Ülevaade digiteenuste määrusest
Digiteenuste määrusega reguleeritakse veebipõhiseid vahendajaid ja platvorme, nagu kauplemiskohad, sotsiaalvõrgustikud, sisujagamisplatvormid, rakendustepoed ning veebipõhised reisi- ja majutusplatvormid. Selle peamine eesmärk on ennetada ebaseaduslikku ja kahjulikku tegevust internetis ning desinformatsiooni levikut. Sellega tagatakse kasutajate ohutus, kaitstakse põhiõigusi ning luuakse õiglane ja avatud veebiplatvormide keskkond.
Millised on digiteenuste määruse peamised eesmärgid?
Digiteenuste määrus kaitseb tarbijaid ja nende põhiõigusi internetis, kehtestades selged ja proportsionaalsed õigusnormid. Sellega edendatakse innovatsiooni, majanduskasvu ja konkurentsivõimet ning hõlbustatakse väiksemate platvormide, VKEde ja idufirmade kasvu. Kasutajate, platvormide ja avaliku sektori asutuste rolle on tasakaalustatud vastavalt Euroopa väärtustele, asetades kodanikud kesksele kohale.
Kodanikele- põhiõiguste parem kaitse
- suurem kontroll ja valikuvõimalused ning lihtsam ebaseaduslikust sisust teatamine
- laste tugevam kaitse internetis, näiteks alaealistele suunatud reklaami keelamine
- väiksem kokkupuude ebaseadusliku sisuga
- suurem läbipaistvus digiteenuste määruse kohase läbipaistvuse andmebaasi sisu modereerimisotsuste puhul
Digiteenuste osutajatele- õiguskindlus
- ühtsed õigusnormid kogu ELis
- idu- ja kasvufirmade tegevuse lihtsustamine Euroopas
Digiteenuste ärikasutajatele- juurdepääs kogu ELi hõlmavatele turgudele platvormide kaudu
- võrdsed võimalused võitluseks ebaseadusliku infosisu pakkujate vastu
Kogu ühiskonnale- suurem demokraatlik kontroll ja järelevalve süsteemsete platvormide üle
- süsteemsete riskide (nt manipuleerimise või väärinfo) vähendamine
Millised teenusepakkujad on hõlmatud?
Digiteenuste määrus sisaldab õigusnorme internetipõhiste vahendusteenuste kohta, mida miljonid eurooplased iga päev kasutavad. Erinevate veebis tegutsejate kohustused vastavad nende rollile, suurusele ja mõjule digiökosüsteemis.
Väga suurte digiplatvormide ja otsingumootoritega kaasnevad spetsiifilised riskid, mis on seotud ebaseadusliku sisu levitamise ja ühiskondliku kahjuga. Platvormide jaoks, mis jõuavad enam kui 10%-ni 450 miljonist kasutajast Euroopas, nähakse ette eraldi õigusnormid.
- Müüjaid ja tarbijaid ühendavad digiplatvormid, nagu internetipõhised kauplemiskohad, rakendustepoed, koostöömajanduse platvormid ja sotsiaalmeediaplatvormid.
- Digitaalsed majutusteenused, nagu pilvandmetöötlus ja veebimajutus (sh digiplatvormid).
- Võrgutaristut pakkuvad vahendusteenused: internetiühenduse pakkujad ja domeeninimede registripidajad (sh veebimajutusteenused).
Kõik ühtsel turul teenuseid pakkuvad digivahendajad, olenemata sellest, kas nad on asutatud ELis või väljaspool seda, peavad järgima uusi norme. Mikro- ja väikeettevõtjate kohustused on proportsionaalsed nende suutlikkuse ja suurusega, tagades samal ajal selle, et nad jäävad vastutavaks. Lisaks, isegi kui mikro- ja väikeettevõtjad märkimisväärselt kasvavad, saaksid nad 12-kuulise üleminekuperioodi jooksul kasu kohustuste sihipärasest erandist.
Jõustub digiteenuste määrus
Alates 17. veebruarist 2024 kohaldatakse digiteenuste määruse norme kõigi platvormide suhtes. Juba alates 2023. aasta augusti lõpust kohaldati neid norme selliste platvormide suhtes, millel on ELis üle 45 miljoni kasutaja (10% ELi elanikkonnast). Neid kutsutakse väga suurteks digiplatvormideks või väga suurteks internetipõhisteks otsingumootoriteks.
Komisjon jõustab digiteenuste määrust koos riiklike ametiasutustega, kes teevad järelevalvet selle üle, kas nende territooriumil loodud platvormid täidavad nõudeid. Komisjon vastutab peamiselt väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhistes otsingumootorite suhtes kohaldatavate lisakohustuste, näiteks süsteemsete riskide leevendamise meetmete järelevalve ja jõustamise eest.
