Põhisisu juurde

Digilahendused pandeemia ajal

  • Arhiveeritud sisu

    Selles osas olevaid veebilehti ei ajakohastata enam. Sisu võib olla aegunud ja seda tuleb kasutada üksnes viitena minevikus toimunule.

Innovatiivsed lahendused

Koroonaviiruse kriisi kontekstis omandas Euroopa Komisjoni digistrateegia veelgi suurema tähtsuse, kuna digivahendeid kasutati viiruse leviku jälgimiseks ja piiramiseks, diagnostika, raviviiside ja vaktsiinide uurimiseks ja väljatöötamiseks ning üldiselt selle tagamiseks, et eurooplased saaksid veebis turvaliselt suhelda. 

Ajal, mil kehtisid piirangud ning suhtlus ja majandustegevus olid üle läinud pigem küberruumi, sõltusid kodanikud ja ettevõtjad internetist ja ühenduvusest. Tänu lairibavõrkudele ja digitaristule saime jätkata õppimist, töötamist ja suhtlemist. Ettevõtjatele mõeldud usaldusteenused, e-valitsus ja e-tervis tagasid avalike teenuste jätkumise ja kättesaadavuse ning usaldusväärsed turvasüsteemid kaitsesid meie identiteeti veebis. 

Riikide kontaktijälgimis- ja hoiatusrakenduste linkimine

 

Riikide kontaktijälgimis- ja hoiatusrakendused tehti kättesaadavaks kõigile, kes soovisid need alla laadida ja neid kasutada. Need hoiatasid kasutajaid isegi piiriüleselt, kui nad olid viibinud sellise isiku läheduses, kelle koroonaviiruse testitulemus oli teadaolevalt positiivne. Hoiatuse korral andis rakendus asjakohast teavet tervishoiuasutustelt, näiteks soovituse lasta end testida või isoleeruda, ning sisaldas ka nende kontaktandmeid. Koroonaviiruse vastases võitluses käivitas enamik liikmesriike oma kontaktijälgimis- ja hoiatusrakenduse. 

Erakorralise toetuse rahastamisvahendist tehti kättesaadavaks ligikaudu kümme miljonit eurot, et ühendada need riikide rakendused koroonaviiruse nakkusahela katkestamiseks ja elude päästmiseks isegi siis, kui inimesed ületasid riigipiire. 

Koostalitlusvõime lüüsiteenus pakkus kogu Euroopat hõlmavat lahendust, et tagada riiklike rakenduste vahel turvaline teabevahetus, mis põhines detsentraliseeritud arhitektuuril ja kõrgetasemelisel andmekaitsel. Pärast edukat katseetappi hakkas lüüsiteenus 19. oktoobril toimima. 

Selle teenusega oli seotud 19 riiklikku rakendust, mida laaditi alla 74 miljonit korda.  

Mobiilsed kontaktijälgimisrakendused ELi liikmesriikides 

Tehisintellekt

Tehisintellekti analüüsivõime ja kõrgjõudlusega andmetöötlus oli koroonaviiruse leviku mustrite avastamisel suureks abiks. Nende toel said tervishoiuasutused koroonaviiruse levikut jälgida ja kiiresti tulemuslikke reageerimisstrateegiaid kujundada. 

Tervishoiutööstuses on tehisintellektil oma roll ka patsientidega kontaktis olevate robotite ja muude vahendite juhtimisel, sest inimestevahelist suhtlust tuleb vähendada miinimumini. 

Meetmed koroonaviiruse pandeemiale reageerimiseks: andmed, tehisintellekt ja superarvutid 

Euroopa superarvutid võitlevad koroonaviirusega

Kolmes võimsas Euroopa superandmetöötluskeskuses tehti tööd koroonaviiruse vaktsiinide, raviviiside ja diagnoosimeetodite uurimiseks ja väljatöötamiseks. 

Koroonaviiruse valkude digimudeleid võrreldi ja otsiti sobivaid vasteid tuhandeid olemasolevaid ravimeid sisaldavast andmebaasist, et teada saada, millised aktiivsete molekulide kombinatsioonid viirusele reageerivad. Superarvutite töö täiendas klassikalist kliinilist katse-eksituse meetodit. Üks ravimifirma ning mitu suurt bioloogia ja biokeemia instituuti andsid juurdepääsu oma ravimite andmebaasile. Exscalate4CoV projekt, mida EL rahastas 3 miljoni euroga, korraldas ELi toetatava superandmetöötlusplatvormi abil teadusuuringuid, et uurida teadaolevate molekulide võimalikku mõju koroonaviiruse struktuurile. Kõigest 60 tunniga analüüsis superarvuti üle 71 miljardi farmatseutilise aine (5 miljonit simulatsiooni sekundis), mille tulemusel avastati Raloxifene kui tõhus ravim koroonaviiruse leviku vastu võitlemisel. 

Koroonaviirusele reageerimine – andmed kosmosest

5. juunil 2020 käivitas Euroopa Komisjon koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga Maa seire vahendi koroonaviirusele kiirelt reageerimiseks. Selle platvormi töö põhines satelliitandmetel, mida kasutati selleks, et mõõta koroonaviiruse tõttu kehtestatud liikumispiirangute mõju ja jälgida piirangujärgset taastumist kohalikul, piirkondlikul ja üleilmsel tasandil. 

Koos oma rohkem kui 30 satelliidiga pakkus ELi kosmoseprogramm, eelkõige selle Maa seire süsteemi Copernicuse ja satelliitnavigatsioonisüsteemi Galileo kaudu, tasuta ja avatud andmeid ja teavet, mis aitasid koroonaviiruse puhangu mõju jälgida ja seda leevendada.  

Alates kriisi algusest jälgisid ELi satelliidid liiklusummikuid liikmesriikidevahelistes piiripunktides ning kaardistasid meditsiinirajatisi, haiglaid ja muud elutähtsat taristut. Satelliitidelt kogutud andmed, mida analüüsiti tehisintellekti abil, andsid ELi ja liikmesriikide tasandi ametiasutustele mudelid, et hädaolukorda paremini mõista ja sellele tõhusamalt reageerida. 

ELi kosmoseprogramm võitluses koroonaviirusega 

Maa seire vahend koroonaviirusele kiirelt reageerimiseks

Võrgud ja ühenduvus

Kuna ELi liikmesriigid kehtestasid koroonaviiruse pandeemia vastu võitlemiseks sotsiaalse distantseerumise meetmed, viisid ettevõtjad, institutsioonid ja kodanikud oma tegevuse üle internetti. Nõudlus andmesideteenuste järele on tohutult kasvanud – olgu seoses kaugtöö, e-õppe või meelelahutusega – ning see avaldab võrkudele survet. 

Selleks et vältida võrgu ülekoormust ja toetada digiteenuste kasutamist, kutsus Euroopa Komisjon telekommunikatsioonioperaatoreid ja kasutajaid üles tegutsema ja kohtus voogedastusplatvormide tegevjuhtidega. Voogedastusplatvorme kutsuti üles pakkuma kõrglahutusega andmesisu asemel standardtaset, telekommunikatsiooniettevõtetel soovitati võtta leevendusmeetmeid, et tagada andmeliikluse jätkumine, ja kasutajatele tehti ettepanek valida seadistused, mis tarbisid vähem andmeid, sealhulgas kasutada WiFit. 

Komisjon ja Euroopa elektroonilise side reguleerivate asutuste amet (BEREC) lõid spetsiaalse aruandlusmehhanismi ja jälgisid andmeliiklust kõikides liikmesriikides, et võimsusprobleemidele reageerida. 

Täiendõpe pandeemiajärgseks eluks

COVID-19 pandeemia ja sotsiaalse distantseerumise kogemus on põhjapanevalt muutunud töökeskkonnas kontaktide loomist, teadmiste hankimist ja innovatsiooni. Selleks et aidata tööandjatel, värbajatel ja haridustöötajatel tagada, et eurooplaste digioskused vastavad koroonaviiruse järgse maailma vajadustele, avaldas komisjon 13. juulil 2020 uued digipädevuse suunised, mis sisaldavad praktilisi samme, põhimeetmeid, nõuandeid ja veebipõhiseid ressursse digikasutajatele. Need aitavad kodanikel oma digipädevusi tööalases konkurentsis maksma panna – alates haridusest kuni kestliku tööhõive ja ettevõtluseni. Digioskuste parandamine on ka osa 1. juulil 2020 vastu võetud Euroopa oskuste tegevuskavast, mis on Euroopa töötajate täiendus- ja ümberõppe viieaastane kava. 

E-õpe

Koroonaviiruse puhang Euroopas häiris märkimisväärselt hariduse andmist. Õpetamise ja õppimise uued viisid nõudsid uuenduslikke, loomingulisi ja kaasavaid lahendusi. 

Euroopa Komisjon võttis vastu programmi „Erasmus+“ 2020. aasta läbivaadatud tööprogrammi, millega eraldati 200 miljonit eurot projektidele, millega toetatakse digiharidust ja -koolitust, digitaalset noorsootööd ning loomeoskusi ja sotsiaalset kaasatust. 

Selleks et aidata tagada haridus- ja koolitustegevuse jätkuvus, muudeti internetis kättesaadavaks mitmesugused veebipõhised õppematerjalid

  • Veebiplatvormid 
  • ELi rahastatud projektide raames välja töötatud õppematerjalid 
  • Digivahendite komplekt „Püsige kodus“ 
  • SELFIE – tasuta eneseanalüüsi vahend, mis aitab koolidel digitehnoloogiat maksimaalselt ära kasutada. Seda vahendit saab kasutada selleks, et saada ülevaade kooli tugevatest ja nõrkadest külgedest, kogudes õpilastelt, õpetajatelt ja koolijuhtidelt anonüümseid seisukohti digitehnoloogia kasutamise kohta. SELFIE on kättesaadav 31 keeles. 
  • Kodeerige kodust – platvorm, mis sisaldab õppematerjale digioskuste arendamiseks 

Vastutuse välistamine. Seda lehekülge ajakohastati viimati septembris 2023.