Tugev Euroopa muutuvas maailmas

Viimase aasta jooksul jäi Euroopa üha muutlikumas maailmas tugevaks. Seistes silmitsi kasvavate julgeolekuohtude, majandusliku sõltuvuse relvana kasutamise ja väljaspool meie piire toimuvate konfliktide tagajärgedega, tegi Euroopa edusamme oma eesmärkide saavutamisel:

kirjutades alla olulistele uutele kaubanduslepingutele kolmel kontinendil
jätkates vankumatut toetust Ukrainale
luues uusi partnerlusi, mis toetavad Euroopa huve ja väärtusi
jäädes maailmas juhtpositsioonile küsimustes, mis ulatuvad kliimameetmetest ülemaailmse tervishoiuni

Euroopa on näidanud, et võimalik on ka teine tee: tee, mis ühendab tugevuse partnerlusega ning sõltumatuse avatusega.

Mitmekesisuses peitub jõud: Euroopa kaubanduse tegevuskava

Euroopa jõukus sõltub rahvusvahelisest kaubavahetusest. Seepärast vaatas Euroopa möödunud aastal pigem väljapoole kui sissepoole, et mitmekesistada oma partnerlusi, tugevdada tarneahelaid ja vähendada majanduslikku sõltuvust. Euroopa tugevdas ka oma positsiooni usaldusväärse pikaajalise partnerina, pakkudes ebakindlatel aegadel vastupanuvõimet ja prognoositavust.

Riigid, kes on sõlminud ELiga vabakaubanduslepingud

ELil on juba 45 kaubanduslepingut, mis hõlmavad 81 riiki. Need lepingud aitavad ligikaudu 712 000 Euroopa ettevõtjal, kes ekspordivad väljapoole ELi piire, igal aastal kokku hoida hinnanguliselt 25 miljardit eurot tollimaksudelt.

Sel aastal kirjutas EL alla või viis lõpule läbirääkimised uute kaubanduslepingute üle järgmiste riikidega:

Samuti tegime edusamme partneritega järgmistest riikidest:

Tai
Malaisia
Filipiinid
Araabia Ühendemiraadid

Koostöö laiemate piirkondlike rühmitustega, näiteks Vaikse ookeani ülese partnerlusega, suurendab Euroopa osatähtsust maailma kõige kiiremini kasvavatel turgudel.

ELi–USA kaubandussuhted

Atlandi-ülesed kaubandussuhted on endiselt kõige tähtsamad ärisuhted maailmas. Iga päev ületab ELi ja Ameerika Ühendriikide vahel Atlandi ookeani 4,9 miljardi euro väärtuses kaupu ja teenuseid. Euroopa jätkab pingutamist selleks, et luua stabiilsed suhted, mis kaitsevad Euroopa ettevõtjate ja töötajate huve. Samuti teeme tihedat koostööd Ameerika Ühendriikide ja teiste partneritega algatuse „Pax Silica“ raames, et tugevdada koordineerimist kriitilise tähtsusega tehisintellekti tarneahelate, pooljuhtide ja kõrgtehnoloogia valdkonnas.

Majandusjulgeoleku tugevdamine

Kaubandust, investeeringuid ja juurdepääsu elutähtsatele ressurssidele kasutatakse üha enam geopoliitiliste mõjutusvahenditena. Euroopa on sellele reageerimiseks loonud terviklikud vahendid, millega võidelda ebaausate kaubandustavade, vaenulike investeeringute, majandusliku survestamise, turumoonutuste ja üleilmse liigse tootmisvõimsuse vastu. Detsembris 2025 võttis komisjon vastu teatise ELi majandusjulgeoleku tugevdamise kohta. Sellega näitab EL, et on valmis neid vahendeid kasutama, kui ohustatakse tema tööstust, töötajaid ja majandusjulgeolekut. 

Tekstiversioon

Kriitilised toormed ja RESourceEU

Turvaline ja usaldusväärne juurdepääs toormetele, mida ELi majandus vajab

34 materjali, mis on nimetatud kriitiliseks toormeks, nt gallium, germaanium, mangaan ja looduslik grafiit.
47 strateegilist projekti ELis ja 13 väljaspool ELi, mis saavad kriitiliste toormete määruse kohaselt sihipärast toetust.
Toormetele turvalisema juurdepääsu tagavad lepingud kolmandate riikidega, sh esimene puhta kaubanduse ja keskkonnasäästlike investeeringute partnerlus Lõuna-Aafrikaga ja kaubandusleping Austraaliaga.
Uue RESourceEU tegevuskavaga vähendatakse 2029. aastaks sõltuvust akudest, haruldastest muldmetallidest ja kaitsevaldkonnaga seotud toormetest kuni 50%.
Ühe aasta jooksul kaasati strateegiliste projektide toetamiseks 3 miljardit eurot.
Kriitiliste toormete keskuse loomine, et edendada väärtusahelate mitmekesistamist ja vastupanuvõimet.

Riigid, kes on sõlminud ELiga digikaubanduse lepingud

Kuna üle 60 % maailma SKPst on seotud digitehingutega, laiendab Euroopa digikaubanduse partnerlusi. Veebruaris hakkas kehtima Singapuriga sõlmitud digikaubanduse leping, juunis allkirjastati samalaadne leping Korea Vabariigiga ja märtsis algasid läbirääkimised Kanadaga. Brasiiliaga on sõlmitud eraldi kokkulepe, mis tagab meie vahel turvalised andmevood.

Tugev ja vaba Ukraina

Venemaa agressioonisõda Ukrainas kestab juba viiendat aastat ning Ukraina mitte ainult ei pane vastu, vaid loob ka tingimusi rahuläbirääkimiste pidamiseks jõupositsioonilt. Seda eelkõige tänu Ukraina rahva julgusele ja otsusekindlusele. Kuid samuti tänu Euroopa kui Ukraina suurima rahastaja vankumatule toetusele.

ELi sõjaline abi

EL on Ukraina suurim sõjaline toetaja, kes on Ukraina kaitsevõime tugevdamiseks seni eraldanud 89,7 miljardit eurot. Euroopa Liidu sõjalise abi missioon on aidanud välja õpetada peaaegu 97 000 Ukraina sõjaväelast. Osana Euroopa kaitsetööstuse programmist aitab EL toetada Ukraina kaitsesektori tehnoloogilist ja tööstuslikku baasi ja integreerida seda Euroopa omaga.

2026. aasta juulis allkirjastas EL uue kaitsetööstuspartnerluse, mis on suur samm edasi ELi ja Ukraina kaitsetööstuste integreerimisel. Samuti sõlmiti ELi ja Ukraina droonikokkulepe, et süvendada koostööd droonide ja droonitõrjetehnoloogia valdkonnas.

Sanktsioonid

Praeguseks on EL heaks kiitnud 21 Venemaa- ja tema toetajate vastast sanktsioonipaketti. Sanktsioonid survestavad Venemaa majandust ja piiravad selle võimet sõda pidada.

Tekstiversioon

21 sanktsioonipaketti

Suurem surve Venemaa majandusele

Varilaevastik – Venemaa varilaevastikku kuuluvate laevade nimekirja on kantud üle 600 laeva, mille suhtes kehtib sadamasse sisenemise keeld ja teenuste osutamise keeld.
Venemaa varad – Venemaa keskpanga tõkestatud varade suurus on 210 miljardit eurot.
Sanktsioneeritute nimekirjad – Tõkestatud on rohkem kui 2900 füüsilise isiku ja üksuse varad. Nimekirja kantud füüsiliste isikute suhtes kehtib ka reisikeeld.
Naftatulu – Impordikeeld Venemaa meritsi transporditavale toornaftale ja naftahinna ülempiir, et vähendada Venemaa tulu energiaekspordist. Hinnalae läbivaatamine on peatatud kuni 2027. aasta juulini.
Gaasiimport – Alates jaanuarist 2027 kehtib Venemaa veeldatud maagaasi impordi keeld ja alates 2027. aasta sügisest torugaasi impordi keeld.
Rahandus, kaubandus ja propaganda – Keelud enam kui 100 Venemaa panga ja enam kui 20 Venemaa propagandakanali suhtes ning mitme kahesuguse kasutusega kauba ja elutähtsa tehnoloogiaga kauplemise suhtes.

Kõrvalehoidmine
Põhitähelepanu on sanktsioonidest kõrvalehoidmise tõkestamisel.

Õigluse taotlemine Ukraina jaoks ja sõja eest põgenevate inimeste kaitsmine

EL liitus Ukraina-vastaste agressioonikuritegude erikohtuga, mis saab esitada Ukraina-vastaste agressioonikuritegude eest süüdistusi poliitilisele ja sõjalisele juhtkonnale. Komisjon ratifitseeris 2026. aasta mais asutajaliikmena konventsiooni, millega luuakse Ukraina jaoks rahvusvaheline kahjunõuete komisjon, mis määrab kindlaks sõjaohvritele võlgnetava hüvitise.

Iga sunniviisiliselt Venemaale viidud Ukraina laps tuleb oma perekonna juurde tagasi tuua. EL on ühinenud Ukraina laste tagasitoomise rahvusvahelise koalitsiooniga ning 2026. aasta mais korraldas komisjon koos Ukraina ja Kanadaga kõrgetasemelise tippkohtumise, et tõsta see küsimus maailmas esiplaanile.

Samuti leppisid ELi liikmesriigid kokku, et pikendavad sõja eest põgenevate inimeste ajutist kaitset 4. märtsini 2028.

Ukraina energiajulgeoleku toetamine

Alates Venemaa täiemahulisest sõjalisest sissetungist on Ukraina energiajulgeolekut toetatud juba rohkem kui 4 miljardi euroga. 24. veebruaril 2026 teatas president von der Leyen täiendavast 920 miljoni euro suurusest talvisest energiakavast (2026–2027), mille kohaselt antakse energiatootmiseks, võrkude vastupidavuse ja energiatõhususe suurendamiseks ja küttega paremaks varustamiseks kriitilise tähtsusega toetust.

Remontimine
Taastatakse elektrijaamu ja tarnitakse rohkem seadmeid, et katta 15% Ukraina vajadusest
Taastamine
Suurendatakse ELi elektrieksporti, et katta 12% Ukraina vajadusest
Taaskäivitamine
Suurendatakse detsentraliseeritud elektritootmist, sh varustatakse haiglaid päikesepaneelidega

Laienemine – liidu väljakujundamine

Üha ohtlikumas ja killustatumas maailmas sõltub Euroopa julgeolek tema naabruskonna stabiilsusest. Stabiilsus algab meie laienemispoliitikast. Laienemine on ka edaspidi tulemuspõhine protsess ja EL toetab kandidaatriike liitumisteekonnal igakülgselt.

Ukraina ja Moldova
Sel suvel avas EL esimesed kaks teemaplokki ühinemisläbirääkimistes Ukraina ja Moldovaga, keskendudes põhiküsimustele, sealhulgas õigusriigi põhimõttele ja välissuhetele.
Juunis 2026 toimunud teine ELi-Moldova tippkohtumine näitas Moldova märgatavaid edusamme teel ELi suunas.
Lääne-Balkani riigid
Läbirääkimised Lääne-Balkani kandidaatriikidega on edenenud. ELi liikmesriigid leppisid kokku, et alustavad Montenegroga ühinemislepingu koostamist.
Läbirääkimiste kõrval juhime investeerimist ja reforme sihtotstarbeliste kasvukavade kaudu. Meie ühtse euromaksete piirkonnaga on ühinenud neli Lääne-Balkani riiki ja Moldova.
Lisaks toimuvad läbirääkimised Lääne-Balkani riikide liitumiseks meie rändluspiirkonnaga, nii et ELi ja sealse piirkonna vahel reisijad saaksid kasutada põhimõtet „rändle nagu kodus“.
Olulise teetähiseni jõudis Albaania, kui sulges juulis 2026 oma kolm esimest läbirääkimispeatükki.
Samal ajal jätkame koostööd Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo, Põhja-Makedoonia ja Serbiaga, et toetada nende liikumist Euroopa suunas.
Gruusia
Euroopa on pühendunud Gruusia rahva õiguspärastele Euroopa-püüdlustele ja teeb seda ka edaspidi. Kuna Gruusia ametivõimud rikuvad jätkuvalt demokraatiat ja põhiõigusi, peatas komisjon märtsis Gruusia diplomaatiliste ja ametipasside omanike viisavaba reisimise. Tavakodanikke see otsus ei mõjuta.

Stabiilsuse loomine laiemas naabruskonnas ja rahu toetamine Lähis-Idas

Tugevdame partnerlusi Põhja-Aafrikast Lõuna-Kaukaasiani, et luua stabiilsust ja uusi ärivõimalusi.

Armeenia ja Aserbaidžaan
EL korraldas esimese tippkohtumise Armeeniaga, millel keskenduti rahu ja stabiilsuse toetamisele piirkonnas. Samuti käivitas ta ELi ja Armeenia ühendatuspartnerluse, et aidata tugevdada transpordi-, energia- ja digiühendusi. Juulis 2026 külastas president von der Leyen Armeeniat ja Aserbaidžaani, et näidata Euroopa toetust rahule ja heanaaberlikele suhetele kahe riigi vahel.
Visiidi ajal teatas president uuest 200 miljoni euro suurusest Lõuna-Kaukaasia jaoks mõeldud paketist „Ühendatus toob rahu“, samuti kaubandusalastest lisameetmetest Armeenias ning ELi-Aserbaidžaani ühendatuspartnerlusest.
Arktika
EL ajakohastab ELi Arktika strateegiat ning tugevdab koostööd Arktika riikide ja piirkondadega. Ühendame kogukondi digitaristu kaudu ja loome partnerlusi, et varuda kriitilisi toormeid, mida Euroopa vajab puhtale energiale üleminekuks. 
Euroopa püsis solidaarsena ka Gröönimaa ja Taani Kuningriigiga pärast põhjendamatuid ähvardusi tolle suveräänsuse vastu. 2026. aasta septembris toimunud visiidil kuulutas president von der Leyen välja strateegia „Global Gateway“ 200 miljoni euro suuruse partnerluspaketi investeeringuteks Gröönimaale. See loob võimalusi kohalikule elanikkonnale, aidates samal ajal kaasa kestlikule, jõukale ja rahumeelsele Arktika piirkonnale.
Lähis-Ida
Lähis-Ida – alates Iraanist ja Pärsia lahest kuni Gaza ning Jordani Läänekalda, Iisraeli ja Liibanonini – on viimasel aastal vallanud konfliktid ja ebastabiilsus. Euroopa on vägivalla hukka mõistnud, asunud piirkonnas agaralt tegutsema ning teeb partneritega tihedat koostööd, et otsida diplomaatilisi lahendusi ja stabiilsust, tugevdada majandussidemeid ja reageerida humanitaarvajadustele.
EL tihendas koostööd Pärsia lahe partneritega, et reageerida Iraani rünnakutele, ja jätkas kaubandusläbirääkimisi Araabia Ühendemiraatidega. Viimastel kuudel on hoogustunud ka läbirääkimised strateegilise partnerluse lepingute üle kuue Pärsia lahe riigiga.
Jaanuaris 2026 sõitsid president von der Leyen ja president Costa esimest korda pärast Bashar al-Assadi režiimi kokkuvarisemist Süüria pealinna Damaskusesse ja kohtusid president Ahmed al-Sharaaga. See oli esimene samm, mis taaskäivitas meie partnerluse Süüriaga ning tugevdas toetust Süüria rahvale ja institutsioonidele. 
Esimene ELi ja Egiptuse tippkohtumine toimus 2025. aasta oktoobris, et tugevdada koostööd kaubanduse, rände, energeetika ja investeeringute valdkonnas ning toetada Egiptuse reformikava ja ühinemist programmiga „Euroopa horisont“. Esimene ELi ja Jordaania tippkohtumine toimus 2026. aasta jaanuaris, et tugevdada koostööd majandusliku vastupanuvõime, piirkondliku julgeoleku ja pagulaste toetamise valdkonnas.
EL suurendas märkimisväärselt humanitaarabi kogu piirkonnas, sealhulgas toetust Palestiina rahastajate rühma kaudu. Gaza tiimi algatuse kaudu toetab komisjon 883,6 miljoni euroga varajast taastamistegevust eri sektorites Gaza tsiviilisikute hüvanguks. EL on kehtestanud ka sanktsioonid Iisraeli äärmuslastest asunike suhtes, kes vastutavad palestiinlaste vastu suunatud raskete ja süstemaatiliste rikkumiste eest Jordani Läänekaldal. 
Vahemere piirkond
EL käivitas 2025. aasta novembris Vahemere piirkonna leppe, et toetada rahu, julgeolekut ja pikaajalist stabiilsust piirkonnas. Lepe toob kokku ELi, liikmesriigid ja Vahemere lõunapiirkonna partnerid ning selle eesmärk on luua paremini ühendatud, jõukam ja turvalisem Vahemere piirkonna ühtne ala. 2026. aasta aprillis avaldati Vahemere piirkonna leppe esimene tegevuskava.

Partnerlused Euroopa huvide ja väärtuste teenistuses

Euroopa tegutseb maailmamajanduses iseseisvuse saavutamise nimel mitte isolatsiooni, vaid partnerluse kaudu, luues tugevad suhted, mis põhinevad vastastikustel huvidel, ühisel heaolul ja suveräänsuse austamisel.

Globaalvärav
Aafrikas, Ladina-Ameerikas, Aasias ja mujal toetatakse strateegiaga „Global Gateway“ projekte, mis edendavad nii partnerriikide prioriteete kui ka Euroopa strateegilisi huve. Sellest rahastatakse niisuguseid projekte nagu digipööre Colombias ja puhta energia projektid Lõuna-Aafrikas ning Kaspia mere transpordikoridor, mis parandab ühenduvust Euroopa ja Kesk-Aasia vahel. 2027. aastaks on kavas investeerida üle 400 miljardi euro.
Strateegia „Global Gateway“ toimib, kuna selles on ühendatud avaliku sektori eesmärgid ja erasektori eksperditeadmised. Selle lähenemisviisi tarvis on EL loonud Global Gateway investeerimiskeskuse, ühtse kontaktpunkti, mis ühendab ettevõtjaid, valitsusi ja arengut rahastavaid asutusi, kes projekte ühiselt kavandaksid ja ellu viiksid.

Juhtpositsioon kliimavaldkonnas
President von der Leyen kinnitas novembris 2025 Brasiilias Belémis kliimamuutuste konverentsil (COP30) ELi kindlat pühendumist kliimamuutusi käsitlevale Pariisi kokkuleppele. Seda kohustust kinnitati ELi kliimamääruses lubadusega vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2040. aastaks 90 % võrreldes 1990. aasta tasemega.
Euroopa juhib endist viisi ülemaailmset kliimamuutustega seotud rahastamist, olles selleks ainuüksi 2024. aastal eraldanud 31,7 miljardit eurot avalikke vahendeid ja kaasanud veel 11 miljardit eurot erasektori rahalisi vahendeid. 
2026. aasta aprillis käivitatud ülemaailmse roheliste võlakirjade algatuse fondi kaudu kaasab Euroopa suuremahulistesse kestlikesse taristuprojektidesse kuni 20 miljardit eurot erakapitali, arendades ühtlasi roheliste võlakirjade turgusid partnerriikides.
EL eraldas üle 15,1 miljardi euro ka rahastamiskampaaniale„Taastuvenergia osakaalu suurendamine Aafrikas“, mille korraldasid ühiselt president von der Leyen ja Lõuna-Aafrika president Ramaphosa. Nende investeeringutega laiendatakse juurdepääsu puhtale energiale, toetatakse tööstuse arengut, luuakse töökohti ja tugevdatakse energiajulgeolekut nii Aafrikas kui ka Euroopas.
Ookeanid
Aastal 2026 käivitas EL algatuse OceanEye, et tugevdada Euroopa suutlikkust ookeani- ja mereseires, toetades ühtlasi teadusuuringuid ning konkurentsivõimelisemat ja kestlikumat sinist majandust.
Üleilmne tervishoid
Rahvusvaheline rahastamine on surve all ja maailmas esineb üha rohkem terviseriske ebolapuhangutest kuni uute nakkushaigusteni. Uue ülemaailmse tervisealase vastupanuvõime algatuse kaudu suurendab EL üleilmset vastupanuvõimet ja valmistub kriisideks enne nende teket.
Humanitaarabi
2026. aastal vajas maailmas humanitaarabi üle 239 miljoni inimese. Ehkki paljud rahastajad vähendavad oma panust, on Euroopa endiselt maailma juhtiv humanitaarabi andja ning ainuüksi 2026. aastaks on eraldatud üle 1,9 miljardi euro.
Tõendina Euroopa elupäästvast solidaarsusest, kui Venezuelat tabasid 2026. aasta juunis kaks ulatuslikku maavärinat, koordineeris ELi elanikkonnakaitse mehhanism toetust, mida andsid 19 Euroopa riiki, kes lähetasid otsingu- ja päästemeeskondi ja tehnilisi eksperte ning saatsid varjupaiku, vett ja sanitaarseadmeid.

Mida veel esile tõsta?

Sellel lehel on loetletud ainult mõned viimase aasta saavutused.
Kui soovite lisateavet, laadige alla brošüür (PDF) kõigi saavutuste kohta.

Seda lehekülge ajakohastati viimati 11 september 2026

Euroopa sõltumatuse tagamine