Alates tänasest töötavad naised ELis sümboolselt tasuta

„Naiste töö on lihtsam, mistõttu nad teenivad vähem.“

„Naised ei soovi teha karjääri, nad tahavad hoolitseda laste eest.“

„Mehed on paremad juhid.“

Me kõik oleme neid lauseid kuulnud. Kuigi on tõsi, et on naisi, kes peavad perekonda karjäärist tähtsamaks, siis nendel, kelle puhul see nii ei ole, on ikka raske saada kõrgepalgalist töökohta.

Juba varases eas jagatakse tüdrukutele tunnustust nende välimuse eest ja poistele nende oskuste eest. Tüdrukutele ostetakse nukke ja nad riietatakse muinasjutu printsessideks, poistele kingitakse ehituskomplekte ja superkangelaste T-särke. Ühiskond suunab tüdrukuid märkamatult karjääri poole hoolduses, tervishoius ja hariduses – sektorites, mis on alahinnatud ja vähem tasustatud. Sellest tuleneb ligikaudu 24% soolisest palgalõhest.

Vaatamata sellele tegutseb palju naisi neid köitvatel erialadel, isegi nendel, kus tavaliselt domineerivad mehed. Näiteks Maria: ta õppis koos oma sõbra Alexiga ehitusinseneriks ja nad lõpetasid õpingud oma kursuse parimate seas. Nad leidsid väga nõutud praktikakohad ja tegid mõlemad võrdselt suurt tööd, et saada head soovituskirjad. Seejärel saabus reaalsus tööturul:

• ühiskondlik kallutatus/konditsioneerimine: mõlemad kandideerisid sarnasele ametikohale, kuid Alex küsis tööle asudes kõrgemat palka, sest teda oli alati julgustatud ennast maksma panema ja end enesekindlalt tundma. Maria ei tahtnud olla liiga nõudlik, kartes, et teda võidakse pidada keerulise iseloomuga inimeseks. Olles teadlik, et tööandja võib muretseda tema pereloomise soovi pärast ja eelistada peamiselt meestöötajatest kollektiivi, nõustus ta vähemaga;
• palgadiskrimineerimine / seletamatu palgalõhe: mõlemad töötasid kolm aastat väsimatult. Alex edutati juhtivale kohale, samas kui Maria sai tagasihoidliku palgatõusu;
• rasedus- ja sünnituspuhkus: mõni aasta hiljem võttis Maria rasedus- ja sünnituspuhkust, läks seejärel üle osalisele tööajale ja tegi rohkem tasustamata tööd kodus. Samas Alex ei pidanud isaks saades karjääripausi tegema;
• klaaslagi: meeste domineeritud sektoris nägi Maria harva naisi juhtivatel ametikohtadel ega uskunud enam, et temast võiks saada juhtivtöötaja, samas kui Alex leidis mentori, kes teda julgustas ja inspireeris;
• tasustamata majapidamis- ja hooldustöö: kui Maria vanemad said vanemaks, hakkas ta pärast täistööajaga töötamist tegema tasustamata hooldustööd. Olles kurnatud, jättis ta oma karjääri ajutiselt tagaplaanile ja lõpetas edutamise taotlemise.

Maria ja Alexi lugu on fiktiivne, kuid paljude naiste jaoks kogu ELis on see reaalsus. Kuigi on mitmesuguseid põhjusi, miks naised teenivad meestest vähem, on nende põhjuste hulgas keerukas kombinatsioon struktuursetest, ühiskondlikest ja diskrimineerivatest teguritest.

Kujutagem ette, et töötame tänasest kuni aasta lõpuni ja ei saa palka. Kuna sooline palgalõhe ELis on praegu 12%, tähistab 17. november sümboolselt päeva, alates millest naised sel aastal enam palka ei saa. Kui edusammud jätkuvad praeguses tempos, ei pruugi see lõhe aastakümneid kaduda. Kas tulevased põlvkonnad vaatavad tagasi ja imestavad, miks sellisel olukorral jätkuda lasti, samamoodi, nagu meie vaatame tagasi ajale, mil naised ei saanud valimistel hääletada?

Soolise palgalõhe kaotamine ja soolise võrdõiguslikkuse saavutamine ei tähenda üksnes õiglust, see tähendab vaesuse vähendamist, potentsiaali vallandamist ja majanduse tugevdamist. Sel puhul kinnitasid juhtiv asepresident Mînzatu ja volinik Lahbib taas ELi pühendumust võrdõiguslikkuse liidule. Komisjon jätkab tööd selle lõhe kaotamiseks uute õigusaktide abil, näiteks direktiividega, mis käsitlevad muu hulgas võrdset palka, töö- ja eraelu tasakaalu, äriühingute juhtorganite soolist tasakaalu ja tasustamise läbipaistvust.

Lisateave

Avaldus Euroopa võrdse palga päeva kohta

Võrdse palga päev

Naiste õiguste tegevuskava

Eurostati uuring soolise palgalõhe kohta ELis 

Euroopa sotsiaalne õiglus

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut, soolise võrdõiguslikkuse indeks