Kogurahvatulul põhinevad omavahendid, mida nimetatakse ka liikmesriikide osamaksudeks, nähti ette omavahendite süsteemi „teisejärgulise komponendina“, et tagada kõigi aastaeelarves kokku lepitud kulude piisav katmine ELi eelarve kogutuludest. Nii on ELi eelarve alati algselt, st selle vastuvõtmise etapis, tasakaalus.
Liikmesriikide osamakse peetakse ELi eelarvet tasakaalustavateks allikateks. Seda seetõttu, et liikmesriikide osamaksude summa on aastate lõikes sõltuvalt kulude katmiseks vajalikest kogutuludest erinev. Selle arvutamisel võetakse arvesse tollimaksudest, käibemaksupõhistest osamaksudest ja muudest allikatest tulenevaid summasid (trahvid ettevõtjatele, kes ei täida ELi eeskirju, ELi töötajate palkadelt makstavad maksud, pangaintressid ja kolmandate riikide osamaksud).
Aja jooksul on kogurahvatulul põhinevad osamaksud muutunud omavahendite süsteemi peamiseks komponendiks, moodustades üle 70% ELi tuludest.
Kuidas see täpsemalt toimub?
Iga liikmesriigi kogurahvatulu suhtes kohaldatav protsendimäär (sissenõudmismäär) on aastate lõikes erinev ja see määratakse kindlaks vastavalt kõigi muude ELi eelarvetulude kogusummale. Iga liikmesriigi kogurahvatulu turuhindades määratakse kindlaks vastavalt Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemile (ESA 2010), mis on rahvusvaheliselt ühilduv raamatupidamisraamistik, mida kasutatakse „kogumajanduse“ kirjeldamiseks (st piirkond, riik või riikide rühm). Komisjon kontrollib liikmesriikide poolt kogurahvatulu arvutamiseks kasutatavaid allikaid ja meetodeid.
Sõltuvalt kulude rahastamiseks vajalikest aastatuludest kohaldatakse seejärel iga liikmesriigi kogurahvatulu suhtes ühtset sissenõudmismäära. Liikmesriikidelt kogutavate omavahendite kogusumma on piiratud viitega ELi kogurahvatulule – kõigi liikmesriikide kogurahvatulu summale. Ajavahemikul 2021–2027 ELile iga-aastaste maksete assigneeringute katmiseks eraldatav omavahendite kogusumma ei tohi ületada 1,40% ELi kogurahvatulust. Lisateave vt tulude ülemmäärad.
Kogurahvatulul põhinevate osamaksude täiendamine
Kuigi kogurahvatulul põhinevad osamaksud tagavad ELi eelarve stabiilsuse ja piisavuse, suurendab selle omavahendi suur osakaal ettekujutust, et liikmesriikide osamaksud on pelgalt kulutegur. Liikmesriigid, kes panustavad ELi eelarvesse rohkem, kui nad otse tagasi saavad, maksavad tegelikult aga väljendatuna protsendina oma jõukusest (kogurahvatulu) keskmiselt vähem kui teised liikmesriigid, samal ajal kui nad on ühtsest turust ja ELi integratsioonist suurimad kasusaajad.
Ühtses turus osalemisest ning rändeprobleemide lahendamiseks ning terrorismi ja kliimamuutuste vastu võitlemiseks võetavatest ühistest meetmetest võidavad kõik. EL loob ELi eelarve vahendite abil kõigile lisaväärtust, mis läheb kaugemale mis tahes matemaatilistest arvutustest.
Lisaks on hiljutine majandusareng tekitanud riikide maksu- ja statistikaametitele probleeme seoses kogurahvatulu täpse mõõtmisega, mis on jõukuse hindamise esmaseks aluseks. Selles valdkonnas tekitavad suuri probleeme eelkõige paljude teenuste elektrooniliseks muutumine, e-kaubanduse kiire levik, immateriaalse vara kasvav osakaal ning väliskapitali investeeringute suured ja järsud kõikumised.
Selleks et tagada koormuse õiglane jagamine liikmesriikide vahel ja taastada kogurahvatulul põhinevate omavahendite tasakaalustav roll ning vähendada samal ajal liikmesriikide koormust, töötab komisjon selle nimel, et võtta ELi eelarves kasutusele uued omavahendid. Need uued omavahendid täiendavad kogurahvatulul põhinevaid osamaksusid, aidates samal ajal lahendada eespool nimetatud küsimusi.