ELi vastus Venemaa põhjustatud energiakriisileÜhised sammud, mille EL astus 2022. aasta energiakriisi leevendamiseks pärast seda, kui Venemaa oli hakanud kasutama gaasitarneid relvana, stabiliseerisid sel ajal edukalt energiahinnad ja tagasid gaasitarned ning muutsid meie energiasüsteemi vastupidavamaks.EL ja selle liikmesriigid on juba võtnud meetmeid, et vähendada sõltuvust imporditud fossiilkütustest ja edendada üleminekut puhtale energiale. Euroopa energiasüsteem on nüüd turvalisem, mitmekesisem ja stabiilsem. Sellised algatused nagu kava „REPowerEU“ on kiirendanud üleminekut puhtale energiale, parandanud energiaturu toimimist ja vähendanud sõltuvust imporditud fossiilkütustest. Page contents Page contents Peamised saavutused Oleme alates 2022. aastast vähendanud gaasitarbimist ELis umbes 13%,saanud üle sõltuvusest Venemaa fossiilkütustest,tootnud 2025. aastal tuule- ja päikeseenergiast esmakordselt rohkem elektrit kui fossiilkütustest,taganud kindla ja taskukohase energia kättesaadavuse,kiiresti suurendanud taastuvenergiarajatiste hulka. naftaimport 2%varem 43%sõltuvus Venemaa gaasist 2025. aastal 12% 2021. aastal 45% (see on kavas viia järk-järgult nulli)üle 70%vähese süsinikuheitega elektri (taastuv- ja tuumaenergia) osakaal Edusammudest hoolimata sõltuvad sellised sektorid nagu transport endiselt suurel määral fossiilkütustest ja energiahindu on vaja veelgi stabiliseerida. Peame jätkama tööd integreerituma energialiidu nimel ja kiirendama veelgi üleminekut liidus toodetud vähese süsinikuheitega energiale. Meie gaasitarnete talvekindlus 2022. aasta suvel tegi komisjon ettepaneku uute õigusnormide kohta, et tagada Euroopale piisavad gaasitarned ja tulla toime Venemaa tarnete ootamatute häiretega talvekuudel.Uute gaasi hoiustamise normide kohaselt peavad ELi liikmesriigid täitma iga aasta 1. novembriks hoidlad 90% ulatuses. 2024.–2025. aasta talvehooaja alguses olid gaasihoidlad 95% ulatuses täidetud ja 90% künnis saavutati juba 2024. aasta augustis.Lisaks leppisid ELi riigid kokku määruses, millega vabatahtlikult vähendati 2022.–2023. aasta talvehooajal maagaasinõudlust 15%. Seda laiendati hiljem ka 2023.–2024. aasta talvele. 2024. aasta märtsis võttis nõukogu vastu soovituse jätkata vabatahtlike meetmete võtmist kuni 2025. aasta märtsini, et säilitada gaasinõudluse üldine vähenemine 15% võrreldes keskmise nõudlusega 2017. aasta aprillist 2022. aasta märtsini. 2022. aasta aprillis käivitas komisjon ka ELi energiaplatvormi, et aidata ELi riikidel teha koostööd ülemaailmsetel turgudel. Eesmärk on vältida konkurentsi ELi riikide vahel, kasutada ELi mõju erinevate energiaallikate kindlustamiseks, ergutada konkurentsi peamiste tarnijate vahel ja saavutada tarbijatele paremad tingimused. Gaasihoidlad täidetakse enne iga talve90% täidetakse iga aasta 1. novembriks95% gaasihoidlate täitmise ulatus enne 2024.–2025. aasta talve Gaasiallikate mitmekesistamine ja taristusse investeerimine Turvalise ja taskukohase energiavarustuse tagamise oluline osa on tarneteede mitmekesistamine. Viimastel aastatel on EL teinud tarnete mitmekesistamiseks koostööd rahvusvaheliste partneritega. Alates 2022. aastast on komisjon sõlminud maagaasi Euroopasse eksportimiseks lepingud Egiptuse, Iisraeli ja Aserbaidžaaniga.EL on suurendanud ka veeldatud maagaasi importi Põhja-Ameerikast, Austraaliast, Katarist ja Ida-Aafrikast ning torugaasi importi Norrast, Ühendkuningriigist, Aserbaidžaanist ja Põhja-Aafrikast. Tänu veeldatud maagaasi terminalide ja gaasiühenduste ehitamiseks tehtud investeeringutele võib iga ELi riik nüüd gaasi saada vähemalt kahest allikast ning naabrite vahel saab gaasi tarnida mõlemas suunas. Näiteks 2022. aasta mais alustas tööd Poola-Leedu gaasiühendus, mis tugevdab Balti gaasituru valikut ja vastupidavust. 2022. aasta oktoobris käivitati Kreeka-Bulgaaria gaasiühendus, mis aitab oluliselt kaasa gaasitarnete mitmekesistamisele Kagu-Euroopas. Taastuvenergia edendamineLisaks välismaiste energiaallikate kindlustamisele peame kasutama võimalikult palju kohalikku energiat. EL on juba praegu taastuvenergia tehnoloogia arendamisel maailmas esirinnas.2024. aastal oli taastuvate energiaallikate osakaal ELi energiatarbimises 25,2%. Läbivaadatud taastuvenergia direktiiviga leppisid ELi riigid 2023. aasta novembris kokku üldises taastuvenergia eesmärgis, mis on 2030. aastaks ELi tasandil vähemalt 42,5% (eesmärgiga jõuda vähemalt 45%ni). Taastuvenergia ELis25,2% taastuvate energiaallikate osakaal ELi energiatarbimises 2024. aastal42,5% üldine taastuvenergia eesmärk ELi tasandil 2030. aastaks (eesmärgiga jõuda vähemalt 45%ni) Lisateave energiakriisi leevendamise meetmete kohta, mis võeti pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse Euroopa kodumajapidamiste ja ettevõtete energiaarvete vähendamine Vastusena sellele, et Venemaa kasutab energiat relvana, leppisid ELi riigid 2022. aasta oktoobris kokku erakorralises sekkumises, et vähendada Euroopa kodumajapidamiste ja ettevõtjate energiaarveid. See hõlmas erakorralisi meetmeid:elektrinõudluse vähendamine (kokku 10%, kohustuslik vähendamine tipptundidel 5%),odava energia tootjate (tuumaenergia, ligniit, taastuvad energiaallikad) tulude piiramine (180 eurot MWh kohta) ja ülejäägi ümberjaotamine klientidele, ajutine solidaarsusmeede seoses ülemäärase kasumiga nafta-, gaasi-, söe- ja rafineerimissektoris, et suunata vahendid ümber energiatarbijatele.Erakorralised meetmed aegusid 2023. aastal. 2023. aasta veebruaris leppisid ELi riigid kokku ka turukorrektsioonimehhanismis, et vältida häireid energia- ja finantsturul. Vajaduse korral oleks see automaatselt aktiveeritud,kui järgmise kuu Title Transfer Facility (TTF) hind ületab kolme tööpäeva jooksul 180 eurot/MWh jakui TTFi hind on 35 eurot kõrgem kui veeldatud maagaasi (LNG) võrdlushind maailmaturul sama kolme tööpäeva jooksul.Mehhanism kehtis kuni 2025. aasta jaanuarini, aga seda ei olnud vaja kunagi käivitada tänu sellistele teguritele nagu nõudluse struktuurne vähenemine, veeldatud maagaasi ja torugaasi import usaldusväärsetelt partneritelt ning tõhustatud imporditaristu. Taskukohase energia tegevuskava Sellest hoolimata on energiahinnad ELis endiselt struktuurselt kõrged, mis kahjustab ELi kodanikke ja ELi tööstuse konkurentsivõimet. Seetõttu tegi komisjon 2025. aasta veebruaris ettepaneku taskukohase energia tegevuskava kohta. Tegevuskavas on sätestatud konkreetsed lühiajalised meetmed, mis aitavad vähendada kodanike, ettevõtjate, tööstuse ja kogukondade energiakulusid kogu ELis, viia lõpule energialiidu loomise, meelitada ligi investeeringuid ja olla paremini valmis võimalikeks energiakriisideks. See võimaldab 2025. aastal säästa kokku hinnanguliselt 45 miljardit eurot, mis suureneb 2030. aastaks järk-järgult 130 miljardi euroni aastas ja 2040. aastaks 260 miljardi euroni aastas. 45 miljardit eurot 2025. aastalkuni 130 miljardit eurot igal aastal 2030. aastakskuni 260 miljardit eurot igal aastal 2040. aastaks Komisjon on esitanud energia taskukohasuse tagamiseks ka järgmised meetmed:kodanike energiapakett, millega nähakse ette madalamad maksud, kiirem tarnija vahetamine ja arvetel läbipaistev teave,puhtasse energiasse investeerimise strateegia, millega suurendatakse investeerimist puhtasse tehnoloogiasse,200 miljoni euro väärtuses tagatisi erainvesteeringutele, et toetada kõrgtehnoloogiliste tuumaseadmete, sealhulgas väikeste moodulreaktorite kasutuselevõttu.Üleminek puhtale energiale tähendab vastupidava, taskukohase ja sõltumatu energiasüsteemi loomist, mis toob kasu kõigile. Koos sellega väheneb ka sõltuvus fossiilkütustest. Seotud lingid Kava „REPowerEU“ELi energiahinnad Taskukohasus Seda lehekülge ajakohastati viimati 22 aprill 2026
ELi vastus Venemaa põhjustatud energiakriisileÜhised sammud, mille EL astus 2022. aasta energiakriisi leevendamiseks pärast seda, kui Venemaa oli hakanud kasutama gaasitarneid relvana, stabiliseerisid sel ajal edukalt energiahinnad ja tagasid gaasitarned ning muutsid meie energiasüsteemi vastupidavamaks.EL ja selle liikmesriigid on juba võtnud meetmeid, et vähendada sõltuvust imporditud fossiilkütustest ja edendada üleminekut puhtale energiale. Euroopa energiasüsteem on nüüd turvalisem, mitmekesisem ja stabiilsem. Sellised algatused nagu kava „REPowerEU“ on kiirendanud üleminekut puhtale energiale, parandanud energiaturu toimimist ja vähendanud sõltuvust imporditud fossiilkütustest.
Turvalise ja taskukohase energiavarustuse tagamise oluline osa on tarneteede mitmekesistamine. Viimastel aastatel on EL teinud tarnete mitmekesistamiseks koostööd rahvusvaheliste partneritega. Alates 2022. aastast on komisjon sõlminud maagaasi Euroopasse eksportimiseks lepingud Egiptuse, Iisraeli ja Aserbaidžaaniga.EL on suurendanud ka veeldatud maagaasi importi Põhja-Ameerikast, Austraaliast, Katarist ja Ida-Aafrikast ning torugaasi importi Norrast, Ühendkuningriigist, Aserbaidžaanist ja Põhja-Aafrikast.
Vastusena sellele, et Venemaa kasutab energiat relvana, leppisid ELi riigid 2022. aasta oktoobris kokku erakorralises sekkumises, et vähendada Euroopa kodumajapidamiste ja ettevõtjate energiaarveid. See hõlmas erakorralisi meetmeid:elektrinõudluse vähendamine (kokku 10%, kohustuslik vähendamine tipptundidel 5%),odava energia tootjate (tuumaenergia, ligniit, taastuvad energiaallikad) tulude piiramine (180 eurot MWh kohta) ja ülejäägi ümberjaotamine klientidele,
