Euroopa sõltumatuse tagamine

Meie väärtuste kaitsmine

Euroopa on väärtuste liit. Demokraatia, õigusriik ja põhiõigused ei määra mitte ainult Euroopa identiteeti, vaid need on ka olulised Euroopa tegevuse aluspõhimõtted. Nende põhiväärtuste kaitse sisemise murenemise ja välisohtude eest on ka sel aastal olnud üks keskseid prioriteete.

Demokraatia kaitsmine Euroopas

Euroopa demokraatlikke riike ründavad üha enam sellised jõud, kes püüavad sekkuda meie valimistesse, levitada desinformatsiooni ja lõhestada ühiskondi. Sellele reageerimiseks oleme kasutusele võtnud Euroopa demokraatia kaitsekilbi, mis sisaldab meetmeid, millega

Et parandada suutlikkust ohte paremini avastada ja neile reageerida, on loodud ka demokraatia vastupanuvõime Euroopa keskus, mis koondab ELi riikide eksperditeadmisi.

Komisjon toetab ka programme, mis aitavad kogukondadel, eelkõige maapiirkondades ja väikelinnades, arendada eri põlvkondade meediapädevust ja suurendada usaldust demokraatliku arutelu vastu.

Eurooplaste kaitsmine internetis

Praegu toimuvad põhjalikud tehnoloogilised muutused, mis pakuvad erakordseid võimalusi, kuid toovad kaasa ka suuri katsumusi. Euroopa seisukoht on selge: meie digiruumis kehtivate normide üle otsustavad demokraatlikud ühiskonnad, mitte tehnoloogiaettevõtted.

Digiteenuste määrus ja digiturgude määrus on Euroopa võimsad vahendid, millega tagada eeskirjade järgimine ning platvormide vastutustundlik ja õiglane tegutsemine. Eelmisel aastal uuriti

• TikToki sõltuvusttekitavat disaini
• Meta suutmatust tagada vanuse alampiiri nõuete järgimine
• X’i Groki kasutamist laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali loomisel ja levitamisel

Oleme trahvinud ka e-kaubanduse platvorme, nagu AliExpress, kes tegeles ebaseaduslike ja ohtlike toodete müügiga, ning Temu, kes ei hinnanud nõuetekohaselt ebaseaduslike toodetega seotud riske. Lisaks oleme reageerinud turuvõimu kuritarvitamisele Apple’i, Meta ja Google’i poolt.

EL on ka parandanud laste ja noorte kaitset internetis, et nad saaksid digiühenduse eeliseid turvaliselt kasutada. Need, kelle meeled alles arenevad, puutuvad sageli kõige enam kokku sõltuvusttekitava platvormikujunduse, kahjuliku sisu ja veebisurvega. Meie seisukoht on selge: lapsed ei ole kaubaartikkel ja ükski ettevõte ei tohiks nende haavatavust ära kasutada. President von der Leyen moodustas laste internetiturvalisuse töörühma, mis uuris sotsiaalmeedia algoritmide eeliseid, võimalusi ja kahju lastele ning esitas komisjonile soovitusi kaitse edasise tugevdamise kohta.

Seda tegevust toetab kogu ELi hõlmav vanusekontrolli rakendus, mille kaudu kaitstakse lapsi kahjuliku sisu eest. Küberkiusamise vastane tegevuskava aga parandab ennetamist ja suurendab teadlikkust ning toetab veebiturbemehhanismi rakendamist, et lapsed ja noored saaksid küberkiusamisest hõlpsasti teatada.

Euroopa näitab, et tehnika areng peab käima käsikäes demokraatlike väärtuste ja kodanike kaitsega.

Kaitsekoostöö liidu loomine

Euroopa julgeolekukeskkond on suuremas ohus kui mitme senise põlvkonna vältel. Praegu on rahu säilitamiseks vaja suurendada suutlikkust agressiooni ära hoida. Alates 2020. aastast on ELi riikide kaitsekulutused suurenenud peaaegu 80%. Lisaks on ELi tasandil kasutusele võetud liidu ajaloo suurimad kaitseotstarbelised vahendid.

^{2026. aasta jaanuari ja mai Eurobaromeetri uuringute andmed}

ELi riikide toetamine kaitsesse investeerimisel

Et kõrvaldada võimelüngad, suurendada tööstussuutlikkust ja kiirendada investeerimist meie kollektiivsesse julgeolekusse, eraldatakse kava „ReArm Europe“ / „Kaitsevalmidus 2030“ kaudu 800 miljardit eurot. Lisaks on 2030. aasta kaitsevalmiduse tegevuskavas kehtestatud konkreetsed vahe-eesmärgid ja ajakava.

Selle tegevuse keskmes on SAFE-rahastamisvahend, mis annab liikmesriikidele kaitseinvesteeringute tegemiseks 150 miljardi euro ulatuses laene.

Need investeeringud

Võimete arendamise parem kooskõlastamine

Investeerimine ilma kavata ei ole piisav. Seepärast on investeerimise toetuseks kehtestatud võimete arendamise kooskõlastatud lähenemisviis ning 2030. aasta tegevuskava kohaselt luuakse võimekoalitsioonid, kuhu kuuluvad liikmesriigid teevad kindlaks ühised vajadused ning arendavad võimeid ühiselt ja korraldavad nende ostmiseks ulatuslikke hankeid.

See uus mudel on juba kasutusel järgmistes Euroopa kaitsealastes juhtprojektides:

Need strateegilised võimed on liiga kulukad, liiga keerulised või liiga kiireloomulised, et riigid saaksid neid üksi arendada.

Tugeva tööstusbaasi arendamine

Et toota meie relvajõududele vajalikku varustust vajalikus ulatuses ja vajaliku kiirusega, peab Euroopa tugevdama oma tööstusbaasi. Uue Euroopa kaitsetööstuse programmi (EDIP) kaudu võtab komisjon kasutusele 1,5 miljardit eurot, et suurendada tootmisvõimsust, tugevdada ühishankeid ja vähendada kriitilist sõltuvust.

Ühtlasi ühendab EL Kiievis asuva ELi kaitseinnovatsiooni büroo kaudu ukrainlaste lahinguvälja eksperditeadmised Euroopa tööstussuutlikkusega, et aidata ELil arendada uue põlvkonna võimeid.

Ennetav lähenemisviis Euroopa kaitsega tegelemiseks

Innovatsioonil on otsustav roll tuleviku lahinguvälja ettevalmistamisel ja kujundamisel. EL investeerib Euroopa Kaitsefondi ja uue AGILE programmi kaudu Euroopa novaatoritesse, et läbimurdeideedest saaksid tegelikud võimed.

Valmisolek sõltub ka võimest lähetada relvajõude kiiresti ja hulgaliselt kõikjale, kus neid vajatakse. Uue sõjalise liikuvuse paketi kohaselt võetakse kasutusele

Suhted usaldusväärsete partneritega kogu maailmas

Sõltumatus ei tähenda üksi tegutsemist. Seepärast süvendab EL kaitse- ja julgeolekukoostööd usaldusväärsete partneritega üle maailma. SAFE-rahastamisvahendi raames on tugevdatud tööstuskoostööd Kanadaga ning sõlmitud kaitsepartnerlused Austraalia, Ghana, India ja Islandiga. Need partnerlused loovad uusi võimalusi teha julgeolekuprobleemide lahendamiseks tihedamat tööstuslikku koostööd.

Idapoolsete piirialade tugevdamine

Euroopa idapiirialad on muutuvas julgeolekukeskkonnas eesliinil. Komisjon on vastu võtnud uue strateegia, millega tugevdatakse ELi idapiirialade heaolu, vastupanuvõimet ja julgeolekut. Uue EastInvesti rahastu kaudu aga saavad piirialad lihtsamini rahastust ja nõustamistuge.

Turvaline liit

Euroopa julgeolek sõltub palju enamast kui traditsioonilisest kaitsest. Meid ähvardavad ohud, olgu need siis küberründed logistikakeskuste vastu, välissekkumine demokraatlikesse protsessidesse või vägivaldne äärmuslus, on sageli mõeldudki toimima allpool relvastatud konflikti künnist.

Võitlus hübriidohtudega

Üks kõige kiiremini kasvavaid Euroopa julgeolekuprobleeme on droonid. Viimase aasta jooksul on droonide sissetungid sundinud Euroopa kodanikke varju otsima ja toonud kaasa lennuliikluse peatamise. EL kasutab sellele ohule reageerimiseks mitmesuguseid vahendeid, näiteks on kavas

Euroopas on sagenenud ka küberkuritegevus ning elutähtsad teenused, ettevõtted ja avaliku sektori asutused on iga päev küberrünnete sihtmärkideks. Selle probleemi lahendamiseks vaatas komisjon läbi küberturvalisuse määruse. See tagab, et Euroopa turule lastavatel toodetel on sisseprojekteeritud küberturvalisus, ja kõrvaldab nõrgad kohad kriitilise tähtsusega IKT tarneahelates.

Samal ajal käsitletakse ELi küberturvalisuse ja tehisintellekti tegevuskavas kõige arenenumate tehisintellektimudelite riske küberturvalisuse seisukohast.

Võitlus terrorismi ja radikaliseerumise vastu

Terrorismist ja vägivaldsest äärmuslusest tulenev oht on kasvamas. Terrorirühmitused kasutavad värbamiseks, rahastamiseks ja tegevuse korraldamiseks üha enam digitehnoloogiat, sotsiaalmeediat, tehisintellekti ja krüptoraha. Euroopa tugevdab terrorismi ennetamise ja selle vastu võitlemise tegevuskava kaudu õiguskaitseasutuste koostööd, parandab luureandmete jagamist, tõkestab terrorismi rahastamist ning töötab välja uusi vahendeid radikaliseerumise avastamiseks ja ennetamiseks enne, kui see viib vägivallani.

Võitlus organiseeritud kuritegevuse vastu

Uimastikaubanduse, tulirelvade salakaubaveo, rahapesu ja küberkuritegevusega seotud kuritegelikud võrgustikud tegutsevad piiriüleselt ning kasutavad oma haarde laiendamiseks üha enam digitehnoloogiat. Komisjon on reageerinud jõulisemalt mitmel rindel ja

Koostöö loodusõnnetustele reageerimisel

Sel suvel tabasid Euroopat taas laastavad metsa- ja maastikupõlengud, rängad põuad ja enneolematud üleujutused. Metsa- ja maastikupõlengute hooaeg on olnud erakordselt raske. Augusti keskpaigaks oli põlenud ala juba üle kahe korra suurem kui selle aastaaja keskmine. 

Enne suve paigutati sadu tuletõrjujaid ja kümneid tuletõrjevahendeid kõige suuremas ohus olevatesse riikidesse. Sellest ajast alates on üheksa mõjutatud riiki aktiveerinud ELi elanikkonnakaitse mehhanismi üheteistkümnel korral, sealhulgas aktiveerisid Belgia ja Madalmaad selle metsa- ja maastikupõlengute tõttu esmakordselt.

Turvalised välispiirid

Kindel julgeolek nõuab turvalisi välispiire. Euroopa on üles ehitamas tasakaalustatud rände- ja varjupaigasüsteemi, mis ühendab humaansuse vastutusega ja solidaarsuse julgeolekuga. See süsteem on õiglane ja kindel ning aitab piire tulemuslikult hallata.

Juunis 2026 hakkasid kehtima rände- ja varjupaigaleppe normid. See tähendab, et Euroopa haldab nüüd rännet ühise raamistiku alusel õiglaselt, korrakohaselt ja ELi riikide solidaarsusele tuginedes.

2026. aasta juulis tegi komisjon ka ettepaneku uue sanktsioonirežiimi kohta, et võidelda rändajate smugeldamise ja muu väljastpoolt liitu alguse saanud ebaseadusliku tegevuse vastu.

Sel suvel, kui tuhanded ebaseaduslikud rändajad püüdsid Marokost Ceutasse siseneda, pakkus komisjon Hispaaniale alates esimesest päevast finants- ja operatiivtoetust. Kuigi kohapealne olukord on endiselt keeruline, on õnnestunud uusi ebaseaduslikke piiriületuskatseid ennetada. Komisjoni koostöö Meta, TikToki ja sõltumatute faktikontrollijatega on aidanud märkimisväärselt takistada desinformatsiooni levitamist kuritegelike võrgustike poolt. Samuti on kahekordistatud võitlust rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu.

2026. aasta aprillis algas uue riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kasutuselevõtt. Süsteem annab usaldusväärsemat teavet Euroopa välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike kohta ning aitab seega tugevdada julgeolekukontrolle. Samal ajal tugevdab kõigi aegade esimene ELi viisastrateegia ELi tulla soovijate julgeolekukontrolli, kuid aitab ka ligi meelitada talente, keda ELi majandus vajab kasvamiseks.

Liit igaühe jaoks

Viimased aastad on olnud paljude Euroopa leibkondade jaoks rasked. Kiire inflatsioon, suurenevad eluasemekulud ja surve pere-eelarvele on mõjutanud kogukondi üle liidu. Nende probleemide lahendamine ei ole üksnes sotsiaalse õigluse küsimus, vaid esmatähtis ka Euroopa konkurentsivõime seisukohast.

Tegelemine elukalliduse tõusuga

ELis on vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus iga viies inimene. Esimeses ELi vaesusevastases strateegias on esitatud pikaajaline tegevuskava vaesuse kaotamiseks 2050. aastaks. Samal ajal tagab tugevdatud Euroopa lastegarantii, et igal lapsel oleks juurdepääs teenustele ja toele, mida ta vajab heaolu ja edu saavutamiseks, olenemata tema taustast või oludest.

Kõige teravamalt annab vajadus taskukohasuse järele end tunda eluaseme puhul. Turvaline ja taskukohane kodu on alus, millele inimesed oma elu rajavad. Seetõttu on taskukohaste eluasemete saadavus ELi prioriteet. Selle probleemi lahendamiseks on komisjon

Kodumajapidamised kannatavad endiselt liidu välispiiride tagant alanud energiakriisi mõju tõttu. Kodanike energiapaketi kaudu tugevdab Euroopa Liit haavatavate tarbijate kaitset, aitab vältida elektrivõrgust lahtiühendamist, suurendab läbipaistvust ning annab kodumajapidamistele suurema kontrolli energiavalikute ja -arvete üle.

Tarbijate kaitsmine

Kuigi Euroopa tarbijate kaitse on üks maailma tõhusamaid, on digiteenuste areng ja e-kaubanduse plahvatuslik kasv tekitanud uusi probleeme. 2030. aastani kehtiva tarbijakaitse tegevuskava kaudu tugevdab EL tarbijakaitset, sealhulgas internetis, ning pöörab erilist tähelepanu lastele ja haavatavatele tarbijatele ning tegeleb

Samal ajal aitavad uued tollieeskirjad, sealhulgas 3-eurone tollimaks väljastpoolt ELi saadetud pakkidele, mille väärtus on alla 150 euro, luua veebiplatvormidele ja traditsioonilistele jaemüüjatele võrdseid tingimusi ning seista selle eest, et Euroopas müüdavad tooted vastaksid kvaliteedi poolest tarbijate ootustele.

Rongireiside muutmine lihtsamaks

Piiriülesed rongireisid võivad endiselt olla tarbetult keerukad. Kui reisi ajal on vaja kasutada mitut raudteeveo-ettevõtjat, tähendab see sageli mitut eri piletit, mis tuleb osta eri süsteemide kaudu, kusjuures ühendusreisist mahajääjatele kehtib vaid piiratud kaitse. Seda muudab komisjoni uus algatus „Üks reis, üks pilet“, mis

Kaasavam liit

Igaüks Euroopa Liidus peaks saama tunda end turvaliselt ning elada väärikalt ja lugupeetult. Meil on kavas luua võrdõiguslikkuse liit. Võrdõiguslikkus ei tähenda üksnes õiguste kaitset. See tähendab ka selliste ühiskondade loomist, kus igaüks saab täiel määral osaleda ja tunda ühtekuuluvust. Möödunud aastal on komisjon esitanud mitu tähtsat uut strateegiat.

Sellel lehel on loetletud ainult mõned viimase aasta saavutused. 
Kui soovite lisateavet, laadige alla brošüür (PDF) kõigi saavutuste kohta.