Võrdõigusliku liidu rajamine Euroopa iseseisvus eeldab meie vabaduste kaitsmist. Vabadust otsustada, arvamust avaldada, kogu maailmajaos ringi liikuda, vabadust anda oma hääl, armastada, palvetada, elada võrdõiguslikkuse liidus. Tõeliselt kaasav ühiskond avardab ja kasutab igaühe potentsiaali. Seepärast on komisjon seadnud võrdõiguslikkuse oma tegevuskavas kesksele kohale, püüdes luua võrdõiguslikkuse liidu, kus kõik inimesed saavad elada diskrimineerimiseta.Aastatel 2020 ja 2021 võttis komisjon vastu viis strateegiat, et luua kõigile piisavalt head tingimused elamiseks, arenguks ja edu saavutamiseks, olenemata sool, rassil või etnilisel päritolul, usutunnistusel või veendumustel, puudel, vanusel või seksuaalsel sättumusel põhinevatest erinevustest.LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia aastateks 2020–2025soolise võrdõiguslikkuse strateegiaga aastateks 2020–2025;puuetega inimeste õiguste strateegia aastateks 2021–2030ELi rassismivastane tegevuskava 2020–2025Romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitlev ELi strateegiline raamistik 2020–20302025. aastal esitas komisjon uue LGBTIQ+-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia, milles keskendutakse peamiselt LGBTIQ+-inimeste kaitsmisele vägivalla eest ja sellele, et nad saaksid elada ilma diskrimineerimiseta. Tulevikku vaadates ajakohastab komisjon ka soolise võrdõiguslikkuse strateegiat ja rassismivastast strateegiat. Õigus olla see, kes oled ELis on diskrimineerimine mis tahes alusel (nagu sugu, rassiline või etniline päritolu, usutunnistus või veendumused, puue, vanus või seksuaalne sättumus) seadusega keelatud. Kuid paljude inimeste jaoks on see endiselt igapäevane reaalsus.Võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhiõiguste järgimise tagamiseks teeb komisjon ettepanekuid uute poliitikameetmete ja algatuste kohta, keskendudes võrdõiguslikkuse ja kaasatuse edendamisele.Vaadake, mida komisjon teeb diskrimineerimise vastu võitlemiseks Maailmajagu, kus saab seada endale nii kõrged eesmärgid, kui soovid EL soovib saada maailmajaoks, kus kõik saavad teha elus valikuid vastavalt soovile, kus puudub sooline vägivald ja stereotüübid. Sooline võrdõiguslikkus 71 punkti (100 punktist): EL saavutus 2024. aasta soolise võrdõiguslikkuse indeksis33,4% ELi liikmesriikide parlamentide liikmetest on naised10 protsendipunktion üldine sooline tööhõivelõhe Allikad: Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut, Eurostat Soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas on ELi liikmesriigid teinud märkimisväärseid edusamme, sealhulgas esitanud ühiseid õigusakte ja integreerinud soolise võrdõiguslikkuse perspektiive eri poliitikavaldkondadesse.ELi riigid on siiski veel kaugel täieliku soolise võrdõiguslikkuse saavutamisest ja edusammud on aeglased. Soopõhine vägivald on ikka veel laialt levinud. Tööturul on naised vähemtasustatavates sektorites üleesindatud ja otsustustasandi ametikohtadel alaesindatud. Nad teenivad tunnis ikka veel keskmiselt peaaegu 13% vähem kui mehed. Uuringud näitavad ka, et naised teevad üldiselt rohkem majapidamistöid kui mehed. Selliste erinevuste algpõhjus on nii naisi kui mehi mõjutavad stereotüübid.Praeguseni kestva soolise ebavõrdsuse vastu võitlemiseks käivitas komisjon 2020. aastal ELi soolise võrdõiguslikkuse strateegia.Tutvuge komisjoni meetmetega soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks Maailmajagu, kus saad armastada keda tahad Euroopa Liit on lesbide, geide, biseksuaalide, trans-, intersooliste ja queer-inimeste (LGBTIQ) õiguste parema kaitsmise eestvedaja. 23 ELi riigison olemas seksuaalset sättumust käsitlevad õigusaktid, milles võetakse lisaks tööhõivele arvesse ka muid aspekteEL rahastab rohkem kui 100 algatust LGBTIQ+inimeste toetamiseks Allikad: Vikerkaarekaart, LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025 eduaruanne Vaatamata meie jõupingutustele võimaldada igaühel olla see, kes ta on, ja armastada, keda ta tahab, diskrimineeritakse LGBTIQ+inimesi sageli. Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) 2023. aastal läbi viidud uuring näitas, et diskrimineerimine seksuaalse sättumuse alusel on ikkagi laialt levinud, kuigi see on aeglaselt vähenemas. Ahistamine, kiusamine ja vägivald on siiski varasemast rohkem levinud. Samas uuringus leiti, et 55% küsitletud LGBTIQ+inimesest on kogenud ahistamist LGBTIQ+inimeste kogukonda kuulumise tõttu.Tuginedes esimese LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia raames tehtud edusammudele, on komisjon käivitanud LGBTIQ+ võrdõiguslikkuse strateegia aastateks 2026–2030, et jätkata võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamist, kaitstes LGBTIQ+inimesi ja suurendades nende mõjuvõimu ning kaasates ühiskonda.Teave selle kohta, mida komisjon teeb LGBTIQ+inimeste õiguste kaitsmiseks ja turvalisuse tagamiseks Maailmajagu, kus võid olla sina ise Võitlus rassismi vastu Me oleme n.ö ühinenud mitmekesisuses maailmajaos, kus on palju erinevaid kultuure, traditsioone ja keeli.Kuid selleks, et EL saaks oma motost kinni pidada ja oma eesmärki täita, peame pidevalt võitlema rassismi ja ksenofoobsete liikumiste vastu, sealhulgas antisemitismi ja moslemivastase vaenu vastu.Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA) on korraldanud mitmesuguseid uuringuid, mis näitavad, et ELis püsib laialdane diskrimineerimine. Selle probleemi lahendamiseks võttis komisjon 2020. aastal vastu rassismivastase tegevuskava. Muude eesmärkide hulgas tehakse selle kava raames järgmist.Võetakse kasutusele poliitikameetmed ja rahastamisprogrammid, et võidelda rassismi ja diskrimineerimisega, mida esineb seoses töö, hariduse ja koolituse, tervishoiuteenuste, sotsiaalkaitse ja eluaseme saamisega;edendatakse mitmeid meetmeid, et käsitleda koos meedia, kodanikuühiskonna ja rassilise või etnilise vähemuse taustaga inimeste esindajatega rassilisi ja etnilisi stereotüüpe;julgustatakse liikmesriike võtma meetmeid, et hoida ära või kompenseerida ebasoodsat olukorda, mis tuleneb diskrimineerimisest rassilise või etnilise päritolu alusel.Lugege ELi rassismivastane tegevuskava 2020–2025 kohtaPuuetega inimeste suurem kaasamine 101 miljonil ELi inimesel on puue50%+tunneb, et neid diskrimineeritakse51%töötab Allikas: Puuetega inimeste õiguste strateegia aastateks 2021–2030 (puuetega inimeste seas läbi viidud uuring) Vaatamata senistele edusammudele seisavad puuetega inimesed meie ühiskonnas endiselt silmitsi märkimisväärsete takistustega. Puuetega inimeste õiguste strateegia (aastateks 2021–2030) eesmärk on parandada puuetega inimeste elu ja tagada, et nad saavad kasutada oma õigusi ning ühiskondlikus elus ja majanduses teistega võrdsetel alustel täiel määral osaleda.Strateegia raames võeti 2022. aastal vastu puuetega inimeste tööhõive pakett. Kuna ELis töötab ainult pool 42,8 miljonist tööealisest puudega inimesest, antakse selliste algatustega tööandjatele ja ametiasutustele suuniseid ja aidatakse samal ajal rohkem puuetega inimesi tööturule.Viimastel aastatel on vastu võetud palju ELi õigusnorme, et muuta EL puuetega inimestele ligipääsetavamaks, sealhulgas:Euroopa ligipääsetavuse akt, mis hõlmab tooteid ja teenuseid,ja veebi juurdepääsetavuse direktiiv.Muud algatused on järgmised:Euroopa puudega isiku kaart ja Euroopa puudega isiku parkimiskaartsoovitused ligipääsetava ja toetatud eluaseme võimaldamiseks puuetega inimesteletulevane puuetega inimestele mõeldud tipptasemel sotsiaalteenuste raamistikLisateave puuetega inimeste õiguste strateegia kohta aastateks 2021–2030 Romade võrdõiguslikkus, kaasamine ja osalemine Romad on Euroopa suurim etniline vähemus. 10–12 miljonist romast on hinnanguliselt 6 miljonit ELi kodanikud või elanikud.Kuigi ELis on diskrimineerimine keelatud, on paljud romad endiselt eelarvamuste ja sotsiaalse tõrjutuse ohvrid.2020. aastal käivitas komisjon kümneaastase kava, mis käsitleb romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist ELis ja milles määrati kindlaks eesmärgid 2030. aastani, sealhulgas: vähendada nende romade osakaalu, kes on kogenud diskrimineerimist, vähemalt poole võrravähendada romade ja muu elanikkonna vahelist vaesuslõhet vähemalt poole võrraliikmesriikides, kus on märkimisväärne roma elanikkond, vähendada segregeeritud algkoolides käivate roma laste osakaalu vähemalt poole võrravähendada eeldatava eluea lõhet vähemalt poole võrraKomisjoni tegevus romade võrdõiguslikkuse, kaasamise ja osalemise edendamiseks ELis Võrdõiguslikkuse rakkerühm Kõik viis võrdõiguslikkuse liidu strateegiat ühendavad sihipärased meetmed (nt võrdõiguslikkust käsitlevad õigusaktid või sihtotstarbelised teadlikkuse suurendamise meetmed) ja jõupingutused võrdõiguslikkuse integreerimiseks teistesse poliitikavaldkondadesse.Komisjon moodustas spetsiaalse rakkerühma, et aidata integreerida võrdõiguslikkust kõikidesse poliitikavaldkondadesse.Teave komisjoni võrdõiguslikkuse rakkerühma kohta Seotud lingid Võrdõiguslikkus ja kaasamineVõrdõiguslikkust käsitlev statistikaEuroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE)Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet
Tõeliselt kaasav ühiskond avardab ja kasutab igaühe potentsiaali. Seepärast on komisjon seadnud võrdõiguslikkuse oma tegevuskavas kesksele kohale, püüdes luua võrdõiguslikkuse liidu, kus kõik inimesed saavad elada diskrimineerimiseta.Aastatel 2020 ja 2021 võttis komisjon vastu viis strateegiat, et luua kõigile piisavalt head tingimused elamiseks, arenguks ja edu saavutamiseks, olenemata sool, rassil või etnilisel päritolul, usutunnistusel või veendumustel, puudel, vanusel või seksuaalsel sättumusel põhinevatest erinevustest.LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia aastateks 2020–2025soolise võrdõiguslikkuse strateegiaga aastateks 2020–2025;puuetega inimeste õiguste strateegia aastateks 2021–2030ELi rassismivastane tegevuskava 2020–2025Romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitlev ELi strateegiline raamistik 2020–20302025. aastal esitas komisjon uue LGBTIQ+-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia, milles keskendutakse peamiselt LGBTIQ+-inimeste kaitsmisele vägivalla eest ja sellele, et nad saaksid elada ilma diskrimineerimiseta. Tulevikku vaadates ajakohastab komisjon ka soolise võrdõiguslikkuse strateegiat ja rassismivastast strateegiat.
Soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas on ELi liikmesriigid teinud märkimisväärseid edusamme, sealhulgas esitanud ühiseid õigusakte ja integreerinud soolise võrdõiguslikkuse perspektiive eri poliitikavaldkondadesse.ELi riigid on siiski veel kaugel täieliku soolise võrdõiguslikkuse saavutamisest ja edusammud on aeglased. Soopõhine vägivald on ikka veel laialt levinud. Tööturul on naised vähemtasustatavates sektorites üleesindatud ja otsustustasandi ametikohtadel alaesindatud. Nad teenivad tunnis ikka veel keskmiselt peaaegu 13% vähem kui mehed. Uuringud näitavad ka, et naised teevad üldiselt rohkem majapidamistöid kui mehed. Selliste erinevuste algpõhjus on nii naisi kui mehi mõjutavad stereotüübid.Praeguseni kestva soolise ebavõrdsuse vastu võitlemiseks käivitas komisjon 2020. aastal ELi soolise võrdõiguslikkuse strateegia.Tutvuge komisjoni meetmetega soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks
Vaatamata meie jõupingutustele võimaldada igaühel olla see, kes ta on, ja armastada, keda ta tahab, diskrimineeritakse LGBTIQ+inimesi sageli. Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) 2023. aastal läbi viidud uuring näitas, et diskrimineerimine seksuaalse sättumuse alusel on ikkagi laialt levinud, kuigi see on aeglaselt vähenemas. Ahistamine, kiusamine ja vägivald on siiski varasemast rohkem levinud. Samas uuringus leiti, et 55% küsitletud LGBTIQ+inimesest on kogenud ahistamist LGBTIQ+inimeste kogukonda kuulumise tõttu.Tuginedes esimese LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia raames tehtud edusammudele, on komisjon käivitanud LGBTIQ+ võrdõiguslikkuse strateegia aastateks 2026–2030, et jätkata võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamist, kaitstes LGBTIQ+inimesi ja suurendades nende mõjuvõimu ning kaasates ühiskonda.Teave selle kohta, mida komisjon teeb LGBTIQ+inimeste õiguste kaitsmiseks ja turvalisuse tagamiseks
Me oleme n.ö ühinenud mitmekesisuses maailmajaos, kus on palju erinevaid kultuure, traditsioone ja keeli.Kuid selleks, et EL saaks oma motost kinni pidada ja oma eesmärki täita, peame pidevalt võitlema rassismi ja ksenofoobsete liikumiste vastu, sealhulgas antisemitismi ja moslemivastase vaenu vastu.Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA) on korraldanud mitmesuguseid uuringuid, mis näitavad, et ELis püsib laialdane diskrimineerimine.
Vaatamata senistele edusammudele seisavad puuetega inimesed meie ühiskonnas endiselt silmitsi märkimisväärsete takistustega. Puuetega inimeste õiguste strateegia (aastateks 2021–2030) eesmärk on parandada puuetega inimeste elu ja tagada, et nad saavad kasutada oma õigusi ning ühiskondlikus elus ja majanduses teistega võrdsetel alustel täiel määral osaleda.Strateegia raames võeti 2022. aastal vastu puuetega inimeste tööhõive pakett. Kuna ELis töötab ainult pool 42,8 miljonist tööealisest puudega inimesest, antakse selliste algatustega tööandjatele ja ametiasutustele suuniseid ja aidatakse samal ajal rohkem puuetega inimesi tööturule.Viimastel aastatel on vastu võetud palju ELi õigusnorme, et muuta EL puuetega inimestele ligipääsetavamaks, sealhulgas:Euroopa ligipääsetavuse akt, mis hõlmab tooteid ja teenuseid,ja veebi juurdepääsetavuse direktiiv.Muud algatused on järgmised:Euroopa puudega isiku kaart ja Euroopa puudega isiku parkimiskaartsoovitused ligipääsetava ja toetatud eluaseme võimaldamiseks puuetega inimesteletulevane puuetega inimestele mõeldud tipptasemel sotsiaalteenuste raamistikLisateave puuetega inimeste õiguste strateegia kohta aastateks 2021–2030
Romad on Euroopa suurim etniline vähemus. 10–12 miljonist romast on hinnanguliselt 6 miljonit ELi kodanikud või elanikud.Kuigi ELis on diskrimineerimine keelatud, on paljud romad endiselt eelarvamuste ja sotsiaalse tõrjutuse ohvrid.2020. aastal käivitas komisjon kümneaastase kava, mis käsitleb romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist ELis ja milles määrati kindlaks eesmärgid 2030. aastani, sealhulgas:
