Ülevaade komisjoni võetud meetmetest

Euroopa Komisjon teeb tööd kõigis valdkondades, et piirata koroonaviiruse levikut, toetada riikide tervishoiusüsteeme ning tegeleda pandeemia sotsiaal-majandusliku mõjuga, võttes selleks enneolematuid meetmeid nii riiklikul kui ka ELi tasandil.

Euroopa Komisjoni koroonaviirusele reageerimise rühm

Näited, kuidas komisjon on aidanud kriisiga toime tulla:

ELi meetmete ajajoon

Komisjoni vaktsiinistrateegia eesmärk on:

Vaktsiinidooside kindlustamine ja vaktsineerimise toetamine ELi riikides

Komisjon on loonud ELi kodanikele õiglase hinnaga mitmekesise vaktsiiniportfelli. Lepingud on sõlmitud kaheksa paljulubava vaktsiiniarendajaga, millega on tagatud kuni 4,2 miljardist doosist koosnev vaktsiiniportfell:

Alates 2020. aasta detsembrist on komisjon andnud COVID-19 vaktsiinidele kuus tingimuslikku müügiluba: BioNTech ja Pfizerile (21. detsember 2020), Modernale (6. jaanuar 2021), Astra Zenecale (29. jaanuar 2021), Johnson & Johnsonile (11. märts 2021), Novavaxile (20. detsember 2021) ja Valnevale (24. juuni 2022). 

Vaktsiinidooside tarned liikmesriikidesse on alates 2020. aasta detsembrist jõudsalt suurenenud. Kogu Euroopa Liidus sai vaktsineerimine hoo sisse ning 2022. aasta keskpaigaks oli ligi 86 % ELi täiskasvanud elanikkonnast täielikult vaktsineeritud. 

Koroonaviiruse uute variantide ilmnemisel on komisjon eraldanud vahendeid kiireloomulisteks teadusuuringuteks, et kohandada vaktsiine sobivaks uute variantide jaoks, ning jätkanud eelostulepingute sõlmimist võimendavate dooside manustamiseks.

Komisjon on algatanud ka uue ühishanke vaktsineerimiseks vajalike meditsiinitoodete hankimiseks. Lisaks tegi komisjon ettepaneku vabastada haiglad ja arstid vaktsiinidelt ja testimiskomplektidelt makstavast käibemaksust.

Uute viirusetüvedega seotud ohtude ennetamine

Euroopa Komisjon loob ELi tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutuse (HERA), et ennetada ja avastada tervisega seotud hädaolukordi ning neile kiiresti reageerida. 
 
HERA on liikmesriikide ja ELi institutsioonide ühine ressursi- ja missioonijuhtimiskeskus, et valmistada ELi paremini ette piiriülesteks terviseohtudeks. 

Seega on HERA Euroopa terviseliidu alustala ning toob kaasa uue tervisealase valmisoleku missiooni kogu ELi jaoks, nagu president von der Leyen oma 2021. aasta kõnes Euroopa Liidu olukorra kohta välja kuulutas. See täidab lünga ELi võimes reageerida tervisealastele hädaolukordadele ja nendeks valmis olla.

Selle uue tervishoiualase valmisoleku missiooni jaoks lubas president von der Leyen teha Euroopa tiimi kaudu kättesaadavaks 50 miljardit eurot.

Tootmise hoogustamine

4. veebruaril 2021 moodustas Euroopa Komisjon rakkerühma, mille eesmärk oli aidata suurendada COVID-19 vaktsiinide tootmisvõimsust ELis, toimides toetust vajavate tootjate jaoks ühtse kontaktpunktina, ning teha kindlaks ja kõrvaldada kitsaskohad tootmisvõimsuses ja tarneahelates.

Rakkerühma peamise saavutusena on see kindlaks teinud ja aidanud kõrvaldada vaktsiinitootmise kitsaskohti ELis, kaardistanud ELi vaktsiinitootmise suutlikkuse kogu tarneahela ulatuses ning hõlbustanud vaktsiini- ja ravimitootjate partnerlust kontaktide loomise kaudu. Eesmärk on tagada ka piisav pikaajaline tootmisvõimsus Euroopas ning toetada vaktsiinide ülemaailmse kättesaadavuse ja jagamise jõupingutusi.

Teadusuuringute rahastamine

Komisjon on koroonaviiruse leviku tõkestamiseks ja elude päästmiseks kaasanud alates 2020. aasta jaanuarist programmi „Horisont 2020“ raames rohkem kui 660 miljonit eurot vaktsiinide, uute ravimeetodite, diagnostiliste testide ja meditsiinisüsteemide väljatöötamiseks.

Komisjon on pakkunud eriti uuenduslikule Euroopas tegutsevale vaktsiinide arendajale CureVac rahalist toetust tagatisena Euroopa Investeerimispanga 75 miljoni euro suurusele laenule.

Lisaks allkirjastas Euroopa Investeerimispank rahastamislepingu immuunravi ettevõttega BioNTech SE summas 100 miljonit eurot, et töötada välja vaktsineerimiskava. EIP rahastamist toetatakse nii programmi „Horisont 2020“ kui ka Euroopa investeerimiskava kaudu.

Üleilmse reageerimise tagamine

Üleilmne probleem nõuab üleilmset lahendust. Seepärast on komisjon võtnud kohustuse tagada COVID-19 vaktsiinidele üldine juurdepääs, sealhulgas madala ja keskmise sissetulekuga riikides.

Koroonaviiruse ülemaailmse tõkestamise algatuse rahakogumiskampaania raames koguti 2020. aastal vahendeid selleks, et teha koroonaviiruse ravi, testid ja vaktsiinid kättesaadavaks kogu maailmas. See algas mais ning lõppes 2020. aasta juunis ülemaailmse rahastajate tippkohtumise ja kontserdiga.

„Euroopa Komisjon ja Euroopa Investeerimispank toetavad väga tugevalt COVAXit, mis on ülemaailmne mehhanism õiglaseks ja üldiseks juurdepääsuks COVID-19 vaktsiinidele.
    
Koos ELi liikmesriikidega on Euroopa Liit Euroopa tiimi raames lubanud COVAXile anda rohkem kui 3 miljardit eurot, mis teeb EList COVAXi suurima rahastaja.

ELi juhid leppisid kokku 2,018 triljoni euro suuruses taastepaketis (jooksevhindades), mis hõlmab aastate 2021–2027 ELi eelarvet ja taasterahastut „NextGenerationEU“. Kokkuleppe kohaselt saab komisjon turgudelt laenata kuni 800 miljardit eurot (jooksevhindades).

15. juunil 2021 kaasas komisjon taasterahastu „NextGenerationEU“ esimese tehinguga emiteeritud kümneaastase võlakirjaga, mille lunastamistähtaeg on 4. juulil 2031, 20 miljardit eurot, et rahastada Euroopa taastumist koroonaviiruse kriisist ja selle tagajärgedest. Koos teiste juunis ja juulis tehtud tehingutega, on komisjon seni kogunud taasterahastu „NextGenerationEU“ kaudu 45 miljardit eurot. Summat kasutatakse taasterahastu „NextGenerationEU“, taaste- ja vastupidavusrahastu ning mitmesuguste ELi eelarveliste programmide alusel väljamaksete tegemiseks. Esimene väljamakse taasterahastu „NextGenerationEU“ alusel tehti juba juuni lõpus ja viidi ellu programmi REACT-EU raames. 

Esitatud riiklikest taaste- ja vastupidavuskavadest on komisjon augusti lõpu seisuga hinnanud ja heaks kiitnud 19 kava. 21. septembri seisuga on tehtud juba enam kui 49 miljardi euro väärtuses väljamakseid järgmistele riikidele: Belgia, Hispaania, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa ja Taani.

2020. aastal on Euroopa Komisjon võtnud ka muid toetusmeetmeid, näiteks:

Samm Euroopa terviseliidu suunas

11. novembril 2020 tegi komisjon esimesed ettevalmistused Euroopa terviseliidu loomiseks. See hakkab põhinema kahel järgmisel sambal.

• Tugevam terviseohutuse raamistik, mis hõlmab:

  • Euroopa, riiklike ja piirkondlike valmisoleku ja reageerimise kavade ühtlustamist. Komisjon ja ELi asutused peaksid tegema korrapäraselt nende kavade stressiteste ja neid auditeerima;

  • ELi hädaolukorra süsteemi. See seisneks tegevuse suuremas kooskõlastamises ja kiiretes meetmetes, mille eesmärk on töötada välja kriisiga toimetulekuks vajalikud vahendid ning neid varuda ja hankida.

• Tugevamad ELi asutused:

  • Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus hakkab jälgima epidemioloogilist olukorda ühiste andmete alusel;

  • Euroopa Ravimiameti volitused hakkavad hõlmama ravimite ja meditsiiniseadmete ohutust, puudujääkide riski ja ravimite kliinilisi uuringuid;

  • luuakse uus hädaolukordadele reageerimise asutus (HERA).

Meditsiinisuunised ELi riikidele 

Komisjoni seitsmest sõltumatust epidemioloogist ja viroloogist koosnev eksperdirühm annab teaduspõhiseid suuniseid ja nõuandeid järgmistes valdkondades:

• kõigile liikmesriikidele suunatud reageerimismeetmed;
• lüngad kliiniliste andmete haldamises;
• tervishoiu, elanikkonnakaitse ja muude ressursside prioriseerimine;
• koroonaviiruse pikaajalisi tagajärgi käsitlevad poliitikameetmed.

Selle eksperdirühma ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) teaduspõhiste nõuannete alusel tegi komisjon järgmist

isikukaitsevahendid

Komisjon teeb isikukaitsevahendite tootmisele ja kättesaadavuse tagamisele kaasaaitamiseks järgmist:

• teeb tihedat koostööd liikmesriikidega, et hinnata ELis olemasolevaid isikukaitsevahendite varusid, tootmisvõimsust ja eeldatavaid vajadusi;
• tagab vastavushindamise ja turujärelevalve, et suurendada isikukaitsevahendite kättesaadavust, tegemata mööndusi tervishoiu- ja ohutusstandardite valdkonnas;
• arutab tööstusharuga, kuidas muuta tootmisliine, et tagada rohkem isikukaitsevahendeid, ning annab tootjatele suuniseid isikukaitsevahendite, käte ja muude desinfitseerimisvahendite tootmise suurendamise kohta.

Testimine

Pandeemia ajal esitas komisjon soovitused selle tagamiseks, et liikmesriigid tegutseksid koordineeritult nii viiruse leviku piiramiseks kui ka inimeste ja kaupade vaba liikumise säilitamiseks ning majanduse käigus hoidmiseks.

Komisjon tegi ettepaneku võtta kasutusele digitõend, et hõlbustada ohutut vaba liikumist ELis pandeemia ajal.

ELi digitaalset COVID-tõendit käsitlevat määrust hakati kohaldama 1. juulil 2021. ELi kodanikele ja elanikele on nüüd võimalik kogu ELis väljastada digitaalseid COVID-tõendeid ja neid ka kontrollida. Tõendit saab kasutada digitaalselt või paberkandjal, et tõendada vaktsineerimist, testimist või haiguse läbipõdemist.

2020. aastal on komisjon:

• andnud välja suunised tervise kaitseks ning kaupade ja esmatähtsate teenuste kättesaadavuse tagamiseks ette nähtud piirihaldusmeetmete kohta;
• andnud välja suunised, millega tagatakse töötajate vaba liikumine, eelkõige tervishoiu- ja toidusektoris;
• andnud välja suunised kruiisilaevade reisijate ja kaubalaevade meeskondade tervise, repatrieerimise ja reisikorralduse kohta;
• teinud ettepanekuid tagada, et pandeemia tõttu vaba liikumist piiravad liikmesriikide meetmed võetakse koordineeritud viisil ja neist antakse ELi tasandil selgelt teada riski tähistava ühise värvisüsteemi abil ning pärast seda väljastatavate ühtsete eeskirjade abil. Komisjon töötab koos liikmesriikidega välja ühise lähenemise karantiinile;
• suunised reisijate vabastamiseks ajutistest reisipiirangutest
• ning lennunduses kasutatava testimismetoodika ja ELi reisija asukoha vormi, et hõlbustada ohutut reisimist.

Transport ja reisimine koroonaviiruse pandeemia ajal

Komisjon on tihedas kontaktis sotsiaalmeedia platvormidega, et käsitleda meetmeid autoriteetsetest allikatest pärineva sisu edendamiseks, kasutajate teadlikkuse suurendamiseks ning koroonaviiruse kohta levitatava väärinfo ja sellega seotud reklaami piiramiseks.

Seni on koroonaviiruse kohta ilmsiks tulnud rohkem kui 700 desinformatsiooninarratiivi, mis on avaldatud aadressil www.EUvsDisinfo.eu ja mida seal ajakohastatakse. Komisjoni koroonaviiruse kohta levitatava väärinfo vastase võitluse lehekülg tagab samuti materjali müütide murdmiseks ja faktide kontrollimiseks.

Selleks et aidata võidelda koroonaviirusega seotud väärinfo ja desinformatsiooni vastu, kasutab komisjon kõiki olemasolevaid vahendeid ja rahastab teadusuuringuid.

Komisjon ja Euroopa välisteenistus teevad tihedat koostööd teiste ELi institutsioonide ja liikmesriikidega (sealhulgas 2019. aasta märtsis loodud varajase hoiatamise süsteemi kaudu) ning G7 ja NATO rahvusvaheliste partneritega.

Need meetmed aitavad kaasa ELi edasisele tööle desinformatsiooni valdkonnas ning 2020. aasta detsembris esitas komisjon kaks uut teksti. Esimene neist on Euroopa demokraatia tegevuskava, mis tugevdab veelgi ELi tööd desinformatsiooni vastu võitlemisel ning muutuvate ohtude ja manipulatsioonidega kohanemisel, samuti vaba ja sõltumatu meedia toetamisel. Teine on digiteenuste õigusakt, millega kehtestatakse normid, et tagada platvormide suurem vastutus sisu modereerimise osas ning seoses reklaami ja algoritmide protsessidega.

Meie veebis kättesaadava desinformatsiooni käsitleva tegevusjuhendi allkirjastajatega loodud igakuine seireprogramm annab nüüd teavet ka vaktsiinidega seotud väärinfo ja desinformatsiooni vastaste meetmete kohta. 2021. aasta märtsis tegi komisjon ettepaneku tegevusjuhendit mitmes valdkonnas täiendada, et muuta see kindlaks, stabiilseks ja paindlikuks.