: ühtne turg (5 rikkumismenetlust), eelkõige hilinenud maksmise direktiivi halb kohaldamine (2 rikkumismenetlust), ja keskkond (3 rikkumismenetlust), eelkõige jäätmete raamdirektiivi halb kohaldamine (2 rikkumismenetlust).
 

Kaebuste menetlemise keskmine aeg

Ülal esitatud graafikul on näidatud keskmine aeg nädalates, mis kulub enne, kui tehakse otsus kaebuste menetlemise lõpetamise või nende edasise uurimise kohta EU Piloti dialoogi või rikkumismenetluse raames. 

Keskmine menetlusaeg kaebuste puhul, mille menetlemine lõpetati 2023. aastal ja mida EU Piloti dialoogi või rikkumismenetluse raames täiendavalt ei uuritud, oli 68 nädalat.

Keskmine menetlusaeg kaebuste puhul, mille menetlemine lõpetati 2023. aastal ja mida uuriti täiendavalt EU Piloti dialoogi või rikkumismenetluse raames, oli 84 nädalat.

Lisateave rikkumismenetluste kohta poliitikavaldkondade kaupa

Liikmesriigid

Metoodika

Käesolevas aruandes kirjeldatakse meetmeid, mille komisjon võttis liidu õiguse järgimise järelevalveks ja tagamiseks 2023. aastal. Nimetatud rikkumismenetluste seis võib olla sellest ajast muutunud.

Aastaaruande poliitikavaldkonnad vastavad komisjoni peadirektoraatidele. Mõned laiemad teemad võivad kuuluda mitme peadirektoraadi alla. Näiteks võivad ühtse turu rikkumised põhineda õigusaktidel, mis hõlmavad isikute, kaupade, teenuste ja kapitali piiriülest vaba liikumist ELis, aga ka maksustamist, tööhõivet, kultuuri, sotsiaalpoliitikat, haridust, rahvatervist, energeetikat, tarbijakaitset, transporti, keskkonda (v.a looduskaitse) ning infoühiskonda ja meediat. Seetõttu võetakse aastaaruandes ühtse turu rikkumisi arvesse nende konkreetsemate poliitikavaldkondade raames.

Teatava poliitikavaldkonna arvnäitajad võivad aja jooksul muutuda, kuna juhtumeid võib menetlemiseks ühest poliitikavaldkonnast teise üle kanda. Selliseid vastuolusid ei tohiks esineda kõigi poliitikavaldkondade kohta käivates üldarvudes.

Käesolevas aruandes esitatud viide „kaebustele“ hõlmab sissetulevaid kirju, mille saatjad ise on liigitanud kaebuseks, kuigi need ei vasta teatise „ELi õigus: parema kohaldamisega paremad tulemused“ lisa („Liidu õiguse kohaldamise kohta kaebuse esitanuga suhtlemise haldusmenetlus“) punktis 3 sätestatud tingimustele. Lisaks hõlmab viide „kaebustele“ nn „samasisulisi kaebusi“, mille puhul komisjon menetleb ühe kaebuse toimiku (registreerimiskande) raames mõnikord väga suurt hulka üksikkaebusi. Mis puudutab kaebuste arvu, siis mõnel juhul võib erinevus võrreldes eelmise aastaaruandega olla tingitud sellest, et statistiliste andmete väljavõtte tegemise ajal esines kaebuste registreerimisel hilinemisi või topelt- või ekslikku registreerimist.

Teave Ühendkuningriigi ja väljaastumislepingu kohta

1. veebruaril 2020 jõustus väljaastumisleping, milles sätestati Ühendkuningriigi liidust väljaastumise kord, ning Ühendkuningriigist sai ametlikult kolmas riik. Väljaastumislepingus sätestatud üleminekuperiood lõppes 31. detsembril 2020. Kooskõlas väljaastumislepinguga võib komisjon jätkata pooleliolevate rikkumismenetluste uurimist ja uute menetluste algatamist Ühendkuningriigi suhtes seoses ELi õiguse rikkumistega, mis leidsid aset enne üleminekuperioodi lõppu, või seoses väljaastumislepingu või selle protokollide teatavate sätete rikkumisega. Seetõttu kajastuvad Ühendkuningriigiga seotud menetlused käesoleva aruande üldises statistikas.

Väljaastumislepingut peavad rakendama ka ELi liikmesriigid. Kuna see on osa ELi õigusest, vastutab komisjon väljaastumislepingu rakendamise järelevalve ja täitmise tagamise eest. Üksikasjalik teave selle kohta, kuidas väljaastumislepingu seda osa, mis käsitleb kodanike õigusi, on rakendatud ja selle täitmist tagatud, on kättesaadav komisjoni veebisaidil.