Põhisisu juurde
Euroopa Komisjoni logo
Euroopa Komisjon

Lähis-Ida kriis

Peamised seisukohad

  • EL on kõige karmimalt hukka mõistnud Pärsia lahe piirkonnas toimuvad valimatud rünnakud ja kinnitanud taas oma solidaarsust mõjutatud riikidega.
  • ELi liikmesriigid on turvaliselt repatrieerinud üle 35 000 ELi kodaniku, sealhulgas üle 13 000 kodaniku ELi toetatud repatrieerimislendude kaudu.
  • 2026. aastal annab EL Palestiinale, Liibanonile, Süüriale, Jordaaniale ja Egiptusele humanitaarabi kokku 458 miljoni euro ulatuses.

Euroopa Liit teeb kõik, et leida lahendus Lähis-Ida keerulistele kriisidele, sealhulgas hiljutistele arengutele Iraanis. EL tegutseb mitmel tasandil, alates kodanike evakueerimisest ja humanitaarabi andmisest kuni diplomaatilise meetmete võtmise, pingete leevendamise ja tulevaste konfliktide ennetamiseni.

Konflikt Iraanis

 

EL mõistis Iraani valimatud rünnakud ühemõtteliselt hukka. Alates 28. veebruarist 2026 on EL olnud pidevas kontaktis Lähis-Ida ja Euroopa juhtidega, olles solidaarne Iraani poolt rünnatud riikidega ja toetades Iraani rahva demokraatlikke püüdlusi.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costa ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident Kaja Kallas kinnitasid taas ELi pühendumust piirkondlikule stabiilsusele, kutsudes üles

  • otsemaid pingeid leevendama ja ilmutama maksimaalset vaoshoitust
  • kaitsma tsiviilisikuid ja tsiviiltaristut
  • järgima täielikult ÜRO põhikirja

ELi seisukohta kinnitati Euroopa Ülemkogu 19. märtsi 2026. aasta järeldustes, kus kõik 27 juhti mõistsid Iraani rünnakud hukka, nõudsid viivitamatut relvarahu ning kutsusid üles kehtestama moratooriumi energia- ja veetaristu vastu suunatud rünnakutele.

 

President Ursula von der Leyen ja António Costa tervitasid koos teiste juhtidega kahenädalast relvarahu ning kutsusid mõlemat poolt tungivalt üles pidama läbirääkimisi sõja kiireks ja püsivaks lõpetamiseks. 

Peamised diplomaatilised meetmed

  1. 28. veebruar 2026

    President von der Leyen ja eesistuja Costa kinnitasid taas ELi pühendumust piirkondlikule stabiilsusele, tuumaohutusele ja diplomaatilistele jõupingutustele ning kutsusid kõiki pooli üles ilmutama vaoshoitust ja austama rahvusvahelist õigust.

  2. 5. märts 2026

    Kõrge esindaja/asepresident Kaja Kallas kutsus kokku ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu ministrite ühiskohtumise.

  3. 9. märts 2026

    President von der Leyen ja eesistuja Costa vahetasid arvamusi Jordaania, Egiptuse, Bahreini, Liibanoni, Süüria, Türgi, Armeenia, Iraagi, Katari, Kuveidi, Araabia Ühendemiraatide, Saudi Araabia ja Omaani juhtidega. 
    Nad rõhutasid ELi solidaarsust piirkonnaga, mõistes hukka rünnakud ja toetades diplomaatilisi jõupingutusi pingete leevendamiseks, tsiviilisikute kaitsmiseks ja energiajulgeoleku tagamiseks.

  4. 18. märts 2026

    President von der Leyen kohtus ÜRO peasekretäri Guterresiga, et arutada Lähis-Ida sõja tagajärgi, kaitstes rahvusvahelist õigust ja mitmepoolset koostööd.

  5. 17. aprill 2026

    President von der Leyen osales videokonverentsil, millel käsitleti täieliku ja alalise navigeerimise taastamist Hormuzi väinas.

ELi kodanike abistamine

Euroopa kodanike turvalisus selles piirkonnas on ELi peamine prioriteet. EL on tegutsenud kiirelt, et aidata konflikti tõttu lõksu jäänud inimestel turvaliselt koju tagasi pöörduda. Piirkonnast on turvaliselt koju toodud üle 35 000 ELi kodaniku ning kümned tuhanded on lahkunud kommertstranspordivahendite abil.

Repatrieerimislendude korraldamisel on liikmesriike abistanud Euroopa Komisjoni hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus. Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu on tehtud järgmist.

  • Korraldatud rohkem kui 92
    repatrieerimislendu
  • Üle 13 400 ELi kodaniku
    on ohutult koju toodud
  • Korraldatud 5
    rescEU lendu

Merendusjulgeolek ja energiameetmed

India ookeani ja Punase mere mereteede julgestamiseks on ELil kaks merekaitseoperatsiooni: EUNAVFOR Atalanta ja EUNAVFOR Aspides.

Varustuskindlusega hetkel otseselt probleeme ei ole. Euroopa energiasüsteem on hästi ette valmistatud ja vastupidav tänu mitmekesistatud energiavarustusele, reservidele ja ühenduvuse parandamise meetmetele. 

Euroopat mõjutab siiski endiselt ülemaailmne hinnavolatiilsus. Sellega toimetulekuks teeb Euroopa Komisjon ettepaneku kohest leevendust pakkuvate ajutiste ja sihipäraste meetmete kohta, edendades samal ajal elektri hinnakujunduse põhikomponentidega seotud struktuurireforme. Need meetmed hõlmavad riigiabi laiendamist, võrgu tõhususe parandamist, elektrimaksude alandamist võrreldes fossiilkütustega ja heitkogustega kauplemise süsteemi ajakohastamist.

Humanitaarabi

ELi reaktsioon Iisraeli-Palestiina konfliktile

Pärast Hamasi vägivaldseid ja valimatuid rünnakuid Iisraelis 7. oktoobril 2023 mõistis EL need hukka ja kinnitas solidaarsust Iisraeliga, rõhutades tema õigust enesekaitsele rahvusvahelise humanitaarõiguse raames. EL rõhutas veekord vajadust kaitsta tsiviilelanikke igal ajal ning väljendas muret Iisraeli sõjalistest operatsioonidest ja piiratud juurdepääsust tuleneva humanitaarmõju pärast Gazas.

EL väljendas heameelt 2025. aasta oktoobri relvarahu ja pantvangide vabastamise üle ning kutsus kõiki osapooli üles sellest täielikult kinni pidama, sealhulgas viima Iisraeli väed Gazast välja ja mitte takistama humanitaarabi juurdepääsu. EL kutsus rahvusvahelisi sidusrühmi tungivalt üles suurendama jõupingutusi saavutamaks kahe riigi kooseksisteerimisel põhinev lahendus, mille puhul Iisrael ja Palestiina riik elavad kõrvuti rahus turvalistes ja tunnustatud piirides. EL taunis jätkuvat katastroofilist humanitaarolukorda Gazas ning kutsus Iisraeli üles võimaldama humanitaarabi viivitamatut ja takistamatut pääsu Gazasse ning selle katkematut ja piisavat jagamist.

Rahaline toetus

  • 2024. aasta juulist kuni 2025. aasta veebruarini andis EL Palestiina omavalitsusele 400 miljonit eurot erakorralist toetust.

  • Kavandatud 1,6 miljardi euro suuruse mitmeaastase programmi (2025–2027) eesmärk on aidata kaasa taastumisele Jordani Läänekaldal, Ida-Jeruusalemmas ja Gazas. See hõlmab otse Palestiina omavalitsusele antavat 620 miljoni euro suurust finantsabi, mis on osaliselt seotud omavalitsuse pühendumisega reformidele.

  • Palestiina rahastajate rühma kaudu teeb EL oma liikmesriikide ja rahvusvaheliste partneritega koostööd, et saavutada poliitiline toetus Palestiina riigi tulevasele elujõulisele valitsemismudelile ja toetada reformide rakendamist.

ELi humanitaarabi Palestiina rahvale

EL on rohkem kui kahe aastakümne jooksul olnud palestiinlaste suurim rahvusvaheline rahastaja, andes üle 1,25 miljardi euro humanitaarabi. Alates 2023. aasta oktoobrist teeb see üle 550 miljoni euro. Osa sellest abist on antud ELi humanitaarabi õhusilla kaudu, mille kaudu on sellest ajast saadik 81 lennuga edastatud üle 5400 tonni olulisi varusid.

ELi elanikkonnakaitse mehhanismi abil annab EL abi ka Küprose merekoridori kaudu. Küprosel on loodud ELi logistikakeskus, et suunata abi ELi liikmesriikidest Gazasse. Alates 2024. aastast on ELi ravi saamiseks evakueeritud 451 patsienti ja 1240 pereliiget.

  • 16. APRILL 2025
More about the EU support to Palestinians - Factsheet

Seda lehekülge ajakohastati viimati 26 märts 2026