Inimeste hüvanguks toimiv majandus

Viime oma lubadused ellu

Selleks et muuta meie majandus konkurentsivõimeliseks ja 21. sajandi tingimustele vastavaks, püüdsime edendada selle ajakohastamist, digitaliseerimist ja süsinikuheite vähendamist. Nii saame üles ehitada inimeste ja ettevõtete hüvanguks toimiva majanduse. See toob neile heaolu, kuid selle puhul ei loobuta kunagi sotsiaalse õigluse tagamisest.

Meie majanduspoliitika nurgakivi on olnud taasterahastu „NextGenerationEU“ – 800 miljardi euro suurune pandeemiajärgne taastekava, millega investeeritakse muu hulgas avamere tuuleparkidesse, elektrirongidesse, tipptasemel digitaalsetesse avalikesse teenustesse ja maailmatasemel haiglatesse. Julgustasime ettevõtjaid viima riigiabimeetmete kaudu ellu väga vajalikke reforme ning muutsime oma kaubanduspoliitika kestlikumaks ja jõulisemaks.

Toetasime väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, kes on Euroopa majanduse selgroog, et suurendada nende konkurentsivõimet. Keskendusime otsustavalt ka oma inimkapitalile – meie töötajate oskustele ja heaolule –, käivitades oskuste pakti, et pakkuda töötajatele koolitusi, mida nad vajavad ettevõtete vajaduste rahuldamiseks. Lisaks kehtestasime eeskirjad, et tagada võrdne palk ja suurendada miinimumpalka.

Euroopa Liit toob Euroopale heaolu. 

Peame oma lubadustest kinni

Majanduse elavdamine ja ajakohastamine

2020. aasta mais käivitatud taasterahastust „NextGenerationEU“ on eraldatud üle 800 miljardi euro, et investeerida strateegilistesse reformidesse ja projektidesse, et muuta meie majandus keskkonnahoidlikumaks, digitaalsemaks, konkurentsivõimelisemaks ja vastupidavamaks.

Kaubandus ja majandusjulgeolek

Leppisime kokku rekordarvus kaubanduslepingutes (42 sooduslepingut 74 riigiga) ja kehtestasime 2023. aasta lõpuks 180 kaubanduse kaitsemeedet, kaitstes Euroopas ligikaudu 500 000 töökohta.
Kasutasime enneolematus mahus võimalusi, mida pakuvad meie kaubanduspoliitika vahendid, mis on võimaldanud meil saada kasu majanduslikust avatusest, tegeledes samal ajal üha polariseeruva maailma riskidega.
Esimeses Euroopa majandusjulgeoleku strateegias tehti kindlaks uued riskid meie majandusjulgeolekule, mis on tekkinud kasvavate geopoliitiliste pingete ja geomajandusliku killustatuse tõttu.

Majanduse juhtimine

2024. aasta veebruaris jõuti kokkuleppele selles, et tuleks teha majanduse juhtimises kõige ulatuslikum reform pärast finantskriisi.

Riigiabi

2023. aasta märtsis võeti vastu riigiabimeetmete ajutine kriisi- ja üleminekuraamistik, millega kiideti heaks peaaegu 13 miljardi euro ulatuses riigiabimeetmeid, et kiirendada puhta tehnoloogia tootmise rahastamist.
22 liikmesriigi osalusel kiideti heaks üheksa üleeuroopalist huvi pakkuvat tähtsat projekti akude, mikroelektroonika, vesiniku ja pilvandmetöötluse strateegilistes valdkondades.

Oskused, töötajate õigused ja sotsiaalkaitse

Koostasime oskuste pakti, et pakkuda töötajatele koolitusi, mida nad vajavad ettevõtete vajaduste rahuldamiseks.
Tegime ettepaneku eeskirjade kohta, et parandada platvormitöö tingimusi, millega pakuti 2021. aastal tööd rohkem kui 28 miljonile inimesele.
Samuti kehtestati ELis reeglid tasustamise läbipaistvuse kohta, et teha teoks lihtne põhimõte, et võrdse töö eest tuleb maksta nii naistele kui meestele võrdset palka.
ELis võeti kasutusele lastegarantii, millega võimaldatakse abivajavatel peredel kasutada lastehoiuteenuseid ning tagatakse, et nii mehed kui naised saavad samal ajal töötada ja luua perekonna.
Võeti vastu naissoost juhatuseliikmete direktiiv, milles seatakse eesmärgiks, et börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvatest juhtkonna liikmetest peavad 40% olema naised.

Kestlik rahandus

ELi taksonoomiamäärus – kestliku majandustegevuse klassifitseerimise süsteem – on välja töötatud nii, et see kaasaks ligikaudu 150 majandustegevust, mis hõlmavad ligikaudu kahte kolmandikku kasvuhoonegaaside heitest Euroopas.
2023. aasta detsembris jõustunud Euroopa rohevõlakirjade standardiga tagatakse, et investorid saavad kindlad olla selles, et nende investeeringud on kestlikud.
2023. aasta alguses jõustunud äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiv võimaldab investoritele juurdepääsu teabele, et mõista seda mõju, mida äriühingud, millesse nad investeerivad, kestlikkusele avaldavad.

Digirahandus

Alates 2023. aasta juunist nähakse krüptovaraturgude määrusega ette reeglid krüptovarade ja selle valdkonna teenuseosutajate jaoks ning järelevalve nende üle.
Alates 2023. aasta jaanuarist kehtiva digitaalse tegevuskerksuse määrusega suurendatakse Euroopa finantssektori küberturvalisust ning tagatakse, et see saab tegevushäirete korral igal ajal tegevust jätkata.
Komisjon esitas uued õigusnormid eurodes tehtavate välkmaksete kohta, mille kaasseadusandjad võtsid vastu 2024. aasta veebruaris.
Võtsime vastu ettepanekud võimaliku tulevase digieuro ja sularaha kui seadusliku maksevahendi kaitse kohta.

Ülemaailmne maksustamine

Tegime koostööd liikmesriikidega, et tagada hargmaiste ettevõtjate minimaalse tegeliku maksumäära kehtestamist käsitleva direktiivi vastuvõtmine.
Tegime ettepaneku raamistiku „Äritegevus Euroopas: tulumaksuga maksustamise raamistik“ kohta, mis muudab nii suurettevõtjate kui ka maksuhaldurite elu lihtsamaks, nähes ette uued ühtsed reeglid kontsernide maksubaasi kindlaksmääramiseks.
Tegime ettepaneku luua VKEde peakontori maksustamise süsteem, et lihtsustada VKEde jaoks maksude arvutamist ja maksmist, kui nad tegutsevad ühtsel turul piiriüleselt.

Tolliliit