Euroopa taastekava

Kõigi aegade suurim stimuleerivate meetmete pakett

ELi pikaajaline eelarve koos taasterahastuga „NextGenerationEU“, mis on majanduse taastamise kiirendamiseks mõeldud ajutine vahend, moodustavad kõigi aegade suurima rahastatava stiimulite paketi Euroopas. COVID-19 järgse Euroopa ülesehitamist toetatakse kokku 2,018 triljoni euroga jooksevhindades*. Euroopa saab olema keskkonnahoidlikum, digitaalsem ja vastupidavam.

Vahendeid kasutatakse Euroopa kõige olulisemate probleemide lahendamiseks ja abivajajate toetamiseks. Pärast Venemaa agressiooni Ukrainasse kasutati ELi eelarvet hädaabi andmiseks ja toetuse võimaldamiseks Ukrainas ja ELi riikides ning sõja humanitaartagajärgede leevendamiseks.

^{*1,8 triljonit eurot 2018. aasta hindades}

Mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) ja taasterahastu „NextGenerationEU“ faktid ja arvud

Paketi põhielemendid

Üle 50% pikaajalisest eelarvest ja taasterahastust „NextGenerationEU“ on ette nähtud selleks, et toetada moderniseerimist, näiteks:

Lisaks pööratakse paketis tähelepanu

Peamised uuendused

Mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 ja taasterahastu „NextGenerationEU“ kogueraldised rubriikide kaupa

_{Kõik summad eurodes jooksevhindades. Allikas: Euroopa Komisjon}

Taasterahastu „NextGenerationEU“ keskmes on taaste- ja vastupidavusrahastu, millest antakse ELi liikmesriikides reformide ja investeeringute toetamiseks toetusi ja laene kokku 723,8 miljardi euro väärtuses. Taaste- ja vastupidavusrahastust rahaliste vahendite saamiseks peavad liikmesriigid koostama taaste- ja vastupidavuskavad, milles kirjeldatakse, kuidas nad vahendeid investeerivad. Lisaks peavad nad täitma asjakohased vahe-eesmärgid ja sihid ning enne taaste- ja vastupidavusrahastu raames tehtavate väljamaksete toimumist hindab komisjon, kas iga vahe-eesmärk ja eesmärk on rahuldavalt täidetud.

Erinevate ELi liikmesriikide kavadega tutvumiseks ja seni tehtud väljamaksete jälgimiseks tutvuge interaktiivse taaste ja vastupidavuse tulemustabeliga.

Ülejäänud taasterahastu „NextGenerationEU“ vahendid makstakse ELi liikmesriikidele välja mitme ELi programmi kaudu: ühtekuuluvust ja Euroopa territooriume toetav taasteabi (REACT-EU), programm „Euroopa horisont“, programm „InvestEU“, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond või õiglase ülemineku fond.

Võttes arvesse Venemaa agressiooni Ukraina vastu võiksid ELi liikmesriigid kasutada osa neist vahenditest nende territooriumile saabuvate pagulaste vajaduste rahuldamiseks.

Taasterahastu „NextGenerationEU“ vahendite jaotus

_{Kõik summad eurodes, jooksevhindades. Allikas: Euroopa Komisjon}

Riiklikud eraldised

ELi eelarve ei seisne ega ole kunagi seisnenud andmises ja võtmises. Kõik liikmesriigid saavad kasu sellest, et nad on osa ühtsest turust, lahendades koos ühiseid probleeme. ELi vahendid, näiteks ühtekuuluvusfondi või programmi „Euroopa horisont“ raames, jõuavad kõigisse ELi nurkadesse.

Teatavates poliitikavaldkondades said liikmesriigid eelnevalt kindlaks määratud summasid. Nendega võite tutvuda siin.

Laenud majanduse taastamise rahastamiseks

Euroopa Komisjon võtab Euroopa Liidu nimel taasterahastu „NextGenerationEU“ rahastamiseks turgudelt laenu, sest tal on võimalik seda teha soodsama intressiga kui suuremal osal liikmesriikidel, ning jagab need summad laiali.

Juba enne taasterahastut „NextGenerationEU“ emiteeris Euroopa Komisjon võlakirju, et rahastada näiteks ELile, liikmesriikidele ja kolmandatele riikidele antavaid laene, sealhulgas kuni 100 miljardi euro eraldamine TERA programmile, mille eesmärk on COVID-19 pandeemia ajal kaitsta töökohti ja hoida inimesi tööl.

Euroopa Liit kogub kuni 2026. aastani taasterahastu „NextGenerationEU“ jaoks mitmekesise rahastamisstrateegia kaudu kuni 800 miljardit eurot jooksevhindades.

EL laenuvõtjana

Selge tegevuskava uute tuluallikate kasutuselevõtuks, et toetada laenude tagasimaksmist

2021. aasta detsembri institutsioonidevahelises kokkuleppes leppisid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kokku töötada selle nimel, et võtta kasutusele piisavad uued omavahendid, et katta taasterahastu „NextGenerationEU“ tagasimaksed.

Selleks et aidata tagasi maksta taasterahastu „NextGenerationEU“ toetussummasid, tegi komisjon 2021. aasta detsembris ettepaneku lisada ELi eelarvesse kolm uut tuluallikat. See ettepanek aitaks rahastada ka kliimameetmete sotsiaalfondi, mille eesmärk on tagada, et üleminekul vähese CO2 heitega majandusele ei jäeta kedagi kõrvale.

20. juunil 2023 sai komisjon valmis oma ettepaneku järgmise põlvkonna omavahendite kohta. Lõplik pakett sisaldab uut ajutist statistilist omavahendit, mis põhineb ettevõtete kasumil. Pärast poliitilist kokkulepet paketi „Eesmärk 55“ suhtes, millega püütakse tagada, et ELi poliitika toetaks meie mandri kliimaneutraalsust, on komisjon võrreldes 2021. aasta detsembri esialgsete ettepanekutega kohandanud ka omavahendite ettepanekuid, mis põhinevad heitkogustega kauplemise süsteemil ja piiril kohaldataval süsinikdioksiidi kohandusmehhanismil (CBAM).

Lisaks on olemas omavahendid, mis põhinevad liikmesriikidele ümberjaotatud osal hargmaiste ettevõtjate jääkkasumist vastavalt OECD/G20 maksustamisõiguste ümberjaotamist käsitlevale üleilmsele kokkuleppele („esimene sammas“). Komisjon teeb koostööd Euroopa Parlamendiga ja ELi liikmesriikide esindajatega ELi nõukogus, et uued tuluallikad kiiresti heaks kiita.

ELi 2021.–2027. aasta eelarve tuluallikad

ELi uue põlvkonna omavahendiliigid

Abisaajad

ELi eelarvest võib toetust saada igaüks. Siin saate otsida käimasolevaid ja tulevasi projektikonkursse, leida taustteavet rahastamisprotsesside ja -programmide kohta ning esitada taotlusi veebis.

Tutvuge hankemenetlustega ja uurige võimalusi koostööks Euroopa Komisjoniga.

Taust

Komisjon esitas ettepaneku ELi järgmise pikaajalise eelarve kohta 2. mail 2018.

Vastusena koroonaviiruse põhjustatud enneolematule kriisile tegi Euroopa Komisjon 27. mail 2020 ettepaneku võtta kasutusele ajutine majanduse taasterahastu „NextGenerationEU“ ning suurendada sihtotstarbeliselt ELi pikaajalist eelarvet aastateks 2021–2027.

Vähem kui kaks kuud hiljem, 21. juulil 2020 jõudsid ELi riigipead ja valitsusjuhid paketi osas poliitilisele kokkuleppele.

Nõukogu võttis selle lõplikult vastu 17. detsembril 2020.

Läbirääkimisprotsess