REPowerEU

REPowerEU lühitutvustus 

Venemaa sissetung Ukrainasse on põhjustanud suuri raskusi ja ülemaailmseid energiaturu häireid, mille leevendamiseks rakendab Euroopa Komisjon kava „REPowerEU“, et järk-järgult lõpetada fossiilkütuste importimine Venemaalt.

2022. aasta mais käivitatud kava „REPowerEU“ aitab ELil:

• säästa energiat,
• mitmekesistada energiavarustust;
• toota puhast energiat,

Tänu kavale „REPowerEU“ oleme kaitsnud ELi kodanikke ja ettevõtjaid energiapuuduse eest, toetanud Ukrainat Venemaa sõjaotstarbelise rahareservi vähendamisega, kiirendanud üleminekut puhtale energiale ja stabiliseerinud hinnad.

Putini katse energiatarnete kaudu Euroopat lõhestada on ebaõnnestunud. Meie ühised jõupingutused jätkuvad ning Euroopa on nüüd paremini valmistunud ja ühtsem kui kunagi varem.

Peamised saavutused 

Energia import Venemaalt

• Kogu Venemaa söe import on ELi sanktsioonidega keelatud
• ELi riigid, kes kasutavad endiselt Venemaa projekteeritud surveveereaktoreid, on teinud edusamme Venemaa tuumkütuse asendamisel teiste tootjate kütusega.

Tegevuskava, mille eesmärk on lõpetada täielikult sõltuvus Venemaa energiast

Pärast gaasiimpordi taastumist 2024. aastal esitati 2025. aasta mais ja juunis täiendavaid meetmeid sõltuvuse täielikuks lõpetamiseks. Nende meetmetega nähakse ette Venemaa nafta-, gaasi- ja tuumaenergia järkjärguline eemaldamine ELi turgudelt, kujundades energiasüsteemid ümber koordineeritud ja turvalisel viisil, kuna ELi läheb üle puhtale energiale.

EL kavatseb võtta järgmisi meetmeid.

• Gaas – peatada 2027. aasta lõpuks kogu import Venemaa torujuhtme kaudu ja veeldatud maagaasi import.
• Nafta – võtta meetmeid, et tegeleda naftat vedava Venemaa varilaevastikuga (laevad, mida Venemaa kasutab sanktsioonidest kõrvalehoidmiseks) ja peatada Venemaa naftaimport 2027. aasta lõpuks.
• Tuumaenergia – piirata importi, mis on seotud Venemaalt pärit uraani, rikastatud uraani ja muude tuumamaterjalidega.

ELi riigid peavad esitama komisjonile 1. märtsiks 2026 riiklikud mitmekesistamiskavad koos üksikasjalike meetmete ja vahe-eesmärkidega Venemaa gaasi ja nafta otsese ja kaudse impordi järkjärguliseks lõpetamiseks. Samal ajal jätkatakse jõupingutusi ELi energiasüsteemi ümberkujundamise kiirendamiseks ja energiavarustuse mitmekesistamiseks, et kõrvaldada varustuskindluse ja turu stabiilsusega seotud riskid.

Vaadake, mida on EL teinud energiakriisi ohjeldamiseks

Taskukohase energia tagamine

Tänu Euroopa koordineeritud reageerimisele ja kavale „REPowerEU“ on energiahinnad Euroopas võrreldes 2022. aasta tipptasemega märkimisväärselt langenud. Euroopa investeerib puhta ja taskukohase energia tootmisse ning energiasõltumatuse tagamisse.

Pärast Venemaa täielikku sissetungi Ukrainasse tegi EL ettepaneku ühiste gaasihangete kohta, et tagada eurooplastele juurdepääs taskukohasele energiale ja vältida energiatarnehäireid. See süsteem võimaldas meil eurooplastena osta osa oma gaasivajadusest ühiselt ja mitte konkureerida nappide tarnete pärast.

2022. aasta aprillis käivitatud EU Energy Platform on oluline roll meie energiavarustuse mitmekesistamisel. Platvorm aitab koordineerida taristuinvesteeringuid ja läbirääkimisi väliste gaasitarnijatega, et takistada ELi riikidel üksteisest üle pakkuda. Platvorm võimendab ka ELi ühtse turu kaalu, et saavutada paremad tingimused kõigi ELi tarbijate jaoks.

Gaasinõudluse ühendamine

2023. aasta aprillis käivitas komisjon nõudluse koondamise ja ühisostude mehhanismi „AggregateEU“. See algatus koondab ELi ja energiaühenduse ettevõtete gaasinõudluse ning viib selle vastavusse maailmaturu konkurentsivõimeliste tarnepakkumistega. Pärast sobitamisvoorude väljakuulutamist võivad ettevõtjad sõlmida gaasitarnijatega kas eraldi või ühiselt ostulepinguid.

Praeguseks korraldatud seitsme sobitamisvooru jooksul koondas ELi energiaplatvorm üle 119 miljardi kuupmeetri ulatuses gaasinõudlust Euroopa ettevõtetelt, samal ajal kui rahvusvaheliste tarnijate pakkumuseks oli 191 miljardit kuupmeetrit. Pärast kõige konkurentsivõimelisemate pakkumiste otsimist jõudis AggregateEU Euroopa nõudluse rahuldamiseks ligi 100 miljardi kuupmeetrini. AggregateEU oma algses vormis aegus 2025. aasta märtsis.

Komisjon töötab praegu välja püsivat vabatahtlikku vahendit gaasinõudluse koondamiseks ja ühisostudeks ning eraldi mehhanisme muude kaupade, näiteks vesiniku ja selle derivaatide ning strateegiliste toorainete nõudluse koondamiseks.

Puhta energia tootmine

Taastuvenergia on hea:

• kliimale;
• ELi energiasõltumatuse jaoks,
• varustuskindluse jaoks;
• keskkonnahoidlike töökohtade loomiseks.

Kavaga „REPowerEU“ kiirendatakse rohepööret ja edendatakse ulatuslikku investeerimist taastuvenergiasse.

Alates 2022. aastast oleme suutnud suurendada tootmist ja võimsust:  

• lisada uut päikeseenergia tootmisvõimsust rekordiliselt peaaegu 338 GW;  
• suurendada tuuleenergia tootmisvõimsust 234 GW võrra; 
• tagada, et veidi üle 47% meie elektrist tuleb nüüd taastuvatest energiaallikatest. 

Puhtale energiale ülemineku kiirendamine

2023. aasta novembris jõustus läbivaadatud taastuvenergia direktiiv. Selle uue õigusakti eesmärk on suurendada taastuvate energiaallikate osakaalu ELi üldises energiatarbimises, suurendades 2030. aasta siduvat taastuvenergia eesmärki 42,5%-ni (eesmärgiga saavutada 45% tase). See peaaegu kahekordistaks taastuvenergia praegust osakaalu ELis.

Puhtale energiale ülemineku toetamiseks peame oma tööstust paremini toetama. Selle saavutamiseks esitasime 2023. aasta veebruaris ettepaneku Euroopa roheleppe tööstuskava kohta. Tegevuskava aitab ELi töötleval tööstusel suurendada Euroopa ambitsioonikate kliimaeesmärkide saavutamiseks vajalike nullnetotehnoloogiate ja -toodete tootmist.

Kava kaks peamist osa on kriitiliste toormete määrus ja nullnetotööstuse määrus, mida tutvustati 2023. aasta märtsis. Mõlemad loovad prognoositava ja lihtsustatud regulatiivse keskkonna, soodustades investeeringuid ja Euroopa majanduse jaoks oluliste projektide arendamist. 

2023. aasta lõpus esitas komisjon tegevuskava elektrivõrkude kasutuselevõtu kiirendamiseks. ELi täielikult integreeritud turul tagab ajakohastatud taristuvõrk inimestele ja ettevõtetele odavama ja keskkonnasäästlikuma elektrienergia.

Samal aastal vaatasime läbi ka energiatõhususe direktiivi koos muude energia- ja kliimaeeskirjadega. Uute eeskirjadega kehtestatakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte, mis tähendab, et ELi riigid peavad energiatõhusust arvesse võtma kõigis asjakohastes poliitika- ja olulistes investeerimisotsustes, mis tehakse energia- ja muudes sektorites. Eeskirjade eesmärk on ka tagada, et täidame oma kliimaeesmärgi vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega.

2024. aasta juulis jõustus ELi elektrituru korralduse reform. See aitab muuta ELi energiaturu vastupidavamaks ning toob kasu kodanikele ja ettevõtjatele, muutes nende energiaarved vähem sõltuvaks elektri turuhinna lühiajalisest kõikumisest. Reform aitab kiirendada ka taastuvate energiaallikate integreerimist energiasüsteemi ja tõhustada kaitset turuga manipuleerimise eest.

2025. aasta alguses esitati ulatuslik äriplaan (puhta tööstuse kokkulepe), et veelgi toetada ELi tööstuse konkurentsivõimet ja vastupanuvõimet. Kokkulepe kiirendab süsinikuheite vähendamist, edendades samal ajal ELi tootmist, alandades energiahindu, luues kvaliteetseid töökohti ja õigeid tingimusi, et ettevõtted saaksid jõudsalt areneda.

Kuidas kava „REPowerEU“ rahastatakse?

Komisjon on kava „REPowerEU“ rahastamiseks eraldanud ligi 300 miljardit eurot. Taaste- ja vastupidavusrahastu on selle rahastuse keskmes. 

Tänu muudetud taaste- ja vastupidavusrahastu määrusele eraldati liikmesriikidele innovatsioonifondi raames ja heitkogustega kauplemise süsteemi lubatud heitkoguse ühikute müügi kaudu 20 miljardi euro väärtuses täiendavaid REPowerEU toetusi.  

Riiklike kavade „REPowerEU“ rahastamiseks võivad liikmesriigid taotleda ka ümberpaigutusi Brexitiga kohanemise reservist. Reservist võib kokku eraldada 5,4 miljardit eurot.

Järgmised sammud

Kolm aastat hiljem on EL edukalt saavutanud enamiku kavas „REPowerEU“ sätestatud ambitsioonikatest eesmärkidest ja on nüüd õigel teel, et Venemaa fossiilkütustest täielikult vabaneda, jätkates samal ajal rohepööret ja toetades Ukrainat.

Keskendume jätkuvalt kava „REPowerEU“ elluviimisele, eelkõige järgmistele meetmetele:

• Venemaa gaasi impordi jätkuv vähendamine;
• tööstuse dekarboniseerimise ergutamine;
• taastuvate energiaallikate kiirem kasutuselevõtt;
• investeeringud energiataristusse ja energiavõrkude sidumisse;
• energiatõhususe parandamine.

^{Viimati ajakohastatud: 17. juuni 2025}