Tegevus soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas

Euroopa Komisjon on esitanud algatusi ja ettepanekuid, et aidata sillutada teed ühiskonnale, kus kõik inimesed saavad veendunult öelda, et neil on eluks ja arenguks võrdsed võimalused. Hiljuti esitas ta uues tegevuskavas pikaajalise visiooni naiste õiguste edendamiseks.

Sooline vägivald

Igal aastal tapetakse Euroopas enam kui 3000 naist partnerite või pereliikmete poolt ning palju rohkem naisi kannatab ahistamise või füüsilise vägivalla all.

Naistevastast vägivalda esineb mitmesugustes vormides, sealhulgas füüsiline, seksuaalne või psühholoogiline vägivald, samuti majanduslik kuritarvitamine ja ärakasutamine. See on suurenenud eri keskkondades, sealhulgas töökohal ja veebiruumides, ning seda on süvendanud pandeemiajärgne mõju, konfliktid ja kliimamuutused.

^Allikad: ÜRO naiste õiguste agentuur^{, Eurostat, Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA)}

Naistevastase vägivalla liigid on järgmised: 

• paarisuhtevägivald
• seksuaalne vägivald
• naiste tapmine
• inimkaubandus
• naiste suguelundite moonutamine
• interneti või tehnoloogia abil hõlbustatud vägivald
• lapsega sõlmitud abielud, sundabielud 

Komisjon tegi 2022. aastal ettepaneku uue õigusakti kohta, et tagada selliste vägivallavormide puhul kogu ELis kaitse miinimumtase, olenemata sellest, kas vägivald toimus internetis või väljaspool seda. Euroopa Parlament ja liikmesriigid jõudsid komisjoni ettepaneku suhtes poliitilisele kokkuleppele 6. veebruaril 2024.

Lisaks viis EL lõpule Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni ehk Istanbuli konventsiooni ratifitseerimise protsessi.

Istanbuli konventsioon jõustus ELi jaoks 1. oktoobril 2023. See tähendab, et EL on nüüd naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamisel ja selle vastu võitlemisel kohustatud järgima ambitsioonikaid ja terviklikke standardeid.

Vaadake, mida teeb EL soolise vägivalla lõpetamiseks

Ebavõrdsus tööturul

Naised on jätkuvalt üleesindatud madalapalgalistel töökohtadel ja alaesindatud otsustustasandi ametikohtadel. Lisaks teenivad naised ELis ikka veel vähem kui mehed ning vanuse suurenedes süveneb sooline palgalõhe veelgi. 

Statistika näitab, et teatavatel töökohtadel töötavad peamiselt naised. 

• ELis on 95% koristajatest ja koduabilistest naised
• Naised moodustavad suurema osa õpetajaskonnast (72%) ja tervishoiutöötajatest (78%)  

^{Allikad: EIGE, Eurostat (õppestatistika, tervishoiu töötajaskonna näitajad)}

Soolised stereotüübid on meie kultuuris sügavalt juurdunud ja need on soolise ebavõrdsuse algpõhjused.   

^{Allikad: Eurostat (2025), Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (2023)}

Vaadake, mida teeb EL soolise palgalõhe kaotamiseks 

Tutvuge ELi meetmetega tööhõives võrdõiguslikkuse edendamiseks 

ELi kampaania: võitlus sooliste stereotüüpide vastu

#EndGenderStereotypes: teadlikkuse suurendamine sooliste stereotüüpide rollist ühiskonnas

Kumb sugu meenub esimesena, kui mõtlete teatavale mänguasjale, tööle, spordialale või isegi värvile? Soolisi stereotüüpe ja eelarvamusi kujundatakse inimeste teadvuses juba lapsepõlvest alates – me ei pruugi olla neist isegi teadlikud, kuid need mõjutavad meid kõiki. Soolised stereotüübid naiste ja meeste, tüdrukute ja poiste jaoks võivad piirata meie võimeid ja püüdlusi valida õppe- või koolitusvaldkond, teha karjääri ja teha elus lihtsaid valikuid, näiteks valida hobi. On aeg oma vaatenurka korrigeerida ja seada soolised stereotüübid kahtluse alla!
 

Lisateave:

Töö- ja eraelu tasakaal

Uuringud näitavad, et kodus kannavad naised meestega võrreldes jätkuvalt hoolduse ja majapidamistöödega seoses suuremat koormat.

Hoolduskohustuste ja majapidamistööde ebavõrdne jaotumine võib vähendada naiste tööhõivevõimalusi või sundida naisi otsima osalise tööajaga tööd, mis võimaldab suuremat ajapaindlikkust, kuid toob kaasa väiksema sissetuleku. Eurostati andmetel töötas 2024. aastal 46,6% lihttöölistest naistest osalise tööajaga, samas kui meeste puhul oli see arv 15,8%.

Selle probleemi lahendamiseks on EL vastu võtnud direktiive, millega kehtestatakse kodanike miinimumõigused töö- ja eraelu paremaks ühitamiseks, edendades hoolduskohustuste paremat jagamist naiste ja meeste vahel.

Vt ELi õigusaktid töö- ja eraelu tasakaalu kohta 

Tutvuge ELi meetmetega töö- ja eraelu tasakaalu edendamiseks

Täieliku soolise võrdõiguslikkuse saavutamine

EL ei ole veel saavutanud täielikku soolist võrdõiguslikkust, kuid edusamme on tehtud, nagu näitab 2025. aasta soolise võrdõiguslikkuse indeks. EL saavutas 63,4 punkti (100st). Eesmärk on saavutada 100 punkti, mis tähendab, et EL on saavutanud täieliku naiste ja meeste võrdõiguslikkuse.

Tutvuge 2025. aasta soolise võrdõiguslikkuse indeksiga

Soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025

Komisjon võttis 2020. aastal vastu soolise võrdõiguslikkuse strateegia, et saavutada sooliselt märksa võrdõiguslikum Euroopa.

Strateegia eesmärk on:

• soolise vägivalla lõpetamine
• võitlus soostereotüüpide vastu
• kõrvaldada soolised erinevused tööturult
• saavutada meeste ja naiste võrdne osakaal majandussektoriti
• saavutada sooline tasakaal majanduslike ja poliitiliste otsuste tegemisel

Strateegias esitatakse lähenemisviis, poliitilised eesmärgid ja meetmed konkreetsete edusammude saavutamiseks selles valdkonnas. Komisjon koostab igal aastal aruande soolise võrdõiguslikkuse kohta ELis, milles antakse ülevaade soolise võrdõiguslikkuse olukorrast ELis ja selle liikmesriikides, tuues välja ELi saavutused nendes viies põhivaldkonnas.

Seni on EL selle strateegia raames teinud järgmist:

• võtnud vastu siduvad tasustamise läbipaistvuse meetmed
• võtnud vastu direktiivi soolise tasakaalu kohta äriühingute juhtorganites
• ühinenud Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooniga
• teinud ettepaneku Euroopa hooldusstrateegia kohta ning alushariduse ja lapsehoiu uute eesmärkide kohta, et suurendada naiste osalemist tööturul

Samuti on komisjon

• esitanud ettepaneku võtta vastu direktiiv, mis käsitleb naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamist
• loonud soolise vägivalla ja perevägivalla ennetamise võrgustiku
• korraldanud kampaania sooliste stereotüüpide vastu võitlemiseks

Edusammude soodustamine

Viimases soolise võrdõiguslikkuse aruandes rõhutatakse kõige olulisemaid arenguid, mis saavutati komisjoni eelmiste koosseisude ametiajal võrdse töötasu alal, soolise tasakaalu parandamisel äriühingute juhtorganites, töö- ja eraelu tasakaalu edendamisel ja naistevastase vägivalla vastu võitlemisel. Aruandes märgitakse ka, et EL liigub õiges suunas, kuid edusammud olid liikmesriigiti erinevad.

Nüüd on vaja ühiseid koordineeritud jõupingutusi, et tagada vastavate õigusaktide nõuetekohane rakendamine sellisel viisil, et naiste ja tütarlaste väärikust lõpuks tegelikkuses järjepidevalt kaitstakse ja edendatakse. Püüdlemine võrdõiguslikkuse poole selle mõiste igas tähenduses on komisjoni töös jätkuvalt kesksel kohal.

Komisjon investeerib ka sooliselt võrdsesse tulevikku. Soolise võrdõiguslikkusega seotud projekte toetatakse ja rahastatakse mitme ELi programmi kaudu, nagu kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm ning ELi ühtekuuluvuspoliitika rahastamisprogrammid. 

ELi liikmesriigid peavad ELi õiguse rakendamisel järgima ELi põhiõiguste hartat. Põhiõigused on tavaliselt kaitstud ka iga riigi põhiseadusega. Kui leiate, et teie võrdõiguslikkusega seotud õigusi rikutakse, siis vaadake, kuidas saate esitada kaebuse riiklikul tasandil.