Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI)

2022. aastal võeti kasutusele Euroopa Liidu (EL) uus pikaajaline investeerimisprogramm „InvestEU“, mis tugines EFSI raames saavutatud edusammudele.

Eesmärk

EFSI eesmärk oli ületada investeerimislõhe ELis, mobiliseerides erasektori rahalisi vahendeid strateegilisteks investeeringuteks, mida turg üksi ei suuda rahastada.

Fond keskendus rahastamisel taristusse ja innovatsiooni tehtavatele investeeringutele ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) rahastamisele.

Põhielemendid

EL eraldas 26 miljardit eurot eelarvetagatise ja Euroopa Investeerimispanga (EIP) omavahendite kaudu (7,5 miljardit eurot). Fond loodi EIP Grupi olemasolevate struktuuride raames, mis võimaldas fondil kiiresti alustada ja kasutada ära EIP kogemusi.

EFSI-l oli kaks peamist eesmärki: taristu ja innovatsioon (mida haldas EIP) ning VKEd (mida haldasid EIP ja EIF).

2020. aasta lõpuks oli EFSI saavutanud märkimisväärset edu, ületades oma algse eesmärgi kaasata 500 miljardit eurot investeeringuid ning näidates ELi pühendumust reaalmajanduse elavdamisele ja kestliku majanduskasvu soodustamisele. Edu võti oli EFSI erakordne mitmekordistav mõju – iga EFSI investeeritud euro lõi 15 eurot kogu ELi hõlmavateks investeeringuteks, mis näitas fondi suutlikkust suurendada ressursse ja meelitada ligi märkimisväärset erasektori osalust.

2022. aasta lõpu seisuga ei olnud EFSI hoog raugenud. Allkirjastatud tehingute maht oli 87 miljardit eurot. Nende investeeringutega kaasati hinnanguliselt 503 miljardit eurot, mis näitas EFSI jätkuvat rolli oluliste investeeringute ligimeelitamisel elutähtsatesse projektidesse. Toetades algatusi, mis seisavad silmitsi turutõrgete või mitteoptimaalsete investeerimistingimustega, tagas EFSI hädavajalike projektide jaoks vajaliku rahastamise, tugevdades ELi pühendumust majandusliku vastupanuvõime ja majanduskasvu edendamisele. 

Milline oli ajakava?

• ELi seadusandjad saavutasid 28. mail 2015 Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) määruse suhtes poliitilise kokkuleppe. Vaid neli ja pool kuud varem (13. jaanuaril) võttis komisjon vastu seadusandliku ettepaneku.
• 13. detsembril 2017 pikendati EFSIt 2020. aasta lõpuni ja EFSI 2.0 määrusega suurendati rahastamist 21 miljardilt eurolt 33,5 miljardile eurole.
• 16. detsembril 2022 avaldas Euroopa Komisjon EFSI lõpphinnangu (SWD(2022) 443 final). 

EFSI rahastamise tingimustele vastavate projektide omadused:

• suur ühiskondlik ja majanduslik väärtus, mis aitab kaasa ELi poliitikaeesmärkide saavutamisele;
• võime meelitada ligi erakapitali, kõrvaldades turutõrked;
• täiendavad olemasolevaid EIP ja ELi rahastamisvõimalusi;
• majanduslikult ja tehniliselt elujõulised;
• kooskõlas ELi riigiabi eeskirjadega.
• Mõned näited peamistest majanduskasvu soodustavatest valdkondadest, millele EFSI on suunatud, on järgmised:
  • taristu (transport, energeetika, digitaalvaldkond, keskkond, linnapoliitika valdkond ja sotsiaalsektor);
  • haridus ja koolitus, tervishoid, teadus- ja arendustegevus, IKT, innovatsioon;
  • taastuvenergia ja energiatõhusus;
  • VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate toetamine.

Lisateave:

• külastage EIP veebisaiti
• võtke ühendust aadressil infodeskeib [dot] org (infodesk[at]eib[dot]org)