ELi õiguse rakendamine

ELi õigus ja selle kohaldamine

Määrused ja otsused on alates nende kohaldamise kuupäevast automaatselt siduvad kõikides ELi riikides. Siiski võivad need vajada siseriiklike õigusaktide muutmist ja riiklike asutuste või reguleerivate asutuste poolt rakendamist.

Direktiivid seevastu tuleb ELi riikidel oma siseriiklikesse õigusaktidesse üle võtta.
Igas direktiivis on kehtestatud tähtaeg, milleks ELi riigid peavad selle sätted oma siseriiklikesse õigusaktidesse üle võtma ning sellest komisjonile teatama.

Lisateavet leiate lehekülje ELi õigusaktide liigid asjaomasest jaotisest.

ELi riigid rakendavad ja komisjon toetab

Liikmesriikidel on ELi õiguse nõuetekohase ja õigeaegse rakendamise tagamisel keskne roll. Ainult nii saavad inimesed ja ettevõtjad ühiselt kokku lepitud normidest optimaalselt kasu.

Komisjoni tugi seisneb veebipõhise teabe pakkumises, eksperdirühma koosolekute korraldamises ning rakendusstrateegiate ja juhenddokumentide (näiteks veebis avaldatavad korduma kippuvad küsimused) koostamises. Komisjoni välja antud suunised on liikmesriikidele abiks direktiivide ülevõtmisel ja määruste kohaldamisel ning seda tavaliselt kohe alates õigusakti vastuvõtmisest.

Komisjon korraldab järelevalvet

Komisjon vastutab selle eest, et kõik ELi riigid kohaldaksid ELi õigust nõuetekohaselt. Seepärast nimetatakse komisjoni aluslepingute täitmise järelevalvajaks.

Komisjon peab seega reageerima, kui ELi riik

ei võta direktiivi tähtajaks täielikult oma siseriiklikusse õigusesse üle,
ei ole tõenäoliselt ELi õigust nõuetekohaselt kohaldanud.

2016. aasta teatises „ELi õigus: parema kohaldamisega paremad tulemused“ on selgitatud, kuidas komisjon tagab kõikide kodanike, tarbijate ja ettevõtjate huve silmas pidades ELi õigusnormide kohaldamise, rakendamise ja täitmise. Selles on sätestatud strateegiline lähenemisviis ja prioriteedid, millest komisjon täitetegevuses lähtub.

2022. aasta teatises „ELi õiguse täitmine ja poliitika tulemuslikkus“ on tutvustatud mitmesuguseid vahendeid, mida komisjon kasutab, et kõigil juhtudel tagada ELi õiguse nõuetekohane kohaldamine ja saavutada nii oma peamine eesmärk: inimesed ja ettevõtjad saavad ühiselt kokku lepitud normidest kogu ELis võimalikult kiiresti kasu. Teatises kirjeldatakse, kuidas komisjon on süvendanud ja täiendanud täitmise tagamiseks tehtavat tööd alates ennetamisest kuni sanktsioonideni, et eurooplaste õigused oleksid ühtviisi kaitstud olenemata sellest, kus nad ELis elavad.

Parem õigusloome: miks ja kuidas?

Direktiivide ülevõtmine

Direktiivid tuleb üle võtta liikmesriikide siseriiklikesse õigusaktidesse. Igas direktiivis on kehtestatud selle ülevõtmise tähtpäev. Selleks kuupäevaks peavad ELi riigid teatama komisjonile rakendusmeetmetest, millega direktiivi sätted võetakse üle nende siseriiklikusse õigusesse.

ELi direktiivide ülevõtmisega viivitamine takistab kodanikel ja ettevõtjatel kasutamast nendest tulenevaid õigusi, muudab ebaselgeks, milliseid eeskirju kohaldatakse, ning mõjub negatiivselt ELi siseturu toimimisele.

Riiklikud rakendusmeetmed – kuidas need EUR-Lexist üles leida?

Komisjon kontrollib, kas need riiklikud ülevõtmismeetmed on täielikud ja vastavad direktiivis sätestatud eesmärkidele.

Vastasel juhul algatab komisjon teatamata jätmise tõttu rikkumismenetluse. Komisjon võib rikkumismenetluse algatada ka juhul, kui direktiiv ei ole õigesti üle võetud.

Komisjon uurib

Mõnel juhul, kui komisjon tuvastab ELi õiguse võimaliku rikkumise, võib ta otsustada rikkumismenetluse asemel kasutada rikkumiseelset menetlust (EU Pilot).

Seda vahendit saab kasutada juhul, kui on alust arvata, et sel viisil õnnestuks vastavus ELi normidele saavutada kiiremini kui ametliku rikkumismenetluse puhul. See võimaldab komisjonil lahendada mitmeid juhtumeid, ilma et oleks vaja alustada rikkumismenetlust. See võib anda häid tulemusi näiteks juhul, kui käsitletavad küsimused on tehnilist laadi. Samuti võib see osutuda kasulikuks siis, kui komisjon soovib koguda hindamiseks vajalikku faktilist ja õiguslikku teavet. Seda ei kasutata juhul, kui ELi õiguse rikkumine on hästi tõendatud, ilmne või liikmesriik on seda ise tunnistanud, samuti ei kasutata seda tundlikumates küsimustes, mille puhul ei pruugi tehnilisel tasandil peetavad arutelud tulemust anda.

Mis juhtub siis, kui liikmesriik ei kohalda ELi õigust?

Kui liikmesriigi ametiasutused ei rakenda ELi õigust nõuetekohaselt, võib komisjon selle riigi suhtes algatada ametliku rikkumismenetluse. Kui probleemi ikkagi lahendada ei suudeta, võib komisjon suunata juhtumi Euroopa Liidu Kohtusse. Mõnel juhul võib komisjon taotleda, et kohus määraks asjaomasele riigile rahalise karistuse.

Rikkumismenetluse peamine eesmärk on tagada, et liikmesriigid kohaldaksid ELi õigust üldistes huvides. Seetõttu keskendutakse nendega süsteemsetele probleemidele, mis mõjutavad paljusid inimesi või ettevõtjaid. Üksikjuhtumites, kus ELi õigust võib olla vääralt kohaldatud, on probleeme tõenäoliselt kõige parem lahendada riikliku õiguskaitsesüsteemi kaudu.

Rikkumismenetlus ja rahalised karistused