Uued õigusaktid aitavad käsitleda pakilisi probleeme
Loodusvarade mittesäästev kasutamine ning eelkõige mulla degradeerumine ja pinnasereostus on üks peamisi kliima- ja elurikkuse kriisi põhjuseid ELis. See kriis on nõudnud juba tuhandeid inimelusid ja miljardeid eurosid.
Põua, metsa- ja maastikupõlengu, veepuuduse ning üleujutuse riskid kasvavad kiiresti. Need nähtused mõjutavad juba tugevalt kolme neljandikku Euroopa riikidest.
Keskkonna kahjustumisest, reostusest, põudadest, kuumalainetest, üleujutustest ja uutest kahjuritest tingitud saagikuse vähenemine läheb põllumajandustootjatele ja kaluritele kalliks maksma, kuid toiduainete hinna tõusu tõttu on see kulukas ka kodanike jaoks.
Euroopa Komisjon on kehtestanud meetmed, mis avaldavad majandusele, sotsiaalsfäärile, tervisele ja keskkonnale pikas perspektiivis positiivset mõju ning aitavad tagada loodusvarade säästva kasutamise.
Muld on elutähtis loodusvara, mis on keskkonna, majanduse ja ühiskonna jaoks hädavajalik. See on taastumatu ning selles elunevad sajad tuhanded liigid, kes mõjutavad üksteist vastastikku ja kannavad üheskoos hoolt mulla kvaliteedi eest. Muld pakub rikkalikke ökosüsteemiteenuseid, mis on meile olulised katastroofide ennetamisel, kliimamuutuste leevendamisel ja toidujulgeoleku tagamisel.
Uus mullaseire direktiiv aitab ELil saavutada 2050. aastaks mulla hea seisundi. Sellega:
- nõutakse, et ELi liikmesriigid seiraksid ja hindaksid mulla seisundit
- toetatakse põllumajandustootjaid ja mullamajandajaid mulla seisundi ja vastupidavuse parandamisel
- pakutakse lahendust pikaaegselt saastunud alade jaoks
- parandatakse teadmisi mulla seisundi kohta
Põllumajandus- ja metsamaa vastupanuvõimet võivad aidata suurendada ning saaki kliimamuutuste, elurikkuse vähenemise ja keskkonnaseisundi halvenemise mõju eest kaitsta uued meetodid. Uute genoomikameetodite abil suureneb meie toidusüsteemi kestlikkus ja vastupidavus.
Need võimaldavad meil aretada paremaid taimesorte, mis panevad vastu kliimamuutustele, on kahjurikindlad ja vajavad vähem väetamist ja pestitsiide ning võivad aidata tagada suurema saagikuse. See aitab poole võrra vähendada keemiliste pestitsiidide kasutamist ja nendega seotud riske ning piirata ELi sõltuvust põllumajandustoodete impordist.
Uued genoomikameetodid – mis need on?
Need on meetodid, mis võivad aidata aretada uusi taimesorte kiiremini ja täpsemalt kui tavapärased aretusmeetodid, nagu seemnete selektsioon või ristamine. Uute genoomikameetodite abil on võimalik saada väga erinevaid taimseid saadusi. Neil taimedel võivad olla vaid väikesed muutused, nagu neid esineb ka looduses või tavapäraseid aretusmeetodeid kasutades, ent teisalt on võimalik aretada keerulisemate genoomimuudatustega taimi.
2026. aasta juunis kehtestatud uute õigusnormidega tagatakse tugev tervise- ja keskkonnakaitse, aidatakse säilitada mitmesuguste taimeliikide elujõulisust ning luua teadusuuringute ja innovatsiooni võimalusi.
Nende õigusnormidega:
- on kindlaks määratud kaks uute genoomikameetodite abil saadavat taimekategooriat – taimed, mis on võrreldavad looduslikult esinevate variatsioonidega, ning keerukamate genoomimuudatustega taimed
- vähendatakse sordiaretajate ja põllumajandustootjate halduskoormust
- tagatakse tugev tervise- ja keskkonnakaitse
- on ette nähtud, et uute genoomikameetodite abil saadud toodete majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalset mõju jälgitakse tähelepanelikult
Parandame taimede ja metsa paljundusmaterjali
Euroopa seemnesektor on suurim eksportija maailma seemneturul.
Taimede paljundamiseks kasutatakse taimset paljundusmaterjali (seemned, pistikud, juured, mugulad jne), uute metsade ja puude istutamiseks aga kultiveerimismaterjali (seemned, taimeosad ja puuliikide osad). On oluline, et vastavad õigusaktid peaksid sammu teaduse arenguga.
2026. aasta juunis vastu võetud uute õigusnormidega:
- tagatakse kultiveerimismaterjali kvaliteet ja kättesaadavus
- säilitatakse metsade hea seisund ja tagatakse, et õigesse kohta istutatakse õigel otstarbel õige puu
- kujundatakse välja kestlik ja uuenduslik kultiveerimismaterjali sektor, mis toetab elurikkust ja aitab tulla toime tulevaste katsumustega
- kindlustatakse kultiveerimismaterjali kvaliteet ja hea tervis
Lisateave taimse paljundusmaterjali ja kultiveerimismaterjali kohta
Vähendame toidu- ja tekstiilijäätmeid
Toidu- ja tekstiilijäätmete vähendamine aitab tõhusamalt kasutada loodusvarasid ja piirata veelgi toidu- ja tekstiilisektori kasvuhoonegaaside heitkoguseid.
Võitleme toidu raiskamise vastu
EL ja selle liikmesriigid on pühendunud ÜRO kestliku arengu eesmärkidele, mille hulgas on vähendada 2030. aastaks poole võrra jaekaubanduse ja tarbijate tasandil tekkivaid toidujäätmeid ühe elaniku kohta. ELi edusammude kiirendamiseks nõutakse 2025. aasta septembris kehtestatud uute ELi õigusnormidega, et ELi liikmesriigid vähendaksid toidu raiskamist:
- 10% töötlemis- ja tootmissektoris
- 30% elaniku kohta jaemüügi, restoranide, toitlustusteenuste ja kodumajapidamiste tasandil
Toidu raiskamise vastased meetmed aitavad säästa inimtoiduks mõeldud toitu ning ettevõtjate ja tarbijate raha. Samuti aitavad need vähendada toiduainete tootmise ja tarbimise keskkonnamõju.
Tagame kestliku ja ringse tekstiili
Tekstiilitarbimine on Euroopas toidu, eluaseme ja liikuvuse järel tähtsuselt neljas tegur, mis mõjutab negatiivselt keskkonda ja kliimamuutusi. See on ka üks kolmest peamisest tegurist, mis avaldavad survet ELi veevarudele ja maakasutusele, ning üks viiest peamisest tegurist, mis suurendavad tooraine kasutamist ja tekitavad kasvuhoonegaaside heidet.
2025. aasta septembrist kehtivate uute õigusnormidega on pandud kogu tekstiiltoodete olelusringi eest vastutama tootjad. Selle eesmärk on vähendada tekstiilijäätmeid. Ühtlasi toetatakse nende normidega tekstiilijäätmete kestlikku käitlemist ELis. Selleks:
- on kehtestatud tekstiilitoodetele kõigis ELi liikmesriikides laiendatud tootjavastutuse süsteemid, mis on ühtlustatud ja kohustuslikud ning mille raames peavad tootjad katma tekstiilijäätmete käitlemise kulud
- on kasutusele võetud ühtne tekstiilijäätmete ja kasutatud tekstiili eristamise süsteem: selleks et tekstiilijäätmeid ei märgistataks valesti ehk korduskasutatava tekstiilina, peavad riigid tagama liigiti kogutud tekstiil sorteerimise
Kui kasutatud tekstiil paremini kättesaadavaks teha, aitab see luua kohapeal uusi töökohti ning säästa tarbijate raha nii ELis kui ka mujal. Lisaks aitab see leevendada tekstiilitootmise mõju loodusvaradele.
Seda lehekülge ajakohastati viimati 8 juuli 2026