Põllumajandustootjatel on ülioluline roll nii praegu kui ka tulevikus
Tänu Euroopa põllumajanduslikule toidutööstusele on 450 miljonil inimesel juurdepääs ohutule, tervislikule ja taskukohasele toidule.
ELi põllumajandustootjad on Euroopa toidualase sõltumatuse selgroog ning oluline tõukejõud maapiirkondades töökohtade loomisel ja kestliku majanduskasvu saavutamisel. Neil on keskne roll meie kollektiivses rohepöördes. Samal ajal seisavad nad silmitsi selliste probleemidega nagu kliimamuutused ja konkurentsitihe üleilmne turg. Nad on näidanud üles märkimisväärset vastupanuvõimet pandeemia ja energiakriisi ajal, Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja tagajärgede kontekstis ja kõrge inflatsiooni ajal.
Me kõik tahame, et Euroopas oleks jõudsalt arenev toidu- ja põllumajandussektor, mis on kasulik meie põllumajandustootjatele, kodanikele ja väärtuslikule looduspärandile. Käesoleva aruande näol on meil väga tugev alus, et töötada välja uus visioon Euroopa toidutootmisest ja põllumajandusest.
Strateegilise dialoogi järeldused
Strateegiline dialoog ELi põllumajanduse tuleviku üle, mille president von der Leyen kuulutas välja 2023. aasta septembris oma kõnes olukorrast Euroopa Liidus ja mis käivitati 2024. aasta jaanuaris, tõi kokku 29 peamist sidusrühma Euroopa põllumajandus- ja toidutootmissektorist, kodanikuühiskonnast, maakogukondadest ja akadeemilistest ringkondadest, et leida ühine arusaam ja visioon ELi põllumajandus- ja toidutootmissüsteemide tulevikust.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyenile esitati 4. septembril 2024 strateegilise dialoogi lõpparuanne. Selle andis üle dialoogi eesistuja professor Peter Strohschneider. Aruandele on antud pealkirjaks „Euroopa põllumajanduse ja toidutootmise ühine väljavaade“. Selles antakse hinnang väljakutsetele ja võimalustele ning esitatakse soovitused.
Lisateave dialoogi, sellega seotud kohtumiste ja selles osalejate kohta
Mida teeb EL põllumajanduse valdkonnas?
Euroopa Komisjon käivitas juba 2023. aastal põllumajandustootjate viieaastase toetussüsteemi uue ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) vormis. Sellele eraldati 300 miljardit eurot ja see hõlmab tugevamaid stiimuleid, et aidata meie põllumajandustootjatel võtta kasutusele kestlikumaid ja vastupidavamaid tavad. Põllumajandustootjatele makstakse saagi eest lisahüvitist, kui nad seovad ka süsinikku.
Oma ÜPP strateegiakavades suunavad liikmesriigid suurema toetuse neile, kes seda kõige rohkem vajavad. Näiteks eraldatakse rohkem kui 10% ELi otsetoetustest, mis moodustavad 4 miljardit eurot aastas, ümber väiksematele põllumajandusettevõtetele. Oleme suurendanud ka erakorralist toetust loodusõnnetustele ja hinnašokkidele reageerimiseks.
Ainuüksi 2023. aastal anti Euroopas kriisist enim mõjutatud põllumajandustootjatele üle 500 miljoni euro erakorralist abi.
Põllumajandustootjate murede lahendamiseks on komisjon teinud ettepanekud halduskoormuse vähendamiseks ning valmistab samuti ette meetmeid põllumajandustootjate positsiooni parandamiseks toiduahelas ning ebaausate kaubandustavade vastase võitluse parandamiseks. Samuti on komisjon käivitanud kaks uuringut: Esimese uuringu raames saavad toidutarneahelaga seotud põllumajandustootjad ja väiksemad tarnijad jagada oma kogemusi seoses ebaausate kaubandustavadega ning teise raames kogutakse põllumajandustootjate seisukohti seoses teatavate eeskirjade ja menetluste lihtsustamistega.
2025. aasta veebruaris esitas komisjon uue nägemuse ELi põllumajanduse ja toidutootmise tuleviku kohta, mis tugineb strateegilise dialoogi järeldustele. Selle eesmärk on luua tugevam ja uuenduslikum toidusüsteem, millest saavad kasu nii põllumajandustootjad kui ka tarbijad, ning luua atraktiivne, konkurentsivõimeline, vastupidav ja tulevikukindel sektor, milles väärtustatakse toitu ja inimesi.