Euroopa roheline kokkulepe

Täidame oma lubadused

Euroopa roheline kokkulepe muudab ELi tänapäevaseks, ressursitõhusaks ja konkurentsivõimeliseks majanduseks.  

Selle algatas president Ursula von der Leyen 2019. aastal vastusena kodanike, eelkõige noorte inimeste tungivale üleskutsele kliimameetmete võtmiseks. Selles esitatakse kava, kuidas kestlikuma tuleviku nimel kujundada ümber Euroopa majandus, transport ja tööstus. 

Selle eesmärk on vähendada 2030. aastaks heitkoguseid vähemalt poole võrra ja hiljem 55% võrra. Samal ajal seatakse Euroopa kliimamäärusega 2050. aastaks kliimaneutraalsuse eesmärk.  Sellega edendatakse majanduslikult mõistlikku ja sotsiaalselt õiglast üleminekut puhtale energiale, et kaitsta inimesi ja planeeti. 

Rohelise kokkuleppega investeeritakse innovatsiooni, puhtasse tehnoloogiasse ja rohelisse taristusse, tagades samal ajal ausa ülemineku enim mõjutatud kogukondadele. Tänu Euroopa rohelisele kokkuleppele saavad eurooplased hingata puhtamat õhku ning nende kasutatavad tooted ja nende kodud on energiatõhusamad. Nad kasutavad ka rohkem taastuvaid energiaallikaid. 

Täidetud lubadused

Kliimaneutraalsus ja heitkoguste vähendamine 

• Kliimamääruse jõustumisega muutus 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärk siduvaks
• Kokkulepe vähendada heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 55% ja 2040. aastaks soovitavalt 90% võrra 

„NextGenerationEU“  ja „REPowerEU“ rahastamine  

• 275 miljardit eurot keskkonnahoidlikeks investeeringuteks ja 42% vahenditest kliimameetmeteks 

Aus ja õiglane üleminek 

• Õiglase ülemineku fondist eraldati peaaegu 20 miljardit eurot investeeringuteks majanduse mitmekesistamiseks ja töötajate ümberõppeks haavatavates piirkondades 
• Kliimameetmete sotsiaalfondi kaudu aidatakse vähekaitstud leibkondi energiatõhususe, keskkonnasõbraliku kütte ja transpordi valdkonnas
• Euroopa Liidu Solidaarsusfondi ja ELi elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu toetati kliimaga seotud hädaolukordades riike nii Euroopas kui ka väljaspool 

Süsiniku hinnastamine ja tööstuse ümberkorraldamine 

• ELi heitkogustega kauplemise süsteemi on laiendatud, et hõlmata hooned ja transport, ja sellega teeniti rohelistele ja sotsiaalfondidele üle 200 miljardi euro tulu
• Süsiniku piirimeede (SPIM), millega innustatakse tööstust kogu maailmas võtma kasutusele keskkonnahoidlikumad tootmismeetodid, peaks 2026. aastaks täielikult toimima 

Puhtad ja turvalised energiaallikad 

• Kava „REPowerEU“: 40% vahenditest eraldati taskukohase, kindla ja säästva energia tagamiseks; sellega aidati vähendada sõltuvust fossiilkütustest ja mitmekesistada tarneallikaid
• Puhta energia taristu: kiirendati taastuvenergia jaoks lubade andmist, laadimisjaamade vaheliseks vahemaaks määrati 60 km 

Rohetööstuse konkurentsivõime 

• Roheleppe tööstuskava eesmärk on laiendada ja edendada nullnetotehnoloogia tootmist
• Kriitiliste toormete määrus: ELi 2030. aasta eesmärgid esmatähtsa tooraine kaevandamiseks/töötlemiseks/ringlussevõtmiseks
• Nullnetotööstuse määrus: toetab puhta tehnoloogia kohalikku tootmist
• Toetus on ette nähtud akude, vesiniku, keskkonnahoidliku liikuvuse, mikroelektroonika jaoks 

Ringmajandus 

• Nullsaaste tegevuskavaga seatakse kõrgemad standardid vee ja õhu kvaliteedile
• Jäätme- ja tootereformid: kestlikud pakendid, müümata kaupade hävitamise keelustamine, parandatavad tooted 

Sidusrühmade kaasamine 

• Strateegiline dialoog põllumajanduse tuleviku üle ELis, tuleviku toidusüsteemide kujundamise kaasav protsess
• Puhtale energiale ülemineku dialoogid selliste sektoritega, nagu vesinikutööstus, linnaplaneerimine, puhta tehnoloogia valdkond ja terasetööstus 

Rohkem teavet rohelise kokkuleppe tulemuste kohta