Digitaallepinguõiguse normid

Digitaalsed lepingud Euroopas

Internetiostud võivad tarbijate jaoks olla kiired ja odavad. Probleemide ilmnedes ei ole tarbijad aga sageli oma õigustest teadlikud. 

Nende probleemide lahendamiseks võttis Euroopa Komisjon vastu kaks olulist ettepanekut. Üks neist käsitleb digitaalse sisu üleandmise (nt muusika voogedastus) lepingutega seotud õigusnorme ja teine materiaalsete kaupade internetimüügi (nt kaamera ostmine internetist) lepingutega seotud õigusnorme.

Nende ettepanekutega tagatakse samad normid kõigis 28 ELi riigis.

Hetkeseis

Komisjon võttis digitaalsete lepingute ettepanekud vastu detsembris 2015 ja kaasseadusandjad peavad praegu nende üle läbirääkimisi.

Nõukogu võttis 8. juunil 2017 vastu oma seisukoha direktiivi ettepaneku kohta seoses digitaalse sisu üleandmise lepingute suhtes uute õigusnormide kehtestamisega.

Euroopa Parlament jätkab tööd nii nimetatud direktiivi ettepaneku (lisateave käimasoleva menetluse kohta) kui ka teise direktiivi ettepaneku kohta, mis käsitleb kaupade internetimüügi ja muu kaugmüügi lepingute õigusnorme (lisateave käimasoleva menetluse kohta).

Nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahelised läbirääkimised algavad siis, kui mõlemad institutsioonid on oma seisukohad vastu võtnud.

Digitaalse sisu ostmine

Digitaalne sisu hõlmab selliseid tooteid nagu videod, muusika, tarkvara või spordiürituste otseedastus. Probleemid, mis võivad tekkida seoses selliste toodete ostmisega internetist, on seotud järgmisega:

• allalaaditud muusika, mida teie seadmes ei ole võimalik kuulata;
• ostetud tarkvara, mis lakkab ootamatult töötamast. 

Kaupade ostmine ja müümine internetis

Kaupade internetimüügi puhul leidub eri ELi riikide vahel õiguslikke erinevusi, mis heidutavad ettevõtjaid ja tarbijaid piiriüleselt müümast ja ostmast. Erinevused hõlmavad näiteks tarbija õigusi juhul, kui toode on defektne.

Selle tulemusena peavad piiriülese müügiga tegelevad ettevõtjad kulutama raha ja aega, et tutvuda teiste riikide tarbijalepingute õigusega ja kohandada oma lepinguid sellele vastavalt.

Paljud tarbijad muretsevad internetioste tehes peamiselt lepinguõiguse pärast: saamata jäänud tellimus, vale või kahjustatud toote saamine või vigase toote parandamine või asendamine.

Digitaalse sisu ostmist käsitlevate õigusnormide ühtlustamine

Defektset digitaalset sisu käsitlevaid kogu ELi hõlmavaid õigusnorme ei ole praegu kehtestatud. Mõned ELi riigid on juba alustanud siseriiklike õigusaktide koostamist. Siiski peaksime vältima seda, et internetis müüdava digitaalse sisu suhtes kehtivad igas riigis erinevad õigusnormid. 

Selleks et digitaalne ühtne turg hakkaks tegelikkuses toimima, oleks vaja ühtseid õigusnorme, mis tagaksid õiguskindluse ja aitaksid ettevõtjatel laiendada oma tegevust välisturgudele. See suurendaks tarbijate usaldust digitaalse ühtse turu eeliste suhtes.

Digitaaltooteid käsitlevad ühtlustatud õigusnormid aitavad vähendada kauplejate kulusid ja julgustavad neid laiendama oma tegevust ka piiriüleselt. Nad ei pea enam tegelema lepinguõiguse erinevustega igas ELi riigis, kuhu nad soovivad müüa. Tarbijad omakorda teavad, mida internetist digitaalset sisu ostes oodata, ning on kursis oma õigustega, kui selgub, et toode on defektne.

Faktid ja arvandmed

• Inimesed ei osta teiste riikide veebisaitidelt, sest nad ei usu, et see õnnestub.
• Viimase 12 kuu jooksul on vähemalt 70 miljonit tarbijat kokku puutunud ühe või mitme probleemiga ainuüksi nelja populaarsema digitaalse sisu liigi (muusika, viirusetõrje, mängud ja pilvsalvestus) puhul.
• Vaid 10% probleemidega silmitsi seisnud tarbijatest on saanud õiguskaitsevahenditest abi. Nende lahendamata probleemide tõttu on ELi tarbijad kannatanud nii rahalist kui ka muud kahju hinnanguliselt 9–11 miljardit eurot.
• Ettevõtjad loobuvad müümisest, sest neid heidutab õiguslik keerukus. Digitaalse sisu ülekandmise lepinguid liigitatakse riigiti erinevalt – kas müügi-, teenus- või rendilepinguteks. Seetõttu on tarbijatele mõeldud õiguskaitsevahendid riigiti erinevad.
• Vaid 15% ELi tarbijatest teeb internetis oste teistest ELi riikidest, samas kui peaaegu kolm korda rohkem (44%) neist teeb internetioste oma riigist.
• Vaid 12% ELi jaemüüjatest müüvad internetis teistes ELi riikides elavatele tarbijatele, samas üle kolme korra rohkem jaemüüjaid (37%) teevad seda oma riigis.

Ühtlustatud õigusnormide eeldatav mõju

Lepinguõigusega seotud takistuste kõrvaldamise tulemusena peaks:

• lisaks praegustele veel vähemalt 122 000 ettevõtjat hakkama tegelema internetimüügiga teistesse ELi riikidesse;
• lisaks praegustele veel 8–13 miljonit tarbijat hakkama tegema internetioste teistest ELi riikidest;
• ELi SKP praegusega võrreldes suurenema 4 miljardi euro võrra;
• suurenenud konkurents kogu ELis tarbijahindu langetama. See parandab tarbijate heaolu ja suurendab kodumajapidamiste tarbimist ELis praeguse tasemega võrreldes eeldatavasti 18 miljardi euro võrra.

Dokumendid

• Mõjuhinnang
• Mõjuhinnangu kommenteeritud kokkuvõte

• Teatis
• Direktiiv – digitaalne sisu
• Direktiiv – kaubad

Teabelehed

Riigipõhised teabelehed