ELi ja Mercosuri kaubandusleping: miks see on oluline?ELi ja Mercosuri kaubanduslepinguga luuakse kaubanduspiirkond, mis hõlmab kokku 700 miljonit inimest. Selles on kokku leppinud EL ja Lõuna-Ameerika kaubandusblokk, kuhu kuuluvad Argentina, Brasiilia, Paraguay ja Uruguay. Kaubanduslepingu eesmärk on edendada Euroopa majandust ja üleilmseid partnerlusi, kaitstes samal ajal Euroopa põllumajandustootjaid, tarbijaid ja keskkonnastandardeid. Selle abil tehakse järgmist: kõrvaldatakse kaubandustõkked;luuakse töökohti ja ärivõimalusi;tagatakse tugevad kaitsemeetmed ELi eeskirjade ja ausa konkurentsi jaoks. ELi ja Mercosuri kaubandusleping peaks 2040. aastaks andma järgmisi tulemusi: enam 77,6 miljardit eurotsuurem ELi SKPkuni 50 miljardit eurotELi iga-aastase ekspordi kasv 39%kuni 600 000toetatud töökohta Euroopas Võimalused ELi ettevõtjateleTööstuskaubadELi ja Mercosuri kaubanduslepinguga alandatakse järgmisi tariife: - sõidukid (praegu kuni 35%); - masinad (praegu 14 kuni 20%); - farmaatsiatooted (praegu kuni 14%) ja paljud muud tooted, võimaldades ELi ettevõtjatel säästa rohkem kui 4 miljardit eurot aastas.Kriitilised toormedMercosur on rohe- ja digipöörde jaoks oluliste materjalide peamine tarnija. Näiteks impordib EL 82% oma nioobiumist Mercosurist, et toota ülijuhtivaid magneteid MRT-skannerite ja vähiravi jaoks. ELi ja Mercosuri kaubanduslepinguga tagatakse kestlik juurdepääs kriitilistele toormetele.RiigihankedELi ettevõtjad võivad esitada pakkumusi Mercosuri riigihankelepingute sõlmimiseks. Ainuüksi Brasiilia föderaalhangete turg ületab 8 miljardit eurot aastas. Kasu ELi põllumajandustootjatele ja tarbijateleELi ja Mercosuri kaubanduslepinguga vähendatakse praegusi kõrgeid tariife ELi peamistele põllumajanduslikele toiduainetele, nagu vein ja kanged alkohoolsed joogid (kuni 35%), šokolaad (20%) ja oliiviõli (10%). ELi põllumajandustoodete eksport peaks eeldatavasti suurenema peaaegu 50%. Vähendatud tariifidest saadav oodatav kasu Leping toob kasu ka ELi põllumajandus- ja toidutootjatele: see toetab traditsiooniliste ja kvaliteetsete ELi põllumajanduslike toiduainete ekspordi kasvu;leping kaitseb autentseid ELi tooteid (geograafilised tähised) Mercosuri riikides jäljendamise eest, tagades tootemargikujunduse ja turustamise ainuõiguse ning lõpetades seeläbi ebaausa konkurentsi;sellega piiratakse sooduskorra alusel toimuvat põllumajanduslike toiduainete importi – veiseliha ja linnuliha impordi ülempiir on vaid 1,5% ja 1,3% ELi aastasest kogutoodangust. Samuti sisaldab see sätteid täiendava kaitsega impordi kohta järgmiste tooterühmade puhul: riis, mesi, etanool. Lepingu rakendamisel jälgib Euroopa Komisjon tähelepanelikult turusuundumusi, eelkõige põllumajanduses. Vajaduse korral kohaldatakse meetmeid, mis kaitsevad tundlikke Euroopa tooteid impordi hüppelise kasvu eest, et toetada Euroopa põllumajandustootjaid ning tagada õiglane ja tasakaalustatud partnerlus Mercosuriga. Lisaks kaitseb 6,3 miljardi euro suurune turvavõrk ELi põllumajandustootjaid turuhäirete korral. ELi kõrgete tervise- ja toiduohutusstandardite säilitamineEurooplased naudivad ohutut ja tervislikku toitu tänu maailma kõrgeimatele tervise- ja toidustandarditele ning uus leping kaitseb neid. Nende standardite järgimise tagamiseks võetakse järgmisi meetmeid: lubatud on vaid nende toodete import, mis vastavad ELi rangetele toiduohutuseeskirjadele;EL säilitab täieliku kontrolli eurooplaste tervise ja ohutuse kaitse edasise tugevdamise üle;tugevdatakse kontrolle ja auditeid eksportivates riikides ja ELi piiridel. Nende meetmetega tagatakse, et imporditud toit on jätkuvalt ohutu ja tervislik, toetades samal ajal toiduga kindlustatust. Ühiste väärtuste ja kestliku arengu edendamine See leping ei ole ainult kaubandusleping. Sellega luuakse raamistik, mille abil teha koostööd pakilistes ülemaailmsetes küsimustes, nagu inimõigused ja kliimamuutused: kohustudes tulemuslikult rakendama Pariisi kliimakokkulepet;pakkudes konkreetseid ja mõõdetavaid kohustusi ökosüsteemide elurikkuse säilitamiseks ja raadamise vastu võitlemiseks;tugevdades töötajate õigusi;soodustades vastutustundlikku ärikäitumist;tugevdades intellektuaalomandi õiguste kaitset ja jõustamist – suure intellektuaalomandiõiguse osakaaluga tööstusharud moodustavad üle 47% ELi SKPst ja üle 80% ELi ekspordist. Korduma kippuvad küsimused Miks on EL pidanud läbirääkimisi partnerluslepingu üle Mercosuri riikidega?Mercosur on ELi ekspordi jaoks suur turg. Seni on ELi ettevõtjad eksportinud Mercosuri nelja asutajariiki:55 miljardi euro eest kaupu (aastal 2024);29 miljardi euro eest teenuseid (aastal 2023).Euroopa ettevõtjad on asjaomasesse piirkonda eksportimisel seisnud silmitsi paljude kaubandustõketega, mis muudavad võrdsetel tingimustel konkureerimise keeruliseks. Vaatamata neile kaubandustõketele moodustas kaubavahetus ELiga 2023. aastal 16,9% Mercosuri kogu kaubavahetusest ja kaubandusleping võib suurendada ELi eksporti sellele 295 miljoni inimesega turule. Kas EL on sõlminud kaubanduslepinguid teiste Ladina-Ameerika riikidega?EL on juba sõlminud kaubanduslepingud peaaegu kõigi teiste Ladina-Ameerika riikidega. Sõlmides lepingu Mercosuri riikidega, laiendab liit veelgi oma eksportijate eelisjuurdepääsu Ladina-Ameerika turgudele ja tugevdab ELi poliitilisi sidemeid kõigi sealsete riikidega.Mida ELi ja Mercosuri kaubandusleping kaasa toob?ELi partnerlusleping Mercosuri riikidega:lihtsustab ELi ettevõtetel Mercosuri riikidesse müümist ja seal investeerimist;tagab kestliku juurdepääsu toormetele, tugevdades ELi majandusjulgeolekut;aitab ELil ja Mercosuri riikidel kujundada üleilmseid kaubanduseeskirju vastavalt ELi kõige rangematele normidele;saadab selge sõnumi reeglipõhise kaubanduse poolt ja protektsionismi vastu;tugevdab veelgi nende kahe piirkonna vahelisi väärtusahelaid, aidates nii mõlema poole majandusel maailmaturul konkurentsis püsida;edendab Euroopa väärtusi kestliku arengu, kliimamuutuste ja töötajate õigustega seotud kohustuste kaudu. Täiendavad küsimused ja vastused Taust Läbirääkimised ELi ja Mercosuri kaubanduslepingu üle algasid 2000. aastal ja on aastate jooksul läbinud mitmeid etappe. Läbirääkimised kulmineerusid 6. detsembril 2024, kui Euroopa Liit ja neli Mercosuri asutajariiki jõudsid poliitilisele kokkuleppele ambitsioonikas, tasakaalustatud ja laiaulatuslikus partnerluslepingus. 9. jaanuaril 2026 kiitsid ELi riigid kaubanduslepingu ametlikult heaks. Seotud lingid Teabeleht: ELi ja Mercosuri partnerlusleping ELi kaubandussuhted Mercosuriga EU-Mercosur: Text of the agreementELi kaubandusläbirääkimised ja -lepingud ELi kaubanduspoliitika
ELi ja Mercosuri kaubandusleping: miks see on oluline?ELi ja Mercosuri kaubanduslepinguga luuakse kaubanduspiirkond, mis hõlmab kokku 700 miljonit inimest. Selles on kokku leppinud EL ja Lõuna-Ameerika kaubandusblokk, kuhu kuuluvad Argentina, Brasiilia, Paraguay ja Uruguay. Kaubanduslepingu eesmärk on edendada Euroopa majandust ja üleilmseid partnerlusi, kaitstes samal ajal Euroopa põllumajandustootjaid, tarbijaid ja keskkonnastandardeid. Selle abil tehakse järgmist: kõrvaldatakse kaubandustõkked;luuakse töökohti ja ärivõimalusi;tagatakse tugevad kaitsemeetmed ELi eeskirjade ja ausa konkurentsi jaoks.
TööstuskaubadELi ja Mercosuri kaubanduslepinguga alandatakse järgmisi tariife: - sõidukid (praegu kuni 35%); - masinad (praegu 14 kuni 20%); - farmaatsiatooted (praegu kuni 14%) ja paljud muud tooted, võimaldades ELi ettevõtjatel säästa rohkem kui 4 miljardit eurot aastas.
Kriitilised toormedMercosur on rohe- ja digipöörde jaoks oluliste materjalide peamine tarnija. Näiteks impordib EL 82% oma nioobiumist Mercosurist, et toota ülijuhtivaid magneteid MRT-skannerite ja vähiravi jaoks. ELi ja Mercosuri kaubanduslepinguga tagatakse kestlik juurdepääs kriitilistele toormetele.
RiigihankedELi ettevõtjad võivad esitada pakkumusi Mercosuri riigihankelepingute sõlmimiseks. Ainuüksi Brasiilia föderaalhangete turg ületab 8 miljardit eurot aastas.
