Donata Lerda Oleme olemas. Soovime olla osa maailmast. Ärge vaadake meid kaastundega. Meil on õigus olla nähtav. Olla kaunid. Hoida oma keha vormis. Kõigil ratastoolis olevatel inimestel peaks olema võimalik välja minna.Donata Lerda, kes põeb tetrapleegiat Rahvusvahelise puuetega inimeste päeva puhul rääkisime Donataga tema kodus Itaalias. Päeva eesmärk on juhtida tähelepanu puuetega inimeste igapäevastele probleemidele ja takistustele. Alates suuremast vaesuse ja diskrimineerimise ohust töökohal kuni ebapiisava sotsiaalkaitse ning asjakohase hoolduse ja toetuse puudumiseni. Enamik puudeid on rühmitatud järgmiselt: vaimne, füüsiline või kaasasündinud. Donata enda puue tekkis ootamatult. Seitse aastat tagasi sõitis ta jalgrattaga ja kukkus, mille tagajärjel tekkis seljaaju kahjustus. „Ühe sekundiga muutus mu elu täielikult. Varem olin väga sportlik, aktiivne ja täis elujõudu. See on midagi, mida ei oska ette näha,“ ütleb ta. „Keegi ei suuda ette kujutada, et nendega midagi sellist juhtub.“Alguses oli see raske. „Teile ei selgitata alguses kõike, sest see on pidevalt arenev protsess,“ ütleb Donata. „Varem ütlesid arstid mulle, et elan veel vaid kaks kuni kolm aastat. Nüüd on minu prognoos parem. Keegi ei oska ilmselt päris täpselt öelda, mis võib toimuda minu keha ja vaimuga pikemas perspektiivis.“Donata isiklik soov on, et EL tunnistaks seljaaju kahjustust, sealhulgas tetrapleegiat, kui harvikhaigust. „Kuni seda tervislikku seisundit ei ole sellisena tunnustatud, ei pruugi sellel olla erieelarvet ning sellega seotud erikeskused ei saa asjaomaseid rahalisi vahendeid. Ilma nendeta ei ole võimalik leida ega luua tõhusaid ravimeetodeid ja ravi.“Elis kehtib praegu kümneaastane puuetega inimeste õiguste strateegia (2021–2030). Selle eesmärk on sillutada teed tõketeta Euroopale ja suurendada puuetega inimeste mõjuvõimu, et nad saaksid kasutada oma õigusi ning osaleda täiel määral ühiskonnas ja majanduses. Algatused hõlmavad ettepanekut luua uus Euroopa puudega inimese kaart ja täiustatud Euroopa puudega inimese parkimiskaart, mis peaksid hakkama toimima 2028. aastal.Donata leiab endiselt, et tal on arhitektuurilisi takistusi teenustele, mis võivad teda aidata. „Ma ei saa enam töötada. Ma ei saa oma käsi korralikult kasutada. See on raske – kujutage ette, et te ei saa enam hoolitseda oma abikaasa või laste eest. Te ei ole selleks valmis.“Ta lisab: „Ratastoolis näete inimest, kes ei saa kõndida. Kuid see on pika taastumisprotsessi viimane etapp. Selle taga on pidevad kannatused ja võitlus haiguse füüsiliste kõrvalmõjudega.“Siiski ei tunne Donata end seepärast mahasurutuna. „Ma olen vähem depressioonis kui paljud selle haigusega või ilma selleta elavad inimesed,“ ütleb ta naerdes. „Igaüks saab oma õiguste eest võidelda isiklikul tasandil – näiteks võttes ühendust asjaomase linna linnapeaga.“ Veelgi rohkem saab ära, tehes koostööd teiste inimestega. Ta lisab, et paljudes ELi riikides on olemas spontaansed tetrapleegia organisatsioonid, kuigi oma arvamuse avaldamine nende kaudu ei ole alati lihtne. Donata ütleb, et ta on nn vähemuspuue 87 miljoni puudega inimese hulgas ELis. Tema arvates on ühise protokolli saavutamine seljaajukahjustustega inimeste jaoks alates esmaabist kuni rehabilitatsioonini ELi ja muu maailma üks põhieesmärkidest. „Euroopa saab väga palju ära teha,“ ütleb ta kindlalt. „Lihtsalt avage oma süda.“LisateavePuudedVõrdõiguslikkuse liit: Puuetega inimeste õiguste strateegia aastateks 2021–2030ÜRO: Rahvusvaheline puuetega inimeste päev Üksikasjad Avaldamiskuupäev2. detsember 2025AutorTeabevahetuse peadirektoraat