ELi ja Mercosuri kaubandusleping

ELi ja Mercosuri kaubandusleping: miks see on oluline?

ELi ja Mercosuri kaubanduslepinguga, mida kohaldatakse ajutiselt alates 1. maist 2026, luuakse kaubanduspiirkond, mis hõlmab kokku 700 miljonit inimest. Selles on kokku leppinud EL ja Lõuna-Ameerika kaubandusblokk, kuhu kuuluvad Argentina, Brasiilia, Paraguay ja Uruguay. Kaubandusleping aitab edendada Euroopa majandust ja üleilmseid partnerlusi, kaitstes samal ajal Euroopa põllumajandustootjaid, tarbijaid ja keskkonnastandardeid. Selle abil

kõrvaldatakse kaubandustõkked;
luuakse töökohti ja ärivõimalusi;
tagatakse tugevad kaitsemeetmed ELi eeskirjade ja ausa konkurentsi jaoks.

ELi ja Mercosuri kaubandusleping peaks 2040. aastaks andma järgmisi tulemusi:

enam kui 77,6 miljardit eurot
suurem ELi SKP
kuni 50 miljardit eurot
ELi iga-aastase ekspordi kasv 39%
kuni 600 000
toetatud töökohta Euroopas

Võimalused ELi ettevõtjatele

Tööstuskaubad

ELi ja Mercosuri kaubanduslepinguga alandatakse järgmisi tariife:
- sõidukid (varem kuni 35%);
- masinad (varem 14 kuni 20%);
- farmaatsiatooted (varem kuni 14%)
ja paljud muud tooted, võimaldades ELi ettevõtjatel säästa rohkem kui 4 miljardit eurot aastas.

Kriitilised toormed

Mercosur on rohe- ja digipöörde jaoks oluliste materjalide peamine tarnija. Näiteks impordib EL 82% oma nioobiumist Mercosurist, et toota ülijuhtivaid magneteid MRT-skannerite ja vähiravi jaoks. ELi ja Mercosuri kaubandusleping aitab tagada kestliku juurdepääsu kriitilistele toormetele.

Riigihanked

ELi ettevõtjad võivad esitada pakkumusi Mercosuri riigihankelepingute sõlmimiseks.
Ainuüksi Brasiilia föderaalhangete turg ületab 8 miljardit eurot aastas.

Kasu ELi põllumajandustootjatele ja tarbijatele

ELi ja Mercosuri kaubanduslepinguga vähendatakse varasemaid kõrgeid tariife ELi peamistele põllumajanduslikele toiduainetele, nagu vein ja kanged alkohoolsed joogid (kuni 35%), šokolaad (20%) ja oliiviõli (kuni 31,5%). ELi põllumajandustoodete eksport peaks eeldatavasti suurenema peaaegu 50%.

Vähendatud tariifidest saadav oodatav kasu

Leping toob kasu ka ELi põllumajandus- ja toidutootjatele:

see toetab traditsiooniliste ja kvaliteetsete ELi põllumajanduslike toiduainete ekspordi kasvu;
leping kaitseb autentseid ELi tooteid (geograafilised tähised) Mercosuri riikides jäljendamise eest, tagades tootemargikujunduse ja turustamise ainuõiguse ning lõpetades seeläbi ebaausa konkurentsi;
sellega piiratakse sooduskorra alusel toimuvat põllumajanduslike toiduainete importi – veiseliha ja linnuliha impordi ülempiir on vaid 1,5% ja 1,3% ELi aastasest kogutoodangust. Samuti sisaldab see sätteid täiendava kaitsega impordi kohta järgmiste tooterühmade puhul: riis, mesi, etanool.

Lepingu rakendamisel jälgib Euroopa Komisjon tähelepanelikult turusuundumusi, eelkõige põllumajanduses. Vajaduse korral kohaldatakse meetmeid, mis kaitsevad tundlikke Euroopa tooteid impordi hüppelise kasvu eest, et toetada Euroopa põllumajandustootjaid ning tagada õiglane ja tasakaalustatud partnerlus Mercosuriga. Lisaks kaitseb 6,3 miljardi euro suurune turvavõrk ELi põllumajandustootjaid turuhäirete korral.

ELi kõrgete tervise- ja toiduohutusstandardite säilitamine

Eurooplased naudivad ohutut ja tervislikku toitu tänu maailma kõrgeimatele tervise- ja toidustandarditele ning uus leping kaitseb neid. Nende standardite järgimise tagamiseks võetakse järgmisi meetmeid:

lubatud on vaid nende toodete import, mis vastavad ELi rangetele toiduohutuseeskirjadele;
EL säilitab täieliku kontrolli eurooplaste tervise ja ohutuse kaitse edasise tugevdamise üle;
tugevdatakse kontrolle ja auditeid eksportivates riikides ja ELi piiridel.

EL ja selle liikmesriigid kontrollivad importi mitmesuguste kontrollide abil nii välisriikides kui ka ELi piiridel. Neid kontrolle kohaldatakse kõigi riikide suhtes, olenemata sellest, kas neil on ELiga sõlmitud kaubandusleping või mitte. Neid kontrolle hakatakse järgmise kahe aasta jooksul sagedamini korraldama.

Nende meetmetega tagatakse, et imporditud toit on jätkuvalt ohutu ja tervislik, toetades samal ajal toiduga kindlustatust.

Ühiste väärtuste ja kestliku arengu edendamine

See leping ei ole ainult kaubandusleping. Sellega luuakse raamistik, mille abil teha koostööd pakilistes ülemaailmsetes küsimustes, nagu inimõigused ja kliimamuutused:

kohustudes tulemuslikult rakendama Pariisi kliimakokkulepet;
pakkudes konkreetseid ja mõõdetavaid kohustusi ökosüsteemide elurikkuse säilitamiseks ja raadamise vastu võitlemiseks;
tugevdades töötajate õigusi;
soodustades vastutustundlikku ärikäitumist;
tugevdades intellektuaalomandi õiguste kaitset ja jõustamist – suure intellektuaalomandiõiguse osakaaluga tööstusharud moodustavad üle 47% ELi SKPst ja üle 80% ELi ekspordist.

Korduma kippuvad küsimused

Miks on EL pidanud läbirääkimisi partnerluslepingu üle Mercosuri riikidega?

Mercosur on ELi ekspordi jaoks suur turg. Seni on ELi ettevõtjad eksportinud Mercosuri nelja asutajariiki:

55 miljardi euro eest kaupu (aastal 2024);
29 miljardi euro eest teenuseid (aastal 2023).

Euroopa ettevõtjad on asjaomasesse piirkonda eksportimisel seisnud silmitsi paljude kaubandustõketega, mis muudavad võrdsetel tingimustel konkureerimise keeruliseks.

Vaatamata neile kaubandustõketele moodustas kaubavahetus ELiga 2023. aastal 16,9% Mercosuri kogu kaubavahetusest ja kaubandusleping võib suurendada ELi eksporti sellele 295 miljoni inimesega turule.

Kas EL on sõlminud kaubanduslepinguid teiste Ladina-Ameerika riikidega?

EL on juba sõlminud kaubanduslepingud peaaegu kõigi teiste Ladina-Ameerika riikidega. Sõlmides lepingu Mercosuri riikidega, laiendab liit veelgi oma eksportijate eelisjuurdepääsu Ladina-Ameerika turgudele ja tugevdab ELi poliitilisi sidemeid kõigi sealsete riikidega.

Mida ELi ja Mercosuri kaubandusleping kaasa toob?

ELi partnerlusleping Mercosuri riikidega:

lihtsustab ELi ettevõtetel Mercosuri riikidesse müümist ja seal investeerimist;
tagab kestliku juurdepääsu toormetele, tugevdades ELi majandusjulgeolekut;
aitab ELil ja Mercosuri riikidel kujundada üleilmseid kaubanduseeskirju vastavalt ELi kõige rangematele normidele;
saadab selge sõnumi reeglipõhise kaubanduse poolt ja protektsionismi vastu;
tugevdab veelgi nende kahe piirkonna vahelisi väärtusahelaid, aidates nii mõlema poole majandusel maailmaturul konkurentsis püsida;
edendab Euroopa väärtusi kestliku arengu, kliimamuutuste ja töötajate õigustega seotud kohustuste kaudu.

Kuidas mõjutab Mercosuri riikidest pärit import ELi turgu?

Mercosuriga sõlmitaval lepingul on tasakaalustatud mõju ELi turule. See loob paremad tingimused teatavate toodetega kauplemiseks. Kuid sellega kehtestatakse ka piirangud (st kvoodid) nende Mercosuri toodete kogusele, mis võivad saada kasu parematest kaubandustingimustest. Seetõttu ei kohaldata vähendatud tariife kõikide toodete suhtes ja neid ei kohaldata piiramatult. See kehtib eelkõige põllumajandustoodete suhtes, mille puhul EL avab oma turu üksnes piiratud viisil ja paljude muude tingimuste alusel, nagu ELi ohutuseeskirjade järgimine ja impordi mõistlik suurenemine.

Kas lepingu eesmärgiks on tõepoolest ELi autode vahetamine põllumajandustoodete, näiteks veiseliha vastu?

Ei. Leping on tasakaalustatud kokkulepe, millest saavad kasu kõik ELi majandussektorid.

ELi tööstuseksport moodustab 91% meie koguekspordist maailma, mistõttu on kokkulepet mõnikord nimetatud „autode eksporti soodustavaks lepinguks“. Leping avab siiski ka palju võimalusi põllumajandusliku toidutööstuse ekspordiks. Lepingu kohaselt peaks ELi põllumajanduslike toiduainete eksport Mercosuri riikidesse suurenema 50%, mis tähendab 1,2 miljardi euro suurust täiendavat ekspordiväärtust ELi tuntuimate toiduainete ja jookide jaoks.

Seda tänu sellele, et vähendatakse ELi ekspordile seni kehtinud lepingu alusel kehtestatud väga kõrgeid Mercosuri tollimakse. Varem moodustas ELi põllumajanduslike toiduainete eksport Mercosuri riikidesse vaid 6% meie ekspordist sellesse piirkonda, peamiselt Mercosuri väga kõrgete tariifide tõttu. Kuid uue lepingu alusel kaotatakse järk-järgult tollimaksud sellistele toodetele nagu vein, mille suhtes praegu kohaldatakse kuni 35% tollimaksu, oliiviõli, mille suhtes kohaldatakse kuni 31,5% tollimaksu, ja juust, mille suhtes kohaldatakse 28% tollimaksu.

Kas lepingu sõlmimise üle on teostatud demokraatlikku kontrolli?

ELi-Mercosuri lepingu üle teostatakse igas etapis demokraatlikku kontrolli.

ELi liikmesriikide valitsused ja Euroopa Parlamendi liikmed osalesid aktiivselt 25 aastat kestnud läbirääkimisprotsessis. Euroopa Komisjon pidas ELi nimel läbirääkimisi kaubanduslepingu üle, järgides kõigi ELi riikide antud volitusi. Protsess oli läbipaistev ja vastutustundlik. Euroopa Parlamendis loodi samuti spetsiaalne järelevalverühm, et läbirääkimisi hoolikalt jälgida.

Lõpuks teevad otsuse lepingule alla kirjutada ja see sõlmida nõukogus esindatud 27 riigi valitsused, Selleks on vaja kvalifitseeritud häälteenamust. Liikmesriikide valitsused volitasid komisjoni ajutiselt kohaldama ELi ja Mercosuri lepingut niipea, kui Mercosuri riigid on lepingu ratifitseerinud. See võimaldab ELi ettevõtjatel saada lepingust kasu juba 1. mail 2026. Leping jõustub ametlikult pärast seda, kui Euroopa Parlament on andnud oma nõusoleku.

Millised põllumajandustooted on kõige tundlikumad ja kuidas neid kaitstakse?

Kõige tundlikumad sektorid on veiseliha-, linnuliha- ja suhkrusektor. Nende kaitsmiseks väliskonkurentsi eest nähakse lepinguga ette järgmised meetmed:

kehtestatakse piirangud ehk kvoodid selle kohta, kui palju võib importida;
vähendatakse järk-järgult imporditollimakse.

EL saab sellise impordi kiiresti peatada või seda piirata, kui impordi suurenemine põhjustab või võib põhjustada tõsist kahju asjaomastele ELi sektoritele. Samuti jälgitakse tähelepanelikult impordi taset, et oleks võimalik uurida kõiki probleeme.

Näiteks:

veiseliha: Mercosuri riikidest imporditava 99 000 tonni veiseliha suhtes kohaldatakse 7,5% vähendatud tollimaksu. See moodustab 1,5% ELi praegusest veiselihatoodangust. Seega tähendab see, et ainult väga väike kogus Mercosuri veiseliha (mis vastab 1,5%-le ELi toodangust) siseneb ELi turule vähendatud tollimaksudega, samas kui veiselihale tollimaksuvaba kvooti ei kehtestata.

Kodulinnud: 180 000 tonni Mercosurist imporditud kodulinnuliha suhtes kohaldatakse tollimaksude kaotamist, mis toimub järk-järgult viie aasta jooksul. See tähendab, et tollimaksude kaotamist kohaldatakse vaid 1,3% ELi praegusele kodulinnuliha toodangule vastava koguse suhtes ning seda tehakse järk-järgult ja järelevalve all.

Etanool: Tollimaksu kaotamist kohaldatakse Mercosuri riikidest imporditava 450 000 tonni veiseliha suhtes. Seda piiratakse rangelt vaid keemiatööstuses kasutamisega.

Riis: 60 000 tonni Mercosurist imporditud riisi suhtes kohaldatakse tollimaksude kaotamist, mis toimub järk-järgult viie aasta jooksul. EL ei ole riisitootmises isemajandav, kuna ta toodab vähem kui 50% oma riisivajadusest.

Mesi: 45 000 tonni Mercosurist imporditud mee suhtes kohaldatakse tollimaksude kaotamist, mis toimub järk-järgult viie aasta jooksul. Seda tehakse järk-järgult ja järelevalve all.

Mida EL praegu Mercosuri riikidest impordib?

2025. aastal pärines ligikaudu 13% kogu ELi impordist Mercosuri riikidest. Enamikku neist toodetest ei ole meil võimalik toota ega meie turgudelt hõlpsasti leida.

Peamised impordiartiklid Mercosuri riikidest olid 2025. aastal järgmised:

– õliseemned ja valgukultuurid (34%, väärtusega 8,55 miljardit eurot);

– kohv, tee, kakao ja vürtsid (26,4%, väärtusega 6,66 miljardit eurot);

– veise- ja vasikaliha (7,7%, väärtusega 1,94 miljardit eurot);

– puuviljad ja pähklid (7,6%, väärtusega 1,91 miljardit eurot).

Millist toetust võivad saada ELi põllumajandustootjad, keda leping võib mõjutada?

ELi põllumajandustootjad on kaitstud võimalike turuhäirete eest, eelkõige 6,3 miljardi euro suuruse eelarvega turvavõrgu kaudu, mille EL loob oma järgmise pikaajalise eelarve raames.

Kas leping võimaldab importida liha, mis on valmistatud ELis keelatud ainetest, nagu hormoonid või teatavad antibiootikumid?

Ei. Kogu kolmandatest riikidest imporditud toit peab vastama samadele sanitaarnõuetele kui ELis toodetud toit. Kui see nii ei ole, saadetakse see ELi piirilt tagasi.

Täiendavad küsimused ja vastused

Taust

Läbirääkimised ELi ja Mercosuri kaubanduslepingu üle algasid 2000. aastal ja on aastate jooksul läbinud mitmeid etappe. Läbirääkimised kulmineerusid 6. detsembril 2024, kui Euroopa Liit ja neli Mercosuri asutajariiki jõudsid poliitilisele kokkuleppele ambitsioonikas, tasakaalustatud ja laiaulatuslikus partnerluslepingus. 9. jaanuaril 2026 kiitsid ELi riigid kaubanduslepingu ametlikult heaks.

Lepingut kohaldatakse juba ajutiselt, kuid komisjon jätkab tööd selle nimel, et tagada lepingu täielik sõlmimine kooskõlas ELi aluslepingutega.

Seda lehekülge ajakohastati viimati 30 aprill 2026